Velvetist kott

Kaks kuud lasin mõttel käärida, et teha omale valgest velvetist kott.
Täna hommikul tundsin, et vot, see päev on käes ja tuleb ära teha.

Joonistasin oma mõtte paberile ja lõikasin riidest välja. Õmblemine oli kerge, nii paar tundi läks, ei rohkem.
Aga... kaunistamine - vaevaliselt. Sest mõtteid ei olnud. Esimese mõtte realiseerisin ja hiljem konfiskeerisin
Ühesõnaga mitu head tundi nökerdasin selle kallal, et saada selliseks, nagu ta nüüd on. Nüüd enam ise ka ei tea, kas kõlbab või mitte... Tagant poolt jäi samaks valgeks ja igavaks.
Mulle ajab pärlitega mässamine igastahes une kallale





Kott ise on mugav. Põhja panin plastikust lauakatte tüki ja õmblesin selle jaoks põhja peale (voodri ja põhja vahele) kanali, et ta minema sealt ei jookseks. Otsad traageldasin veel igaks juhuks kinni.
Koti õmblesin 1x velvetist, ainult see osa, mille küljes sangad, on 2x riidest. Sees auguline ja libe voodririie (sarnane dresside voodrile) ja üks lukuga tasku. Peal lukk. Voodri õmblesin käsitsi koti külge.

Mõõdud: laius 29 cm, pikkus (kuni lukuni) 19 cm, külje-põhja liist 7 cm lai, sangad 56 cm pikad.

Ja nüüd pean hakkama koti värvi järgi omale suveks riideid hankima, sest tavaliselt (ja jaa - aastaid) on minu riiete värv must olnud Ka suvel...