Ühed ebaõnnestunud kindad tütre punase mütsi juurde.
Mõtlesin siis mina, et katsetaks lapsele ka pöidlaga kindaid (eelmise talve omad olid ilma), et mis see siis ära teha ei ole, läheb kiiresti, sest pisikesed ju Aga ma tegin neid 2 !!! õhtut
Kinnas kindaks, see sai enam vähem normaalne, aga pöial… ah, imepisike ja jube nikerdamine. Ja tundub, et ma lihtsalt ei oska nii tillukest pöialt kududa. Harutasin vähemalt 10 korda, kuni lõpuks lõin käega, et olgu ta siis selline, nagu ta on.
Erinevate värvidega lilled tegin ka. Ja nöörid heegeldasin Sest ei ole mul jaksu/viitsimust iga sekund talle neid kätte toppida, sest ta arvab, et ta palmi all sündinud, elab põrgu kuumuses ja alasti peaks käima…
Tema jaoks on kõik, mis vastu ihu, liiast ja tuleb ära kiskuda

Kinnaste jaoks võtsin vardad nr.4 ja pöidlad kudusin nr.3´ga. Lõng ikka sama maavillane, hea maavanaema varudest



Ja mul oli veel plaan mitu paari erinevaid labakuid teha, porine ja märg aeg ees… aga nüüd, ei tea, peaks äkki loobuma ja hoopis poest ostma?

Vahel on hea ebaõnnestuda, siis on parem meel, kui midagi hästi välja tuleb. Ja paraku inimene ei saagi osata kõike...