Pontso sünnipäevakleidi juurde

Pontso oli valmis juba nädal tagasi, aga jäin hirmsasti haigeks (ja olen siiani), siis lükkus nii pildistamine kui kõik muu parematesse päevadesse.
Võtsin siiski täna oma jõuvarud kokku, pressisin ära ja tegin paar pilti.

Lõnga nimi Sportimo. 100% polyakrüül. Ostsin millalgi Lidl´st. Heegelnõel nr.4.
Motiivi juhis asub ajakirjas Novita Kesä 2007 (lk.109), minul kulus 28 motiivi + 2 poolikut all nurgas. Ääred heegeldasin üle sama mustriga, mis oli ühe eseme juures, kuhu seda motiivi kasutati.



Lähen nüüd tekialla tagasi palavikku välja higistama...
Kindlasti olete Te kõik väga palju ilusaid asju teinud, aga hetkel pole jaksu blogisid uurida. Kurb.

Ähh, plaanis oli see kuu veel nii palju asju teha, aga nüüd kõik plaanid sassis

Püksid, kott, ehted

Õmblemistuju jätkub Ja pildistada meeldib mulle ka

Pükste ja koti kangas 100% polyamiid. Õhuke, hästi pestav, kiiresti kuivav ja isegi triikima ei pea Lõige Pere ja Kodu mai 2006. Värvlis samast kangast nöör.
Tegelikult oli see ennem seelik



Pükstele lisaks õmblesin ka kotikese, mis Tibile eriti meeldib Eile õhtul ennem magama minekut tehti ”Ohohooo” ja siis naeratati salakavalalt



Ja lisaks lükksin kummniidile käevõru ja heegelniidile plastmass helmed kaelaehteks. Tibi saab jälle eputada Ja see talle juba meeldib



On küsitud, kuidas ma tema kõrval jõuan ja kas ta on hea laps. Kõike jõuab, kui aega planeerida õieti. Ja välja jätta päevast niisama lebotamise ja passimise hetked
Enam ei saa kurta, et laps segaks Tal on omad tegemised ja enam ei pea silmad iga hetk lapse tegemistel peal olema. Küll peavad aga kõrvad kuuldel olema, mis registreeriksid iga pahanduse heli Aasta tagasi oli küll võimatu õmblusmasinaga vuristada kui ta ärkvel oli, sest tal oli vaja segada Ja mulle ei meeldi, kui keegi segab ennast minu asjadesse
Tüdruk on nii harjunud sellega, et Emme teeb ”tööd”
Aga mulle meeldib talle asju teha, sest laps rõõmus iga asja üle Ja seda rõõmu on emme südamel hea vaadata
Kui poja väike oli, tegin ka, aga nüüd... heh, tal pole soove Ja ta pips samuti, igat asja selga ei pane
Vanaema ikka ütles, et su pojal asju 30 lapse jaoks, milleks nii palju vaeva näha kui keegi neid riideid ära ei kanna? Suvel käisin maal vanaema juures ja põletasingi enamus ära, sest riided moest väljas ja keegi neid enam selga panna ei tahtnud Nii palju ettevõttlikke inimesi ka meie peres ei leidunud, kes oleks nad kuhugi kasulikku kohta viinud

Ikkagi on hea tunne ISE teha

Kaelaehe kleidi juurde

Ennem lapse magama minekut sai valmis kaelaehe uue kleidi juurde.
See oli nüüd ainukene pilt, mis polnud udune. Unise lapsega ikka asju ajada ei saa

Kleit sünnipäevaks

Oh sa jeerum võiks öelda mu hetke õmblemistuju peale

Eile õhtul õmblesin tütrele sünnipäevaks valge kleidi
Kuna ma ei osanud välja mõelda, kas ma ikka tahan sinna peale veel midagi, siis nii ta hetkel jäi Aksessuaarid tulevad natuke hiljem lisaks
Oli kaks varianti mõttes - lihtne ja igale poole selga pandav või siis printsessilik, millega liivakasti minna ei kõlba
Valisin esimese, praktiline vähemalt Teise variandiga pole nagu minna kuhugi... ja üheks korraks niisama õmblemise pärast ma ka seda tegema ei hakanud.

Materjal hästi õhuke, aga mis nimelt, ei tea. Materjal oli olemas, pole ise ostnud Lõige pärit ajakirjast Suuri Käsityö 5/2007. Muidugi sai see minu moodi, mitte nagu seal
Seljataga lukk, käe- ja kaelaauk kanditud. Ja lõige pikkusele 110 . Tüdruk umbes 95cm, eks järgmine nädal saab kindla pikkuse teada, aga ikkagi...

Ja Te võite vaid ette kujutada, kuidas üks väike tüdruk pildistamise ajal kihistada ja kekutada võib





1 aastaseks saamise puhul sai sellise kleidikese

Tegus hommik

Täna hommikul tundus kuidagi, et on hea päev õmblemiseks
Nii saigi teksaseelikule kumm sisse aetud, kutsujakil lukk eest harutatud ja uus õmmeldud ja lisaks veel kaks pluusi ka kokku vuristatud

Triibuline kapuutsiga, varruka äärtes kumm.



Valge aga selline lihtne Varruka äärtesse panin samuti kummi. Alguses pidin peale ka lillekesi tikkima, aga hakkas nii meeldima ja otsustasin, et ei



Nüüd oleks vaja, et keegi tütrele sünnipäevaks kleidi õmbleks 13 päeva aega valmis saada

Niisama käsitöö loba

Miks on vahel nii, et seda, mida kõige vähem teha tahad, on Sul vaja kõige rohkem teha? Nii ebaõiglane ju?
Minu jaoks on üks selliseid asju seotud käsitööga – harutamine ja lukkude õmblemine.
Olen 15 aastat stabiilselt õmmelnud. Ja peamiselt ikka uusi asju, et ei peaks harutama. Kuid samas mulle väga meeldib vanu asju ümber teha, suurematest väiksemaid, sest siis ei pea ju harutama, saab lõike peale panna ja välja lõigata
Aga kui kodus ringi vaatad… näed oma töölauda, millel kuhjub hunnik asju. Küll välja lõigatud ja ootavad õmbelmist, kui ka need, mis vajavad parandamist. Mõnel särgil-püksil õmblus niru – pole hullu, teeme ära. Siis kui tuju tuleb. Kuid sealt hunnikust võib ka leida paar jopet, millel lukud katki. Või püksid, millel vaja lukk eest ära võtta ja kitsamaks teha. Kas ma viitsin? Ei. Aga pean.
Täna siis võtsin ette ühe nahktagi. Harutasin ära 2 lukku, värvli. Disainisin natuke sobivamaks ja õmblesin jälle tükid kokku. Kuniks lukuni. Siis sai isu otsa. Mõtlesin mis ma mõtlesin, aga välja mõtlesin. Kui nüüd jätan pooleli, võib ta ei tea kui mitu kuud seista ja oodata, kuniks keegi ta ette õmbleb.
Väike takistus tuli ka. Nimelt masin, mis alati nahka mul õmmelnud, ei tahtnud täna minuga koostööd teha. Ja kuna ma võtsin alt värvli ära, jäi lukk pikk.
Aga kui lukk ülevalt keerata koos metallhammastega topelt, siis ei õmble ju masin üldse.
Ma pole kunagi ühtegi lukku ise lühemaks teinud, meil oli õmblusfirmas selleks mehaanikud Võtsin siis aga tangid kätte ja hakkasin hambaid ära tirima. Mõlema luku otsast 19 tükki
Aga hakkama sain. Ja siis oli juba lihtne seda lukku ette sobitada.
Tagi sai ilus. Oli küll kahju nendest 4´st tunnist, mis selle nahka läksid, aga üks asi jälle vähem.

Nüüd ootavad ees tütre kaks katkist jopelukku… aga keegi peab nad ennem eest ära harutama… ja siis… oh jah. Millal see aeg tuleb, kui ma hakkan nautima lukkude õmblemist? Ei vist iial.
Lihtne, aga ebameeldiv töö.

Õnneks ma pole ainuke inimene selliste kiiks mõtetega See lohutab

Teksaseelik

Pojal olid teksapüksid, mis väikseks jäänud. Kavatsesin neist teha omale moodsa koti
Aga… kogemata lõikasin oma ideenatukese valesti välja ja… oligi kogu idee lõpp
Mõtlesin siis, et ega ära visata ka ei saa, pean neist midagi tegema. Võtsin siis tütre mõõdud, seebi joonistamiseks ja püksijäänused ning hakkasin tütrele seelikut konstrueerima. Siis veidi õmblesin, tikkisin kõik õmblused üle…
Lõpuks heegeldasin ka natuke ja valmis ta saigi





Kogu kupatus täitsa omalooming Veidi lai küll sai meie kilumari jaoks, aga siis on kasvamisruumi. Ja kui väga häirib, võin ju alati vöökohta lõdvalt kummi panna.
Heegelniit, mis kasutasin, oli Novita Kotiväki. Traksid tehtud nr.3 heegelnõelaga, lillemotiivid nr.2 heegelnõelaga. Võib vist liigitada projekti alla "vanast uus"

Paluks nõu, kuidas saaks tikkida nii, et näpu peale villi ei tuleks? No mina ei tea, kas ma olen tõesti siidikäpp või milles asi, aga see üks näpp, mis nõela hoiab/tõmbab, on villis. Ja tikin teist päeva, teksariiet. Tuleb veel palju sinna nõela sisse toragata aga kuidas ma saan kui on vill? Aega pole selle kiire asjaga oodata...
Mida ma valesti teen?

ma saan aru küll, et küsimus iseenesest on veidi tobe, aga ikkagi, äkki kellegil on mõni nipp mida jagada

Roosa kübar

Ühel pisikesel Tibil pole mütse kunagi liiast. Eksole? Vaja neid erinevat värvi ja erinevate suveriiete juurde Nagu ka kleite, seelikuid, kotte, kingi...

Roosa kübarake selline täitsa tavaline. Ei ühtegi kaunistust, aga nii peabki olema
Heegelniit Novita Kotiväki, heegelnõel nr.3. Natuke mustrit oma peast ja natuke ajakirjast Novita Kesä 2006 (lk.112).



Kuidas need lapsed ikka kasvavad Aasta tagasi tehtud kübar ei läinud igastahes selle aasta alguses mitte pähegi
Nojah, nüüd oleks veel valget ka vaja Urrr...

Vikerkaarevärviline kott

Ostsin heide, mõtlesin välja, et tahan kotti, paar päeva heegeldasin/mässasin ja sain lõpuks selle, mis ma tahtsin.
Va üks pisike viga sellel kotil – nööp on vale Minu uhke cernitist nööp ei kõlvanud, liiga erk jäi ja suurt puunööpi majas ei ole. Hetkel peab selline olema, nagu seal ees on.

Aga story siis ka…
Heegeldasin 2x heidest, nr.5 heegelnõelaga. Lihtsalt hakkasin heegeldama ja vaatasin, kuidas välja kukub.
Ennem pesumasinat (40 kraadi, 50 min) olid mõõdud sellised:
pikkus 31 cm
laius 45 cm
nööbiliistu pikkus 25 cm
sanga pikkus 120 cm

Esimesel pildil ennem masinasse minekut, teisel pildil ennem teist korda masinasse minekut, kolmandal pildil valmis

Kui masinast välja tuli, ei olnud ma üldse rahul. Kuidagi vähe vanunud oli. Ennem pole probleeme olnud ja ei osanud seisukohta võtta. Päevake mõtlesin, heegeldasin veel korra sanga üle viimase heidenatukesega ja panin ta uuesti masinasse. Ikka 40 kraadi ja 50 min. Välja tuli ”ah käib kah”
Nüüd said mõõdud sellised:
pikkus 22 cm
laius 30 cm
nööbiliistu pikkus 18 cm
sanga pikkus 120 cm

Miks sang kuju ei muutnud? Sest sanga tegin nöörist, kuhu peale heegeldasin heide. Selle pärast Ma ju kaval
Peale koti kuivamist õmblesin sisse siidivoodri. Luku ka peale Ja sees on veel lukuga tasku.
Olgu see kott nii paks kui tahes, hoidku vormi nii hästi kui tahes, aga minu kottidel p e a b olema sees vooder ja lukuga tasku. Esteetilisem värk noh
Ja parim, mis koti juures olla saab, on lukk, millega kott ise pealt kinni

Juukseklamber

Materjalideks vana juukseklamber, cernit savi ja liimipüstol.
Ühele lehele pidi veel minema imetilluke lepatriinu, aga ta kadund asjade hulgas ja ei leidnud. Peab uue hankima...

Lõngakauplused Tallinnas

Soomlased käivad suhteliselt tihti Tallinnas käsitöötarvikuid ostmas. Odavam
Tänane leid on üks postitus ühe soomlanna blogis, kus asuvad Tallinnas lõngakauplused. Väärt info ka mulle, sest kui satun Tallinna, ei tea ma kunagi, kus väärt poed asuvad

Nüüd vähemalt saan infot vaadata, olenemata sellest, kelle arvutis olen

Cernit

Kõik hakkas heidest… siis tuli Cernitist nööp. Ja nööbi kõrvale vaja kõrvarõngaid ja kaelakaunistust. Ja miks mitte proovida ka roosiklambri moodi asja?

Nii nad ahju läksid…ja sealt ka välja tulid… siis said asjad omale värvitu küünelaki korra peale, veidi traadiväänamist ja üks nahkpael eksis ka ära...
Ah jaa, mäletate kunagi kui väiksed olite ja lõbustuspargis käisite? Seal olid sõrmused mida iga pisike tüdruk ihkas... Kolm sõrmusekivi mul siiani alles ja üks nendest rändas täna kaelakaunistuse peale

Lõpptulemus ehetel sai selline...



Pildid pimedad, sest päikse asemel valitseb õues vihm. Ja fototööstusprogramm pigem rikkus pilti ja ei hakanud muutma Ja välgust pole ka asja, see rikub kõik ära

… aga ülejäänud asjad siis, teate ju küll, kui nad esinemiskõlblikud on

Pontso iseendale

Kunagi IT alguses nägin ma kellegi blogis sellest lõngast kootud pontsot. Jäi meelde kui väga ilus asi. Mis lõng oli, ei mäletanud enam. Läks tükk aega mööda, kui nägin seda lõnga Rõõmu Kaubamajas müügil ja ostsin ühe toki prooviks ära. Teadsin kohe, et tahan sellest ka omale pontsot. Kuna ma pole eriline kuduja tüüp, siis otsustasin heegeldada
Ja alles nüüd sain aega ja tahtmist seda teha.
2 päeva heegeldasin. Lõpetasin eile Eurovisiooni vaadates. Kiiresti läks ja lõpp tulemus mega pehme ja mõnus Ma väga rahul. Kuigi ma pole pontso inimne, siiski kavatsen ma teda kandma hakata

Lõng Susanna (80% polyakrüül, 20% polüester), kulus kõik 350g. Täpselt 2m ja 85cm jäi järgi Ma ikkagi suur inimene ja pontso peab suur olema. Heegelnõel nr.6. Alustasin 88 ahelsilmusega...



Tegemise käigus avastasin, et tahaks pontsole ka kapuutsi. Kui ma Eestisse lähen ja lõnga näen, ostan ja teostan selle idee ka ära. Seniks jääb ta selline
Pilti seljas kahjuks ei saa. Sest mul pole hetkel kellegile poseerida Võimaik, et kunagi hiljem, kes teab

Patsikumm

Heegeldatud. Koos helmestega



Tahtsin proovida. Patsi hoiab kinni küll Ja mugav oli teha ka...

Helmeisu läks üle

Need minu viimased tagasihoidlikud katsetused.
Eelpainutatud traadile lükitud käevõru läheb ühele pisikesele piigale kingituseks.



Ennem, kui ma oleks saavutanud oma eesmärgi helmekasti tühendamisel, läks isu üle neid näppida. No jah, eks siis mõni teine kord edasi Võib olla...
Tegelikult peaks kuduma oma kampsunit ja nukumajatama ka üle pika aja, aga ei, mul hoopis heegeldamise isu juba teist päeva

Tume komplekt...

... tundmatutest raskemat sorti helmestest. Kauge maa toodang, aga kust täpsemalt, ei mäletanud endine omanik ka.
Mina muidugi võtsin vabaduse algse kee lammutamiseks... ja tegin omanäoliseks Piklikud peenikesed helmed (kuidas iganes neid ka kutsutakse) kohalik toodang, kust, eip mäleta.

Sussid Tibile

Inspireerituna Palumaiu imelistest sussidest võtsin kasutusele ühe oma untsu läinud vilditüki.
Ja nendest said Tibile sussid.

Tikandid identsed ei ole (ütleme nii, et andsin parima, mis puutub sarnasusesse ), aga polegi vaja. Inimesel, kel kaks jalga, on ka erinevatel jalgadel omad iseloomud. Vähemalt nüüd saavad nad kakelda, kumb neist ilusam on
Talla alla panin teksariide.



Susse vajab Tibi selleks, et rõdul käia. Muidu on ta paljasjalgne laps meil omast tahtest Üldse ei huvita emme-issi manitsused

Midagi punast

Jõulude aeg sain ühe kee. Ei olnud kingitus Tundus kuidagi igav ja lammutasin laiali.
Eile öösel näppisin neid helmeid ja mõtlesin ühe pisikese piiga peale, et teha talle nendest kee.
Kuid lõpptulemus rahuldas hoopis ennast ja nii ta minu ehetelaekasse läkski

Oleks mähkinud ka seda suuremat muna, aga vat, ümmargusele ei osanud kuidagi

Näide sllest kui andekas võib lihtinimene olla

Inimene armastab lihtsust. Musta riietust.
Üks päev läheb toredasse poodi, lootusega musta värvi helmeid osta. Pole. Ega tule.
Mõtleb mis ta mõtleb – välja mõtles. Aga Tiimaris müüakse helmeid ju ka! …
Seab sammud Tiimari poole. Mida pole seda pole – musti helmeid.
Aga oi, näe, siin vahel on mõni pakike… oih, aga need puust… äh, mis siis, vähemalt musta värvi
Tuleb koju, veeretab helmeid käes. Hm, ei ole õige asi. Pole moodne… või siiski?
Läheb nädalake mööda, mõtted keerlevad nende 8mm mustade helmeste ümber.
Inimene lappab ”Helmesehete entsüklopeediat”. Saab idee. Vaja lükkida nahkpaelale sõlmede vahele. Krrr, aga nahkpaela pole. Mis nüüd saab?
Kui katsetaks makramee sõlme? Mõeldud-tehtud. Ähh, kole tuli. Katsetus nr 2 on kobedam, aga ikka ei kõlba. Pole see mis peaks… läheb lõhkumisele.
Urr, aga inimene tahab m u s t a keed!

Inimene võtab siis tamiili, lükib 60 helmest sinna otsa ja on omadega lõpp rahul. Lõpuks ometi on tal uus must kee
Ja et ei peaks enam soendust tegema, siis lükib ülejäänud helmed eelpainutatud traadile käevõruks… komplekt missugune

Ta tuli tagasi!...

Tundub, et mu käsitööpisik on jälle meie majja tagasi kolinud Võtsin ta suure rõõmuga vastu

Natukene aega tagasi tegin omale heegeldatud üleõlakoti. Siis jäi sangale tugevdus õmblemata, sest Eestis olles pole mul kuskil õmblusmasinat kasutada.
Nüüd üks päev õmblesin sinna siidivoodrist tugevduse alla.
... ja loomulikult tegin ka kotist parema pildi



Kotiga olen ma tõesti rahul. Mahutab piisavalt ja "käed vaba" süsteem on koos põnniga reisides parim

Topi muster


Mõtlesin, et äkki läheb vaja mõni teine kord teha seda top´i ja kirjutasin ülesse, kuidas tegin. Siis hea meelde tuletada.
Jagan õpetust meeleldi, kel selleks lihtsaks asjaks soovi

Heegelnõel nr.3,5, heegelniit Steinbach Wolle Capri. Lõngakulu 100g.

Heegelda kett, mille pikkuseks on 120 aasa. Ühenda otsad omavahel, et tekiks ring. Ja heegelda joonis 1. järgi.



Iga rida sama sugune.
Kui oled heegeldanud mustrit 20 rida, jaga keha pooleks ning alusta esi- ja tagatüki heegeldamisega.
Jälgi joonist 2.



Kui oled esitüki ülemist osa heegeldanud 9 rida, lõpeta ära ja alusta sama sugust tagatüki ülemist osa.
Kui keha on valmis heegeldatud, tee kaks õlapaela.
Kinnita niit esitüki äärest esimese aasa külge ja heegelda kokku 4 kinnissilmust, siis pööra ringi ja nii lase edasi tagasi kuniks õlapaela pikkus on vastav lapse mõõdule. Minul sai õlapaela pikkuseks 16 cm, millest 4 cm kinnitasin tagatükile sissepoole, et saaks vajadusel lisa juurde lasta.

Kui kõik valmis heegeldatud, viimistle ääred kinnissilmustega ja vajadusel kaunista nii, nagu heaks arvad

Tibi müts...

... topi juurde. Heh, head pilti ikkagi ei saanud. Tibi lihtsalt ei seisa paigal ja lollitab sõna otseses mõttes
Valisin siis midagi eilsest-tänasest välja, aga ikkagi... pole see mis olla võiks

Mütsile kulus täpselt 50g Steinbach Wolle Capri´t (100% puuvilla). Heegelnõel nr.3,5. Seal peaks veel olema heleroheline siidpael samuti, aga pole poodi hetkel käepärast, kust osta. Mõni teine kord.
Tegumood või kuidas seda nüüd öelda, on täitsa enda väljamõeldis, nagu ka top ise. Peaasi, et sobib

Natuke traadiväänamist

Esimesed arglikud traadiväänamise katsetused. Lõpp tulemusega võib p e a a e g u rahule jääda Esimese korra kohta käivad küll
Lihtsad ja kantavad, nagu mulle asjade puhul meeldib.
Kui ma roosasid helmeid Tiimaris kunagi kohtan, ostan juurde ja teen kee ka... hetkel siis sellised üksikult nukrad.
Kasutasin helmeid, mis ostetud kunagi väga ammu Tiimarist. Konksud, hõbetatud traat ja need nööpnõela moodi asjad Sinelli poest.



Ausalt, ma ei ole nakatunud helmehaigusesse. Lihtsalt tahan likvideerida oma niigi olematut helmekogu ja veenduda jätkuvalt, et minust asja ei saa

Heegeldamine on hoopis lõbusam. Või õmblemine
Heegeldamisest rääkides... topile sai ka kübar juurde, aga kui ma tütrele selle pähe panin, siis ta ütles, et kõik!! Ja oligi kõik, tõmbas peast ja keeldus kekutamast. Ei mingeid fotosid Eks siis homme...

Heegeldatud top Tibile

Modell tänasest 1a ja 11k. Oh, aeg läheb ikka kiiresti... aasta tagasi oli ta ju alles pisike
Täna demonstreerib Tibi juba ise ehteid. Talle väga meeldivad. Ja meeldib ka tema uus lilledega top. Käis ja kekutas nii peegli kui issi ees



Kogu kupatuse õige värv on selline.

Kõigepealt olid püksid. Poest ostetud. Teadsin, et sinna juurde sobiks üks heegeldatud topike. Ostsin sobiva lõnga ja hakkasin tegema. Top enda väljamõeldis igat pidi. Ja kui juba top, siis saagu ka ehted Needki said samale heegelniidile aetud.
Kübarake puudu, aga küll tuleb seegi
Top mahub kindlasti veel järgminegi suvi selga, sest laiust on ja õlapaelte pikkust saab samuti tagant reguleerida, tegin veidi pikemad.
Heleroheline heegelniit on Steinbach Wolle Capri, 100% puuvilla. Kulus täpselt 100g. Heegelnõel nr.3,5.

Tänane pildistamine oli väga tore. Palju ilusaid pilte tuli

Tibil jälle uued ehted

Kui ma neid helmeid oma helmekarbis nägin, teadsin kohe, et neile peab lähenema teist moodi loominguliselt. Ei traati ega tamiili.
Heegeldades
Kuna komplekt läheb Tibile homse tähtpäeva puhul, siis mõte oli hea. Vähemalt ei lagune ära tirides ja tõmmates Täitsa järgi proovitud ja puha
Tähtpäev siis 1a ja 11k Titeiga saab varsti mööda...

Kõige pealt ajasin helmed heegelniidile ja siis heegeldasin nad keti sisse. Käeketil tegin veel ühe ringi heegeldust lisaks. Paremini seletada ei oska, aga kindlasti teavad kõik paremini, kuidas ehteid teha, nii, et pole vajadustki seletada
Aga mulle see süsteem meeldis. Helmed pärisin abikaasa õe varalaekast



Homme demonstreerib ta Teile ise, kuidas talle sobib. Kogu komplekti juurde sobivate riietega

Kee kõrvarõngaste juurde

Need roosad kõrvarõngad said komplekti kaelakee juurde. Ma väga rahul. Ja ootan juba suve, et kandma hakata. See kott sobib ka siia komplekti nagu valatult
Kee juures kasutasin eelpainutatud traati. Mugav. Kuid kinnist väänata korralikult ma ei suutnud, traat jäik ja oskusi veel puudub... ja tegin midagigi... aga samas oleks võinud traadi otsa lihtsalt helme liimida, poleks midagi juhtunud, kaelast ära ei tuleks.

Selline ta siis sai:

Väikse Tibina vidinad

Et väike Tibi saaks veel Tibim olla, siis tegin talle ka kaks käevõru



Mis ta muidu näpib minu asju, nüüd näppigu omi See on see, kui on kaks naist kodus, siis peab jagama kõiki aksessuaare, aga mulle jagada ei meeldi, mis minu, see minu



Tegelikult säravama näppis juba ära 10´nda proovimisega - katki ta läkski Eks peab parandama...
Helmed aetud vanale kummniidile, ju see ütles ülesse. Juhtub ikka

Aga Tibi on rõõmus, muud kui proovib ja käib peegli ees vaatamas, kui ilus ta on

Kevadine sall

Mina jään ka kevade puhul oma värvi juurde. Must, must, nagu ikka mu garderoobis enamus....
Kevadiseks teevad selle salli aga lilled, mis narmaste asemel.
Pikkus umbes täpselt 165 cm, laius umbes täpselt 18 cm. Parajalt pikk ja lai, et 1 keerd ümber kaela teha.

Lõng Coats Sofia Mini (65% akrüüli, 35% mohääri), heegelnõel nr.4. Ja tehnika tuntav-tuttav-tüütav Mr.Salomon. Lõnga kulus 2 tokist (1 tokk=50 g) umbes 1,5.



Tegelikult lõnga ostsin pühapäeval Eestis olles, et kihku kähku ta valmis teha, ilm oli ju külm ja ma reisisin palja kurgualusega, aga millegi pärast käed ei rutanud neid sõlmi heegeldama. Ju siis detsembri kuus, mil heegeldasin nii mõnegi salomoni õlarätiku ja salli, sain vist veidike üledoosi, mis kestab siiani

Aga valmis ta sain ikkagi Paar päeva plaanitust küll hiljem

Ehted helmejäägist

Inimesel, kel natukenegi helmeid kodus, leidub ka selliseid, mida kasutab harva, on vähe või lihtsalt seisavad üleliigsetena.
Nii on ka minul selliseid.

Ja sellistest helmestest sai kokku kõrvarõngad ja eelpainutatud traadile käevõru.
Käevõru otsa liimisin helme, jäi ilusam kui mis tahes keerdu traadist väänates...





Kaelakee osas ma veel mõtlen, kas teha või ei. Kui jah, siis millist...
Ja loomulikult meie väiksel Tibil oli vaja Tibitseda suure hoolega Käevõru kõlbas imehästi selleks