P6rguKiz
P6rguKiz
Käsitöö on tore hobi :)
28 Veebruar 2006
Minu kodus Lõngajumala koterman

Tegin eile mütsi... lumivalge... ilus sai... aga jäi nagu kuradisarvedega peakate.... sest lihtsalt tuttide jaoks enam lõnga ei jätkunud
Kui kunagi soojaks läheb (loe: lõhnab nagu kevad ja alla -10 kraadi külma) siis jalutan poodi ja ostan lõnga juurde.
Siis saab pilti ka ja puha

Nüüd siis õmblusmasina manu ja neiu garderoobi täiendama, kasvab teine kuidagi kiiresti viimasel ajal
p6rgukiz kirjutas selle posti 07:45 - Link - kommentaarid
27 Veebruar 2006
Jehuu, minu elu esimesed sõrmkindad said valmis!



Laupäeval oli käsitöövaba päev, aga eile alustasin kinnaste edasi kudumist meeste suuskamise ajal ja lõpetasin Soome-Rootsi jäähokimängu vaadates.
Mõeldud need siis roosa salli ja mütsi juurde.
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis alustasin selle õpetuse järgi ja alates peale pöialt tegin selle õpetuse järgi. Lihtsalt ajasin õpetusel näpuga rida ja polnud raske midagi, natuke katsetamist, harutamist ja kirumist, aga valmis sain
Kuna mul polnud kahte paari väiksemaid sukavardaid kui nr.4, siis pidin nendega tegema. Aga kenam kindlasti oleks jäänud, kui oleks olnud peenemad vardad. Järgmine kord Ja lõng siis Novita Helen.

Kokkuvõtteks võin kõigile öelda, kes pole veel sõrmikuid kudunud ja kahtlevad, tasub proovimist, see ei ole tõesti nii raske
Ja kui mina juba hakkama sain, siis saavad teised ka, kuna ma nii jube roheline olen varraste ja heegelnõela kasutamises.
Miks nii? Nu on nii
Koolis tegi enamus asju lõngadest valmis mulle vanaema. Õmblesin ise, kuna see meeldis mulle. Nii kaua, kui ma ennast mäletan, alati pusisin nõel ja niit käes nukkudele riideid teha (ema ju ei osanud ) ja hiljem juba endale, kuna vanaema õmmeldud riided tundusid ebamoodsad ja vanaemalikud
Siis läksin õmblemist õppima, paraku küll ainult masstööd. Jah, pool aastat sai ka massõmblejana töödatud, aga see polnud minu jaoks. Plaan oli minna rätsepaks õppima. Jäi ära, jäin hoopis rasedaks ja elu läks teist rada.
Koduse inimesena tuli küla pealt tellimusi, väike laps ja muu pere oli ka vaha riietada ja nii see läks. Pusisin, õmblesin ja olen hakkama saanud ja mulle meeldib õmmelda... kuni...
... loodi Isetegija portaal. Assa süda... tekkis kohe kihk muretseda lõnga ja vardaid ja heegelnõelu...
Hakkasin pusima ja olen endaga rahul. Sügisel sai tehtud minu esimene müts, esimene kampsun, meelde tuletatud villaste sokkide kudumine jne.
Tegelikult kui vaatan teiste Isetegijate tehtud asju, siis mõtlen küll, et miks ma nii ei oska? Aga küll ma õpin. Tasa ja targu ja kui vanaema kunagi olen, siis juba oskan
Ning mulle ei meeldi kirjud värvid. Armastan puhtaid ja kirkaid värve Lemmikuteks iseendal riietusel on alati ja kõikjal must, siis tuleb punane ja roosa ja valge ja kõik ülejäänud Aga kirjule kangale EI! Ja igasugused lilled ja kudinad asjade peal... no ei, aitähh, aga minu riietele mitte Sel juhul eelistaks juba kõlkuvat metalli
Kuid keegi ei tea, maitse võib ka ajapikku muutuda
Aga see selleks... pidin lihtsalt seletama, miks ma nii roheline alles olen, kuid jah, jutt läks pikemaks kui plaanis oli
p6rgukiz kirjutas selle posti 07:50 - Link - kommentaarid (12)
24 Veebruar 2006
Siin siis lubatud pildid "kampsun tütre seljas"
Kahjuks must ja valge on juba kord sellised mitte eriti head värvid pildistamiseks... ei jää selliseks, nagu tegelikult on




Aah, ja need Enekas´e varvassokid on nii megad, et võtsin kätte ja hakkasin sõrmikndaid kuduma, et saada omale ka kunagi sellised sokid
Point aga selles, et ma pole mitte kunagi sõrmkindaid kudunud, rääkimata pöidlaga labakutest (lapsele tegin ju ilma pöialdeta).
Aga asi areneb, valmis on poolikud kahed kindad ja neil on kahepeale kokku juba 3 sõrme lausa Aeglaselt läheb, aga mis siis, millalagi saan ikka valmis
p6rgukiz kirjutas selle posti 20:37 - Link - kommentaarid (8)
23 Veebruar 2006
Nokitsesin mitu päeva vaikselt tütrele kampsunit kududa.
See Pinja lõng on sõna otseses mõttes vastik. Topiline, ei taha hästi hargneda ja üldse jube imelik. Kui ta ostsin, plaanisin teha sellest tütrele suvekleiti. Proovisin, oli liiga paks ja heegeldus ei tulnud ilus. Ja otsustasingi hoopis kampsuni kasuks.
Keha kootud nr.4,5 ringvarrastel ringselt ja varrukad nr.4 sukavarrastel ka ringselt. Õla peal on ainult õmblus.
Kaelaauku heegeldatud 2 rida kinnissilmuseid. Tahtsin pikka soonikus kraed, aga kaelaauk vist jäi selleks väike, igastahes pea ei mahtunud läbi
Kampsun on valge ribineule ehk siis mustrilt 1 parem ja 1 vasak silm Ja lõnga kulus ainult! natukene vähem, kui 2 tokki. Hmm.

Asjaosaline läks ise magama, nii et pilt "kampsun tütre seljas" homme



p6rgukiz kirjutas selle posti 19:38 - Link - kommentaarid (4)
20 Veebruar 2006
Tegelesin täna hommikul "parandustööga".
Tütre valge tuukrimüts jäi näo ümbert kuidagi lokkima, õues käies oleksid kõrvad olnud paljad, kui teist mütsi all ei oleks olnud. Võtsin siis kätte ja harutasin 2 rida heegeldust ära ja tõmbasin silmad vardale ning kudusin 4 rida soonikut sinna.
Kusjuures, kui ma seda mütsi kudusin, siis mõtlesin sellele, et ees võiks olla soonik, aga miks ma seda siis ei teinud, ei teagi. Lihtsam oli äär üle heegeldada vist
Tulemusega olen mina ülirahul, laps vist mitte, kuna müts kisutakse kiiremini peast ära kui ma selle talle pähe jõuan panna
Suure hädaga saime pildi ka




p6rgukiz kirjutas selle posti 09:56 - Link - kommentaarid (3)
19 Veebruar 2006
Kõik muudkui teevad suure hoolega kotte. Nu ma tegin siis ka, ega ma saa kehvem olla

Aga õmblesin hoopis . Mustast nahast. Ja tavalise koduse õmblusmasinaga Eva.
Sees vooder, peal lukk (kahjuks kodused lukuvarud ei tuvastanud musta värvi lukku...), peal kaks taskut, sangaks siis üks nöör pandud öösist läbi ja kaks nööri punutud peale.
Kotiosa suuruseks on umbes täpselt 16cm x 28cm.

Pilte igat pidi ja igas poosis





p6rgukiz kirjutas selle posti 22:53 - Link - kommentaarid (8)
Aastat 2 või isegi 3 tagasi palus mees, et ma teeks talle teksad, kus küljel nahariba vahel. Tore, kui inimene teab, mida ta tahab
Mina vastasin, et: "Ja jaa, ostame Sulle nr väiksemad püksid ja siis teen!".
Sinna paika see asi siis jäigi. Kevad 2005 anti mulle ühed teksad ja öeldi: "Palun, kas nüüd saab? " Mina vasta: "Kohe hakkan tegema."
Suvel 2005 harutasin esimese sääreõmbluse ülesse.
Üleeile harutasin teise sääreõmbluse ülesse. Ja diivani äärele ta seisma jäigi, kuni eile mees vaatas mulle otsa ja küsis "Nuh?".
Lubasin pirukad ära küpsetada ja õmblema hakata.
Hakkasingi, harutasin värvli ja taskud, nahast lõikasid sobivad detailid välja (küljesiilud, 2 taskut ja värvel) ja õmblesin püksid kokku.
Kaua võib, mitu aastat juba lubatud Ja valmis said, mina rahul, et üks asi kaelast ära, mees rahul, et lõpuks sai oma püksid, mida nii kaua oodanud oli


p6rgukiz kirjutas selle posti 08:00 - Link - kommentaarid (6)
15 Veebruar 2006
Mina juba mõtete ja teguda sügises. Või hoopis järgmises kevades? Ei tea täpselt isegi veel
Tütrele tegin ka bareti. Ja punase lille peale. Ja bareti juurde tuleb punane mantel. Aga alles siis, kui ta pisike tibi on. Kõnnib ilusti ja ei koperda oma jäsemete otsa
Lõng Novita Helen, vardad nr.4.



Fotod kahjuks ei ole kõige parema kvaliteediga. Lapse asi, vaja tegutseda, mitte ühe koha peal istuda. Ja nii need udukogud tulevadki, mida Emme hiljem Photoshopis üritab vaadatavaks teha
p6rgukiz kirjutas selle posti 21:45 - Link - kommentaarid (5)
14 Veebruar 2006
Tütre müts sai valmis pühapäeval.
Lõng Novita 7 Veljestä ja sukavardad nr.4. Ääred heegeldatud, 2 rida kinnissilmuseid.
Kunagi pani Kriuks2 foorumisse sellise mütsi tegemisõpetuse, selle järgi ongi see tehtud. Aga kas see õpetus hetkel ka kuskil on, ei ole otsinud

p6rgukiz kirjutas selle posti 10:35 - Link - kommentaarid (5)
10 Veebruar 2006
Täna käisin ühe pisilinna kirpputori´l. Midagi eriti seal polnud, üks paras praht kõik ja lõngu ei silmanud ka eriti
Kuid ikkagi leidsin ühest korvist minule tundmatu lõnga - Pinja. Need 4 tokki maksid kokku 5.60€. Ma arvan, et odav.
Plaanis sellest kududa või heegeldada tütrele kleit suveks.
Ja käsisin ikkagi poes ka. Ostsin valget Novita lõnga, et teha tütrele tuukrimüts. Sügisel tehtud talvemüts väike kahjuks. Ja teised mütsid kaelusteta. Kuid meil on ju talv veel, paks lumigi maas
Ostsin ka heegelnõela nr.3 (1.70€) ja sukavardad nr.3 (3€). Odavalt sain



Nii palju siis käsitöövabast nädalavahetusest
Hakkasin juba
p6rgukiz kirjutas selle posti 22:09 - Link - kommentaarid (2)
Ma vist täitsa unetu
Lõpetasin just lapsele palli heegeldamise. Tehtud selle õpetuse järgi. Hea ja lihtne, ka inglise keelt mitte oskavale inimesele, nagu mina
Kasutasin lõngajääke, see kord veidi paksemaid ja heegelnõel oli nr.5. Pall sai 40cm lai/pikk
Sisse panin jällegi vankrikõrina osa ja padjatooriku materjali.



Kuid ausalt, pall on poole väiksem kui kuubik. Õnneks. Ma juba mõtlesin, et mul suuruse hullustus peal. Inimene ju väike, kellele neid teen ja tal väiksed käed... oh seda emme rõõmu, ei peagi enam jõu- ja ilunumbreid tegema, et palli diivani alt kätte saada

Nädalavahetuse plaanin teha käsitöövaba... (las teised rügavad olümpial, ma mõnulen hoopis ). Ja kui lõpuni aus olla, siis lõngavarud otsas (nii enam-vähem), sellisesse poodi ka ei satu vist ja õmblusmasinad juba karjuvad mu järgi. Kuid õmmelda... nu jah, ootan tuju Aga peaks, nii peaks...
Mul on õmblemistuurid poole aasta kaupa...

Kas keegi oskab soovitada kohta, kus õpetatakse heegeldama palli 5 nurksetest motiividest? Mul pole õrna aimugi, kuidas sellist motiivi teha.
p6rgukiz kirjutas selle posti 00:06 - Link - kommentaarid (5)
09 Veebruar 2006
Heegeldasin vanadest lõngajuppidest lapsele kuubiku. Mina enam-vähem rahul, tema päris rahul
Heegelnõel oli nr.2,5 ja lõngajupid imepeenikestest natuke paksemateni. Kuid nagu ikka halvimates stsenaariumites, viimase motiivi viimase 2 rea jaoks põhilõnga ei jätknud
Kuusk ja lill võetud raamatust "200 heegeldatud ruutu" ja ülejäänute väljamõtlemiseks oli abiks ruuduline paber ja pastakas.
Tulid välja siis , lill mida nuusutada saab, auto koos maantee ja pilvedega, päike, maja ja üks jubedamast jubedam ufo
Motiivi suuruseks 14cmx14cm.



Täitsin vana diivanipadja toorikust saadud materjaliga ja sisse panin veel ühe vankrikõrina osa. Kõriseb küll



Selline ta siis sai. Ja tütar, nagu ikka kõige puhul, pole vahet, kas uus ja vana, maitses kohe järgi



Vead on ka:
1. motiivi ei tohiks heegeldada sammastega, veel vähem vaheldumisi kinnissilmarida ja samabarida
2. kui kasutada, siis ikka ühe paksust lõnga ja mida suurem heegelnõel, seda parem, ei tüdine ära
3. ja kui pildid, siis ikka ilusad - vihje jubedale ufole
4. 2 otsmist motiivi jäid väiksemaks, võiks teha 1 rida lisaks. Miks, ei tea, aga nii ta kokkuvõttes oli.
p6rgukiz kirjutas selle posti 16:34 - Link - kommentaarid (9)
07 Veebruar 2006
Mitu päeva tagasi sai valmis minu elu esimene heegeldatud kotike. Täitsa põnev oli teha Täna sai ka lill peale. Lill ise pärit Susa blogist
Materjaliks sai valitud siis minu nässu läinud vaiba nöör (ülihea on harutatud nöörist heegeldada ) Ja heegelnõel nr.5
Koti (ilma sangadeta) suuruseks siis 30cmx34cm.
Mõeldud on see kotike ämmale sünnipäevaks, kuid... kas 60+ kannaks seda? See küsimus vaevab mind...

Aga pildid siin:

p6rgukiz kirjutas selle posti 22:39 - Link - kommentaarid (12)
Käsitöö tegemise isu otsas. Kadus ära, põgenes
Ja kõik teevad nii ilusaid asju ümberringi... tore

Nokitsenud olen natukene ikka. Emale tegin bareti, õpetus Kriuks2 blogis 23.01.06 postituses.
Lõng musta värvi Novita Helen, vardad nr.3 (soonik) nr.4 ja 4,5. Silmi lõin varrastele 96.
Lihtne oli Modelliks paraku pidin ise olema. Ema ju kaugel


p6rgukiz kirjutas selle posti 10:16 - Link - kommentaarid (5)
01 Veebruar 2006
Täna oli kehv päev. Tõsiselt kohe.
Ma sain hakkama millegi jubedaga, mis mind ennast kohe hirmsasti naerma ajab Ja mees vaatas ka mind lolli näoga selle teo peale...
Täna õhtuks oli mu vaibast tehtud siis 41cm ja pikkuseks sai 142cm
Kaalusin huvi pärast järgi jäänud nööri ära ja appi... alles oli 300g ja mul ei olnud poolt vaipagi valmis. Materjali saamiseks lisavõimalust ma ei näinud ja võtsin kätte ning harutasin vaiba ülesse
Nädal aega pusimist, kirumist ja näpu valutamist... ja sinna ta läkski
Kuid mu süda rahul! Sest see polnud vist ikka see, mida ma tahtsin ja lootsin. Nii, et tore, et nii läks
Selline ma kord juba olen. Mis pähe lööb, seda ka teen. Peaks õppima mõtlema ja siis tegema, aga ei, ma ikka risti vastupidi Ja mulle meeldib
Aga ega see material seisma jää, küll kasutust leian

Ja ühe kiilaka nuku tegin ka. Paras pusimine oli, ei meeldinud see valmimise protsess. Eriti see, et peab ta hiljem kokku õmblema. Ei jää nii ilus, kui võiks loota. Ja väike on ta ka, 30cm. Kuid samas, ülihästi saab mu 8 kuune põnn teda roomates järgi veetud. Vähemalt laps sai omale uue lemmik mänguasja. Juukseid hetkel pähe ei tee, kuna tüdrukul käivad kõik asjad pidevalt suus. Ja lõng ei ole eriti hea maole . Ja aitab nukule kingadest, aluspükstest ja sokkidest küll, suvi tulekul



Nukku kududes avastasin, et ülihästi saaks teda teha ringselt, topelt silmadega ehk siis suurema. Ja kunagi ma selle ka teostan

Ning minu ilus 3 tutiga sinise-mustatriibuline müts rändas abikaasa riiulisse. Lihtsalt, kanda teda mina ei saanud, tundus liiga suur olevat. Ma ju ütlesin, kehva päev

Alati ei ole tulemused sellised, nagu ootame. Ehk homsed päevad tulevad paremad, põdeda pole siin midagi
p6rgukiz kirjutas selle posti 21:28 - Link - kommentaarid (11)
772873 piilujat on käinud siin lehel