Hoolimata sellest, et iga aasta on aasta lõpuni täpselt 12 kuud, tuleb see aasta lõpp ikka hirmus kiiresti

Kiirete tegemiste vahel sai valmis kaks sünnipäevakaarti. Esimesel kaardil püüdsin säilitada võimalikult palju kaunist roosilist paberit. Paberroosi tegemiseks õnnestus leida lähedastes toonides pastellpaberit.



Teise kaardi tegemisel sai kõigepealt ostetud poest vildist päevalilleõis ning siis nuputatud juurde muu kaunistus, millest endale meeldis kõige enam paberist volditud lehvik.

Uue diivaniga olid kaasas kaks toredat väikest, aga natuke igavat patja

Pidasin igasugust plaani, kuidas neid kaunistada. Oli isegi plaan motiive heegeldada. Aga et aeg kulus teistele tegemistele, siis nii see asi jäi... Kuni leidsin kraamides kasti põhjast vanad pitsid. Osa vana-vanaema tehtud. Osa vanatädi. Ajaga olid pitsid kollakaks värvunud, kuid valgendamine aitas. Ja nii õmblesingi pitsid patjadele. Selle heegeldustööga läks seekord kähku

Veel kaks kaarti, mille tegemisel sain ideid saksakeelsetest pabermotiivide ajakirjadest.

Esimene kaart on väikesele neiule sünni puhul. Et kass selline kelmikas, panin talle saba otsa liblika



Teine kaart sai valmistatud suvel - maasikakuu sünnipäevalapsele.

Kingituseks valmistatud kinkekarp ning kaelakee valgetest ja läbipaistvatest pärlitest. Kõrvarõngad tegin ka, aga need pole millegipärast pildile jäänud




Sama õie-punumise tehnikat kasutades tegin teisegi kaelakee, kus ripatsiks on odavmüügist ostetud kõrvarõngas

Kasutades ära pressitud lillelise mustriga paberi ilu ja võimalusi, tegin omavalmistatud albumile kaaned ...



ja pulmakaardi ...

Selle sünnipäevakaardiga sai natuke vaeva nähtud. Aga mis teha! Idee vajas täideviimist

Inspiratsiooni sain ühest vanast 19.saj pitsist. Nikerdamist oli, aga rõõmu veel rohkem!



Ja kaardi siseleht: