P6rguKiz
P6rguKiz
Käsitöö on tore hobi :)
31 Jaanuar 2007
Jaanuarikuu kokkuvõte

Otsustasin hakata tegema iga kuu viimasel päeval oma tegemistest kokkuvõtet. Siis aasta lõpus lihtsam, ei pea kogu aastat läbi lappama, vaid võin piirduda ainult 12 postitusega

Selle kuu tegemised, mis valmis said:

Kindad – õmmeldud 1
Müts – pealuuga pibo 1, kootud kaelusmüts 1, õmmeldud kaelusmüts 1, kootud triibuline tuttmüts 1
Sall – harkpitsist 1, vanutatud pesumasinas 1 + 1
Kaelus – kootud 1
Pontso – heegeldatud 1
Kotid – vanutatud 1, õmmeldud 1
Ehted – nõelvilditud kaelakee 1, nõelvilditud kõrvarõngad 1 paar
Vanast uus – õmmeldud 2 jakist kokku 1
Seelik – harkpitsist 1, õmmeldud vanast uus 1
Mänguasjad - õmmeldud 1 madrats, 1 padi, heegeldatud 1 tekk nukuvoodisse.

Kokku 20 ühikut valmis asja

"Tootlikus" on väike, oleks olnud rohkem, kui ma poleks nii palju harutanud ja laiselnud
p6rgukiz kirjutas selle posti 17:14 - Link - kommentaarid (17)
30 Jaanuar 2007
Õmmeldud kindad

Nii kerge oleks minna poodi ja osta 8€ maksvad kindad, mis hülgavad vett ja sees on fliis.
Aga ma ei ostnud – tegin hoopis ise,





Lõike võtsin ajakirjast Suuri Käsityö Tammikuu 2007. Kinda pealis materjaliks on vett mitte läbi laskev materjal (nime ei tea, oli ammu olemas), sees fliis. Ja kuna meil kodus ikka jätkuvalt lilleteema, siis peal helkurlilled ka Ja takjapael, mille saab tõmmata ümber randme kinni. Otsas veel kumm, et lumi kindasse ei pääse.
Igasuguseid lillekindaid pannakse rõõmuga kätte, teisi ei taheta.

Üks asjalik nipp Teile ka: ühendage vooder ja pealispind omavahel (mõne masinpistega otsast), siis ei tule voodri osa kaasa, kui kindad käest tõmmata. On mugavam, kui asi paigas. Ainult ühendades tuleb vaatada, et sõlme sisse voodrisse ei keera

Tegelikult tekkis kinnaste idee hommikul. Mitu päeva on tütar kootud kindaid õues ära võtnud ja kuna ma kummi ei viitsinud neile külge ajada (kumm siis ühest kindast teise, peatusega kaela taga), siis õmblesin hoopis uued, mida nii kerge pole ära võtta
Täna käisime juba katsetamas samuti, päris mugavad tunduvad. Ei kao pöial ära, näpud külmad ei olnud ja igasuguseid asju sai nendega vaevata tõsta

Ma ikka lähen seda raskemat teed pidi Aga vähemalt on huvitav
p6rgukiz kirjutas selle posti 15:13 - Link - kommentaarid (28)
28 Jaanuar 2007
Kila-kola

Mõtlesin täna kirjutada sellest, kui toredad asjad on lahtritega karbid

Üks päev sorteerisin oma pisikest ja olematut helmekogu, sättisin neid nii ja naa erinevatesse karpidesse. Kole oli ja ruumi võttis ka palju.
Järgmine päev läksin poodi ja ostsin karbi. Asus riiulis, kus meeste vidinad - autoasjad, kruvid jne. Mis siis
Sättisin oma helmed ilusti karpi ära ja jõudsin järeldusele, et nööpide jaoks oleks ka midagi sarnast vaja
Sain. Täna. Sorteerisin siis 2h omi asju, lisaks nööpidele sain korda ka õmblustarvikud. Ehk siis tegin korda riiuli, kus asuvad kõik pisemad ja natu suuremad käsitööasjad.
Näiteks kummid, helkurid, takjapaelad, kandid jne on mul paigutatud kõik sorteerituna erinevatesse jäätisekarpidesse. Hea ja mugav nii.

Nüüd võin väita, et tarvikud on järjestuses Mul hea meel. Nu kaua võib kapi ust lahti tehes seda sassis riiulit piiluda
Järge ootavad kangad ja ajakirjad... brr. Ja siis lõngad - järjekordselt on need keegi segamini pööranud
Niidid leidsid ka täna pappkastide asemel omale uue kodu - kaanega plastikkarbid. Kaks jäi väheks, kolmanda peab vist ka millalgi hankima

Kokkuvõtlikult võib öelda, et mis puutub minu käsitööasjadesse, siis kus on alles kola Õnneks pisike korter ja midagi ei saa laiali olla, igal asjal oma kindel paik.

Uue koti idee ka juba olemas. Vaja ainult alustada (ja lõpetada ). Siis saan näidata ja kirjeldada, kuidas õmmeldakse kotile lukku, nagu sellel valgel.
Aga tunduvalt raskem on õmblemise õpetust teha, kui kudumise-heegeldamise oma, vähemalt minu arust
Eks ma annan parima. Millalgi. Lähitulevikus

Tegemistest nii palju, et pooleli on 3 heegeldust, 1 kudumine ja 2 õmblustööd. Valmima ei hakka vist lähiajal miski, sest aina uusi ideid tuleb peale ja vaja ju alustada
Aga see tähendab ainult seda, et eelmiseid ei jõua lõpetada

Viimastel päevadel on tekkinud "keegi ei tea kuhu" mingi seletamatu rahu. Tundub, et kuhugi pole kiiret ja mitte millegiga pole kiiret. See käib siis käsitöö kohta... Nii imelik. Ja mitte üldse minulik. Ennem oli ikka kiire-kiire asja valmis saamisega.

Heh, mind ja minu asju
p6rgukiz kirjutas selle posti 20:50 - Link - kommentaarid (8)
26 Jaanuar 2007
Velvetist kott

Kaks kuud lasin mõttel käärida, et teha omale valgest velvetist kott.
Täna hommikul tundsin, et vot, see päev on käes ja tuleb ära teha.

Joonistasin oma mõtte paberile ja lõikasin riidest välja. Õmblemine oli kerge, nii paar tundi läks, ei rohkem.
Aga... kaunistamine - vaevaliselt. Sest mõtteid ei olnud. Esimese mõtte realiseerisin ja hiljem konfiskeerisin
Ühesõnaga mitu head tundi nökerdasin selle kallal, et saada selliseks, nagu ta nüüd on. Nüüd enam ise ka ei tea, kas kõlbab või mitte... Tagant poolt jäi samaks valgeks ja igavaks.
Mulle ajab pärlitega mässamine igastahes une kallale





Kott ise on mugav. Põhja panin plastikust lauakatte tüki ja õmblesin selle jaoks põhja peale (voodri ja põhja vahele) kanali, et ta minema sealt ei jookseks. Otsad traageldasin veel igaks juhuks kinni.
Koti õmblesin 1x velvetist, ainult see osa, mille küljes sangad, on 2x riidest. Sees auguline ja libe voodririie (sarnane dresside voodrile) ja üks lukuga tasku. Peal lukk. Voodri õmblesin käsitsi koti külge.

Mõõdud: laius 29 cm, pikkus (kuni lukuni) 19 cm, külje-põhja liist 7 cm lai, sangad 56 cm pikad.

Ja nüüd pean hakkama koti värvi järgi omale suveks riideid hankima, sest tavaliselt (ja jaa - aastaid) on minu riiete värv must olnud Ka suvel...
p6rgukiz kirjutas selle posti 23:37 - Link - kommentaarid (30)
24 Jaanuar 2007
Heidepallid

6 pisikest heidepalli said kõrvarõngasteks. Vahel mõned lopergused helmed ka
Proffitööks nimetada ei saa, aga ma vähemalt ise rahul
Sobib hästi mu salli ja kotiga kokku



Kogesin just, et täitsa võimalik on ise, iseenda käega, iseenda kõrvadest, normaalseid pilte teha
p6rgukiz kirjutas selle posti 22:24 - Link - kommentaarid (10)
Nukumaailma nostalgia

Alati, kui ma meisterdan nukkudele midagi, tuleb mul lapsepõlv meelde.
Kuidas me 3 sõbrannaga suure kortermaja rõdu all tekkide peal nukkudele riideid õmblesime ja nendega mängisime. Iga jumala suvi. Kuniks selleni, mil hakkasid poisid huvitama (meil maakatel 15-16 aastasena alles …).
Ema ikka kirus, et näe, jälle suure auguga nõelad kadunud ja kuhu sa mu seda ja toda värvi niidi oled pannud Käärid ka nürid…
Kaltsu, millest õmmelda, saime küla kõrval asuvast ühe asutuse traktori laost. Tol ajal oli see mõeldud meestele õliste käte pühkimiseks. Ja meile kõlbas ka
Mäletan, et mul oli ühe sõbranna (teda meie mängud ei huvitanud – 4a vanem ikkagi!) Ameerikast toodud moodne Barbie. Küll oli uhke tunne sellega mängida, sest mul ju sellist nukku polnud Üldse oli tol ajal see uus asi.
Aastaid hiljem kinkis see sama sõbranna mulle minu 25´ndaks sünnipäevaks isikliku Barbie ;P Nii nalja pärast

Aga olenemata kõigest oli lõbus

Ja seda lõbu, natuke küll väiksemalt, pigem rahulolu, tunnen ma nüüdki, kui teen nukkudele riideid. Vahel on hea nii lõõgastuda
Kui tütar juba „päriselt“ oskab nukkudega mängida, on ehk kõik tarvilik nukkudele juba olemas

Tütar sai jõuludeks omale nukuvoodi. Mina, kui endine nuku emme ja nüüdne nuku vanaema, oskasin mainida, et niru sisu voodil Madrats imeõhuke ja kõva, padi ka kuidagi väike, tekk samuti.
Mis elu see nukul on? Ega olegi ju…

Eile õmblesin nukuvoodile madratsi. Lõikasin välja lisaks olemasolevale papitükile 3cm paksuse pehmenduse (endine tekitoorik) ja õmblesin madratsikoti kogu loole ümber. Täitsa kobe sai.
Mees julges muiata, et „kas nüüd nukul on pehme magada või? “. Äh, mis mehed nukkude hingeelust teavad



Padja õmbles jaanuari alguses poja. Tal väiksest peale „kiiks“, et tahab niidi-nõelaga patja teha. Käis muudkui järgi, et emme anna riiet ja emme anna riiet.
Ta arvas, et on teinud 5-6 patja oma pisikese elu jooksul (12 saab märtsis). Nüüd tegi õe nukuvoodile ka
Tütar aitas eile sinna sisse vatiinitükke toppida ja mina õmblesin padjale korraliku katte ka peale. Kate ise nagu nostalgia – oli tekilina, millega mind 31,5 aastat tagasi sünnitusmajast koju toodi Või täpsemalt, üks pisike teki nurk seal nüüd Tital hea nüüd.
Kui padi valmis oli, ei tahetud seda kuidagi enam ära anda…



Tekiks korjasin kastist peotäie vanu lõngajääke ja heegeldasin 9 motiivi, mis siis omakorda üksteise külge. Äärde heegeldasin veel 1 rea 1x sambaid.



Mina olen rahul ja loodan, et nuku ka Tütar arvas, et „ilu“
Ja nii meie kaks tibi iga õhtu magama jäävad – koos



Vot selline lugu täna
p6rgukiz kirjutas selle posti 18:38 - Link - kommentaarid (19)
23 Jaanuar 2007
Järjekordne tuti-triibumüts

Blogi sirvides avastasin, et selliseid ja sarnaseid tuttidega mütse tehtud mul ei rohkem ega vähem kui 6 (punane-must, sinine-must, sinine-valge-must, roosa, valge, sinine-valge). Nüüd siis üks lisaks, roosa-must.
Mulle Esimene selline üldse, jäi suureks ja mees omastas ära



Lõng Novita Helen, mõlemat värvi kulus natukene alla toki. Vardad nr.4 ja silmi lõin ülesse 88.
Sall ka komplektis olemas.
Nüüd võib homme õue kekkama minna, kui just päeval -19 kraadi ei ole, sest tv ilmaonu lubas seda meile Näis näis… täna ööseks lubati -23…

Hetkel ka öö (kell 02:52) ja kraade… -19,8
p6rgukiz kirjutas selle posti 00:52 - Link - kommentaarid (11)
21 Jaanuar 2007
Tänased õmblustuurid

Kõigepealt müts punase mütsi alla.
Vana oli vana ja väike juba, tegin uue. Lõikasin vana katki ja selle järgi lõikasin uue välja, veidi suurema. Riie 2x soonik materjal. Kokku õmblesin overlokiga.
Õues hea, tuulepoisid ei näpista kõrvu.



Siis õmblesin veel täna teksaseeliku.
Mehe teksatagist jäid varrukad üle ja mina ei raatsinud ära visata. Tibi sai neist hoopis seeliku



Välja lõikasin vaba käega (loe: ilma lõiketa), tegin 4 lõhikut alläärde, et saaks ikka joosta ka Värvlit pole, on hoopis tagasi keeratud lai kumm. Aas ja nööp samuti.
Et seelik ei jääks üksluine ja igav, püüdsin seda lillede-lehtedega rõõmsamaks muuta. Tibile meeldivad lilled Iga lille südamikus on 1 helmes ka, mida ta üritas meeleheitlikult ära katkuda.
Õnneks natuke ruumi on, kevadeks-suveks paras

Üldse peab vist kevad-suve lainele minema, laps nii üüratult kasvanud, et kui kevad tuleb, pole enam ei jopet selga panna ega midagi. Püksid ka kõik lühikesed. Rääkimata varrukatest, mis varsti küünarnukke ainult katavad

12a tagasi, kui poiss sündis, siis mõtlesin, et oi kui kift oleks, kui oleks pisike printsess kodus, siis teeks satsidega kleite ja puha Kasvataks lapsele pikad juuksed ja õpetaks käituma kui noor preili.
Nüüd siis on väike preili kodus. Käitub kui seelikus kaak Ja ma sain mis ma tahtsin Pikki juukseid, satse ja pitse...
p6rgukiz kirjutas selle posti 19:08 - Link - kommentaarid (18)
20 Jaanuar 2007
Vanast uus

Kui kudumist ja heegeldamist mõistus ei võta, siis tuleb õmmelda.

Abikaasa tekitas idee, mida teostasin.

Algas kõik sellest, et kaks tagi, mis aasta tagasi veel selga läksid, jäid ajapikku väikseks. Jõusaal süüdi
Teksatagil varrukad lühikesed ja karvasel õlad kitsad.
Seisid kapis ja ootasid, et keegi need kuhugi annaks. Ja siis tekkis mehel idee… taaskasutamiseks.
Ta leiutab üldse selliseid huvitavaid ja \"kergeid\" ideid ideid

Teksatagil harutasin varrukad ja krae maha. Avasin ka nööbi – ja nööpauguliistu õmbluse ja allääre.
Karvasel tagil harutasin eest luku, seest taskud ja krae.
Kui kogu jutt napilt kokku võtta, siis ühendasin karvase tagi teksatagi alla. Et oleks nagu talvisem käima



Aga kui pikemalt rääkida, siis… Kõigepealt õmblesin ühe varruka tagi külge. Siis vaatasin, et õlad jäävad alumisel kitsaks ja lõikasin poolde selga sissevõtte, kuhu õmblesin alla sama materjali (1 tasku). Siis ühendasin teise varruka.
Nüüd peitsin alumise tagi nööbi – ja nööpauguliistu alla, õmblesin kinni ja see järel tegin sama alläärega. Ja lõpuks ühendasin krae. Kraele vaja veel kinnitus mõelda, aga seda teen ma magama jäädes (kummitab kindlasti ), sest hetkel ei ole parimat ideed, on keskpärased ainult

Polnudki nii hull pusimine, kui algul arvasin Isegi ühtegi nõela ei murdnud (kasutasin 110 nõela) ja kordagi ühtegi uut õmblust ei harutanud ülesse. Ma ju selline inimene, et traagelniiti ei kasuta ja pole palju vaja, et valesti läheks. Õmblen otse või siis kinnitan nööpnõeltega.

Laisk, ühesõnaga
p6rgukiz kirjutas selle posti 22:53 - Link - kommentaarid (10)
19 Jaanuar 2007
Tühi tunne

Olen kolm ööd järjest kahe-kolmeni mõtetult üleval passinud ja heegeldanud-kudunud, siis jälle harutanud ja jälle otsast peale hakanud ja lõpuks ikkagi ülesse harutanud.
Ideid on ja mitte vähe. Aga küll ei kõlba lõng, siis ei ole idee minu arvates jälle suurepärane jne. Ma täitsa hädas omadega.
Eile õhtul harutasin üht õmmeldud (raske kangas) asja. Jäi ajapuudusel loomulikult pooleli. Täna parem käsi käsi valutab, ei saa midagi rasket tõsta. Tööõnnetus?
Kuna käin päevast päeva nagu kass ümber palava pudru (käsitöö ikka), nokin siit ja nokin sealt, siis otsustasin – ei, magan hoopis selle asemel (päeval ), et mitte lolliks minna. Mitte millestki saab ka ajud krussi keerata.
Peaks äkki vardad-nõelad nurka viskama ja õmblema hakkama? Või hoopiski nädalake-paar puhkama? Närvilist emmet-naist pole ju kellegi vaja…

Millal üks kord lõppeb juba see harutamise saaga ja hakkab tulema normaalses tempos asju mis plaanis ja plaaniväliselt? Oh, ma ei tea … mitte midagi…
On´s süüdi jaanuar või aasta 2007? Pole õrna aimugi. Aga eks kunagi paistab päike ka käsitöölise hoovi, vähemalt uskuma peab.
Ja kevadet ootan ma ka. Innukalt
p6rgukiz kirjutas selle posti 17:22 - Link - kommentaarid (12)
18 Jaanuar 2007
Harkpits seelik

Võtaks seda kui proovitööd millelegi suuremale... kunagi





Eile mõtlesin, et teen ja teen, aga ikka lõppu ei paista. Õnneks sai niit otsa ja lõpp oligi käega katsuda
2 päeva tegin, juba tekkis tunne, et hommikust-õhtuni tegin Jah, aga ega ma muud eriti ei teinudki ka Täna tuleb siis takka järgi teha
Harkpitsi tegemine vajab kannatust ja mitte vähe…

Oleks soovinud pikemat seelikut, aga niit sai otsa. Kui kunagi Eestisse satun ja näen seda tooni (seelikus 2 erinevat värvi) niiti, siis võib olla kasvab seelik koos lapsega. Aga kui ei, siis jääb järgmiseks suveks väikseks

Materjaliks heegelniit Floretta, col.4493 ja col. 4492 (25g rull). Niiti läks alla 2 rulli, järgi jäänust enam kahjuks ühte satsi alla poleks saanud, sest iga rida eelmisest ju poole pikem
Hargil tegemiseks kasutasin nr.3 heegelnõela ja kokku heegeldamiseks nr.2. Ja natuke soveti aegset puuvillast valget niiti kulus ühendamiseks ja värvli tegemiseks. Värvlis kumm.

Seeliku alla tulevad retuusid või kuidas neid nimetataksegi – püksisääred pitsiliste otstega Soomes müüakse neid leggingsit nime all.
Tegelikult pole mul õrna aimugi kas nii väikestele (90 cm) müüakse nii moodsaid asju. Kui ei, teen ise. Hetkel pole küll materjali sellist, aga suvi veel kaugel ka
Teine mõte on valge alusseelik, aga veel ei tea.

Minu tahtmine peab ju peale jääma. Võtame seda kui kinnisideed
p6rgukiz kirjutas selle posti 09:38 - Link - kommentaarid (32)
16 Jaanuar 2007
Soojem müts koos kraega





Pildid pidin ka jooksu pealt tegema, sest väiksel neiul polnud täna ei tuju ega aega minu jaoks
Küll ma meelitasin küpsisega, küll multikatega…

Kui hakkasin mütsi kuduma, siis vaatasin korra seda õpetust aga lõpuks tegin ikka nii nagu tegin
Ja et mul järgmine kord lihtsam oleks, siis kirjutan siia ülesse, kuidas tegin. Tahtsin teha nagu eelmist, mis juba väikseks jäänud, aga polnud midagi seal kirjas Nüüd veidi targem. Hea ju hiljem vaadata Tegelikult selle variandiga jäin rohkem rahule kui eelmisega

Lõng Steinbach Wolle Rübezahl, vardad nr.4. Lõnga kulus 80g.

Lõin varrastele 72 silma, kudusin 13 cm (37 rida) parempidi (vasakul pool vasakut pidi).
Siis võtsin kokku nagu sokikanna (24s + 24s + 24s) ja pärast korjasin silmad sukavarrastele (20 ääres + 24 keskel + 20 ääres). Juurde tegin lõua alla 16 silma ja kõik silmad jagasin võrdselt neljale vardale.
Kudusin 4 ringi ainult parempidi, 5´ndal ringil kahandasin iga varda keskelt ühe silma ja edasi kudusin 1p + 1v soonikut 6 cm.
Siis iga 4´nda silma tagant kasvatasin ühe silma juurde. Kudusin 2 rida ja järgmisel real kasvatasin iga 5´nda silma tagant ühe silma. Kudusin 4 rida ainult parempidi ja siis kudusin 2 rida soonikut (1p + 1v) ja järgmise reaga lõpetasin.

Nüüd korjasin näo ümbert silmad vardale (88 silma) ja kudusin 5 cm 1p + 1v soonikut ja kinnitasin äärmise osa käsitsi mütsi ääre külge. Tekkis topelt soonik. Siis tegin 2 tutti ja kinnitasin mütsile.

Voodrit mütsi alla hetkel ei teinud, aga kui peaks vajadus tekkima, siis pole ju probleemi, üks-kaks ja valmis ta saab
p6rgukiz kirjutas selle posti 15:25 - Link - kommentaarid (18)
14 Jaanuar 2007
Mitu saba aasa...

Quote:
mitu keerdu sa sellele sabale tegid? või silma või kuda seda selle tehnika puhul nimetada
14 Jaan 2007 - 22:07
Kommenteerib sibulaplix

Võtsin viitsimuse kokku ja lugesin aasad üle. Keskmise osa mustril on 442 aasa (aga hargi peal neid kõrvuti ikka kaks, korruta siis kahega, pikkusesse läheb ainult 442 ).

Keskmise osa külge tuleb ümberringi veel üks riba aasadest, kus on kokku 600 aasa pikkusesse, ehk siis 1200 vaja valmis vorpida hargil
Mõlemas otsas 36 aasa ja mõlema külje peal 264 aasa.

Lihtsamalt kahjuks seletada ei oska.

Õiget nimetust ma ei teagi selle "saba" puhul, äkki targemad aitavad terminitega
p6rgukiz kirjutas selle posti 23:07 - Link - kommentaarid (2)
Harkpits sall

Uue aasta sees tuleb ikka tegeleda sellega, milleks vanal aastal mahti polnud. Ehk siis realiseerida tasapisi oma ideid ja õppida uusi asju

Hargi ostsin novembris ja tegin esimese proovi. Hing jäi kripeldama, tahtsin teha midagi - midagi suurt ja ilusat. Täitsa niisama tahtsin teha, et katseda ja õppida seda tehnikat.

Ja nüüd tegingi. Mässasin mitu päeva ja sain kilomeetrite viisi harutada. Mitte piisav tähelepanu ja aasade valesti lugemine põhjuseks.
Kõigepealt tegin kaks pikka "saba" hargiga. Siis proovisin suht keerulisel (algaja jaoks jah) meetodil neid kokku heegeldada. Sõrm ajakirjas mustri peal ja nii ma tegingi. Lõpuks sain valmis. Aga - lühike tuli salli jaoks ju
Ilus oli, aga harutasin ülesse, ühendasin 2 saba ja sain pika salli, mida siis hakkasin heegeldama ja millele omakorda tegin pika-pika saba, et see omakorda selle külge heegeldada.
Mustri võtsin ajakirjast Novita Talvi 2006 aga seal see pigem laia õlasallina Olin sunnitud natuke omaloomingut kasutama, sest õlasalli ei tahtnud teha...

Ja lõpptulemuseks valmis sall, mille pikkus on 225 cm (ilma narmasteta) ja laius umbes 20 cm. Peale pressimist venis tohutult palju
Lõngaks Novita 7-Veljestä ja kulus seda täpselt 1 tokk (150g).





Tehnika on mõnus, keerulist ei ole mitte kui midagi. Ja kiiresti läheb edasi, kui käppa saada Kuid ei tohi unustada kõige selle juures tähelepanelikkust, muidu...

Kindlasti proovin ma veel
p6rgukiz kirjutas selle posti 18:19 - Link - kommentaarid (30)
12 Jaanuar 2007
Kaelus

Lihtne, aga vajalik ese. Abikaasale, et ta kurk ei külmetaks. Sallikandja tema pole, siis vähemalt seegi.



Lõng Novita 7-Veljestä. Kudusin esimest korda Nõukogude aegse puuvarrastega, nr.5. Nii mugav, kerge. Vanaema kinkis mulle, tema kasutab pea igal pool ainult nr 2 vardaid ja nr.5 tema jaoks ülisuured (ka kampsunite puhul nii peenikesed vardad).

Kaeluse jaoks lõin 80 silma. Äär üle heegeldatud, millega suutsin muidugi asja muhklikuks ehitada. Aga ülesse ka enam harutama ei hakanud
Proovisin ise samuti kaelust, oi - kaela ümber oli mõnus. Kaelus kõrge, pehme ja jube soe
Tahan kaaaa!
p6rgukiz kirjutas selle posti 06:47 - Link - kommentaarid (11)
11 Jaanuar 2007
Pontso

Ühele väikesele armsale 4-aastasele neiule tegin sünnipäevakingiks pontso.



Lõng Steinbach Wolle Rübezahl, kulus natuke üle 1 toki (tokis 200g - 410m). Heegelnõel nr.7. Muster on selline, leitud Hiina lehtede avarustest.
Esiosal pisike lilleke ja peal neli helmest.
Alustuseks heegeldasin 64 kettsilmust ja sealt siis mustri järgi edasi.

Ja polegi eriti midagi muud. Mõni asi pooleli, rohkem harutan kui teen. Ju siis kuu seis käsitööks minu puhul halb, ei lähe kohe mitte...
p6rgukiz kirjutas selle posti 09:30 - Link - kommentaarid (10)
09 Jaanuar 2007
100 000

Hetk tagasi oli keegi Teist 100 000´s külastaja minu blogis! Fantastiline.
See on väga ilus ja ümmargune number, aga kahjuks ei õnnestunud mul seda pildile püüda. On olemas 99999 piilujat ja 100001 piilujat[

Tahtsin lihtsalt öelda aitähh kõigile, kes tunnevad, et blogi avades siit midagi leiavad. Kas siis õpetussõnu, uusi ideid või lihtsalt niisama lugemist-vaatamist.
Tore on teada, et ma pole üksi oma blogiga
p6rgukiz kirjutas selle posti 20:18 - Link - kommentaarid (23)
Heidest vanutatud kott

Lõpuks ometi saan Teile näidata oma elu esimest heidest vanutatud kotti Heide ostsin ammu - sügisel. Ja küll see sügeles ning ootas oma aega, ning lõpuks see koos uue aastaga tuligi
Täna, jättes laiskuse selja taha, õmblesin voodri. Mulle ei meeldi ilma voodri-lukuta kotid, seega tuli ära teha

Ma selle kotiga rohkem kui rahul Sobib hästi teksadega kokku. Lisaks kotile aksessuaar ju ka olemas Neljapäeval saan kekutada keelekursusele minnes



Natuke saamis lugu ka:

Kuna ma polnud elus ennem heiet isegi mitte näppinud, rääkimata poes selle nägemisest, siis oli mul "ma ei tea mis lihtne ettekujutus" sellest asjast. Tuli aga välja, et kududa teda üliraske (minu jaoks vähemalt), väike heegelnõel ka ei sobinud, heie katkes meeletu kiirusega paari cm tagant.
Võtsin siis nr.5 heegelnõela ja kukkusin heegeldama (vaheldumisi kirumisega heide katkemise üle ). Aga ma ei teadnud ainult mida. Ei no seda, et kotti tahan, seda ma teadsin, aga milline ta tulema peaks, seda ei teadnud keegi 4 päeva heegeldasin, ennem kui pesumasina kõlbulikuks sai. Ja kott kujunes välja töö käigus, vahepeal üritasin isegi harutada, aga loobusin

Kõigepealt tegin ühe suure tüki, mis mõõtes oli siis 76 cm lai ja 46 cm pikk.
Põhjale heegeldasin lisaks veel ühe tüki ja nõelusin ta sinna kinni, et vanuks kokku ja põhi oleks tugevam. Külje triibud heegeldasin ka paremalt poolt üle, aga lõpptulemuses seda näha pole
Sangadega oli probleem, ei tulnud mingit mõtet. Proovisin siis paar palli nõelviltida heidest (ajaviiteks), väga hästi tulid välja ja siis tekkis idee nööri kasutada sanga sees. Sest ma ei teadnud kui pika sanga ma peaks tegema, et jääda hiljem rahule.
Nöör ei veni ju välja
Kinnitasin niidiga nööri palli külge ja heegeldasin nööri üle. Teine ots sai ka palli. Aga ennem nööri üle heegeldamist pistsin ma sangad läbi koti, nii, et pallid jääksid paremale poole. Ja palli/nööri otsa ümbert nõelviltisin heide otsa sinna külge, et oleks korrektne. Sang sai 69 cm pikk.

Ülesse äärde tegin "ma ei tea mispärast" veel 4 kinnissilmuste rida.
Cd-ga võrreldse oli kogu kott selline.

Ja nii ta läks pesumasinasse, sisuks 3 kilekotti, kotisuu kinni nõelutud lõngaga. Pesumasin 40 kraadi, lisaks pesupulber, sall ja käterätik. Tsentrifuugis ka
Välja võtsin sellise tombu Nii põnev oli. Kiskusin kotisuu lahti ja vormisin sirgeks. Ja jäin hetkega rahule. Täpselt see, mis vaja. Ei suur ega väike.
Mõõdud said siis 23 cm pikkust, 29 cm laiust, põhi 9 cm. Ja sangad ikka 69 cm pikad, nagu olid ennem

Täna siis õmblesin voodrisiidist voodri, sisse üks lukuga tasku ja teine ilma lukuta, hea nt mobiili panna sinna. Kotisuu luku õmblesin voodri külge õmblusmasinaga ja kogu kupatuse panin sinna külge käsitsi.



Kui nüüd võrrelda oma kogemusi Heide ja Novita Huopaneniga, siis ...
Huopanen - värve vähe, hind kallis, hea heegeldada, pind tuleb peale pesumasinast väljumist ilus ühtlane. Vanub hästi.
Heie - värvid imeilusad, hind normaalne, paha heegeldada, pind tuleb peale pesumasinast väljumist ilus ühtlane. Vanub hästi.

Nii, et ei teagi edaspidi, kumba eelistada. Mõlemat vist
p6rgukiz kirjutas selle posti 16:12 - Link - kommentaarid (18)
07 Jaanuar 2007
Sallist sai sall

Kõndisin mitu tundi nagu peata kana mööda korterit ringi ja mõtlesin, kuidas seda eelmise postituse salli sallimaks teha Ikka ju liiga lühike ja mingi prossikandja ma kahjuks pole.
Mõtlesin mis ma mõtlesin, aga üks hetk võtsin käärid kätte ja lõikasin salli laiupidi pooleks, nõelviltisin tükid omavahel kokku ja nüüd olen 101% rahul
Kaela ümber mahub ilusti ja saab kokku kas või siduda.



Vähemalt saan nüüd öösel magada
p6rgukiz kirjutas selle posti 20:01 - Link - kommentaarid (11)
Vanutatud sall vol.2

Süda ei andnud rahu ja täna tegin uue salli
Laotasin heide linale laiali, iga triip on 4x heidest, kui valmis pistsin sukkis pesumasinasse, 40 kraadi ja koos teiste asjadega.

Välja võtsin ilusa salli, aga natule luru oli teine.

Läks veel ühe korra pesumasinasse, sukkis ja 40 kraadi pluss teised asjad. Tore, kui on palju pesu, mida pesta

See kord tuli tekstuuriliselt täitsa rahuldav, aga lühike veidi. 150cm oli ennem, nüüd ainult peaaegu meeter.
Asja saab, kui mõelda välja mingisugune pross ette, millega sall eest kinni panna



Mulle tegelikult ta täitsa meeldib Tibi mõtles juba, et oo, saab endale, jess - aga ei, mina saan see kord hoopis
p6rgukiz kirjutas selle posti 14:44 - Link - kommentaarid (7)
05 Jaanuar 2007
Salli vanutamine

... ilma õpetusi lugemata hakkasin täna mina salli vanutama
Teadsin, et Tegijad loovad inspireerivalt salli lina peale, keeravad kokku ja pesumasinasse. Nu tegin ma ka siis nii
Laotasin lina maha lahti, tegin korraliku mustri (mulle isiklikult kanda sellist sigri-migri ei meeldiks) ja keerasin kokku, sidusin kinni ja pesumasinasse. 40 kraadi - 50 min. Pesupulber, käterätik, veel üks asi ja koos tsentrifuugiga.

Ja ma sain kõhutäie naerda, kui ma asjad välja võtsin Sall oli lina seest välja roninud ja omaalgatuslikult siis vanunud selliseks, milliseks ma teda üldse ei tahtnud
Teate, ta oli piiiiisikene käkk Aga jube armas sellegi poolest Täpselt sellist oleks ma tahtnud, aga suuremat
Ja venitasin mis ma venitasin, 150 cm sallist tuli lõpuks välja 80 cm pikukene sall. Tibi sai endale, talle küll meeldis Ja mulle ka meeldis, sest see kohe sobis talle Lõpp hea, kõik hea



Aga ma proovin veel, sest heiet jäi natukene järgi Mõni teine päev ainult Selle lina sisse keeramise ja sidumisega peab mõni nipp kaasnema, et ta lahti ei tuleks ja küll ma selle välja uurin

Ja mis kõige toredam uudis, meie väike Tibi poseerib kuulekalt 1a ja 7k modell Mina sinna, keera sinna, tee tsau, keeruta, tõsta lõug jne - kõike teeb

Teisest asjast, mis pesumasinas oli, ma täna ei räägi Mõni teine homme
p6rgukiz kirjutas selle posti 21:13 - Link - kommentaarid (18)
Meisterdamine koos pojaga

Üks päev poja nokkis savi, tegi Sõdurist Muumi. Teine päev meisterdasime koos, mina tegin kandiku ja piimatassi (Barbiele? ), poja meisterdas kandikule panemiseks palju õunu ja 2 banaani. Kaks vaasi tegi ka, ühe Barbide jaoks põradavaasiks ja suurem läheb vanaemale, kellel veebruaris sünnipäev.
Eilseks olid asjad kuivanud ja sai guassvärvidega üle värvitud.

Tulemuseks siis sellised asjad



Ausalt, ma ei valeta, kui ütlen, et ma pole aastaid ja veel rohkem midagi koos lapsega meisterdanud ega pintslit käes hoidnud. Minu arust oli see ülimalt nõme tegevus vanasti, nüüd tundus aga täitsa lahe Lahe ikkagi, mis sest, et ma ei oska ei joonistada ega kujuneid voolida Vat sellist annet mulle jagatud ei ole
Tähtsam on hoopis osalemine sellises asjas, lõpptulemus teisejärguline, mulle vähemalt küll

Aasta tagasi sai ka pildistatud poja tehtud asju...
p6rgukiz kirjutas selle posti 10:38 - Link - kommentaarid (11)
02 Jaanuar 2007
Pealuu-müts

Poja sai ka nüüd sellise pealuise ja puha Tahtis väga - sobib ka emme tehtud. Noorte asi, vahel asjad ju ei sobi



Pibo tegin nagu pibo ikka teen. Lõng Novita 7-Veljestä ja sukavardad nr.4. Silmi lõin mütsi jaoks 88, kudsuin 16 cm ja hakkasin kahandama.

Hm, ja rohkem soove tal polevatki. Mis ma nüüd siis teen?
p6rgukiz kirjutas selle posti 21:55 - Link - kommentaarid (8)
01 Jaanuar 2007
Nõelvilditud mummukee

Mari Marike tegi nii ilusaid keesid, et tuli endalgi tahtmine teha. Aga kuna minu villa kogus ainult 3 värvi ja kõiki värve mitte palju, siis sai selline:



Palle kokku 30, 12 tegin vana aasta viimastel tundidel ja ülejäänud uue aasta esimesel päeval. Läheb hästi kotiga kokku
Kee pikkus 60 cm. Ühe palli ümbermõõt 7 cm ja kõik pallid ühe suurused.
Näpuverd sai ka paar korda lastud
p6rgukiz kirjutas selle posti 17:14 - Link - kommentaarid (12)
775571 piilujat on käinud siin lehel