Vahepeal sai natuke ka restaureerimisega tegeletud. Ootel olevad toolid said nüüd lõpuks omale sobiva kattekanga. Kanga mõnus kuldselt soe toon sobis hästi toolide veidi punakaspruuni tooniga.



Sai ette võetud ka üks Massprodukti tehase poolt 30-ndatel valmistatud ja värvitud öökapp. Värv oli originaal, kuid ajaga kõvasti kannatada saanud. Nii sai värvikahjustusi parandatud ning kapp uuesti värvitud. Uus värv oli kreemikas, aga vana värviga võrreldes tundub täitsa valge. Ka seest said kapp ja riiul puhtaks lihvitud.

Ja siin siis teine katsetus. Kui neid veel kümmekond teha, siis saab asja varsti käppa

Üllatav, et pea sama aeganõudev, kui töö ise, on kavandi koostamine. Proovid nii ja naa, kuid lõpuks, mis välja tuleb, on kaugel sellest, mis paberil. Ju tuleb ka kavandamist harjutada



Ja nüüdseks on väljas ka teine pesakond pääsukesi. Samuti neli poega. Väljas veel ei käida, kuid küüni uksest õuele piilutakse. Käib ju väljas suur vidistamine. Arvata võib, et veel ei lubata ...

Tegin esimese katsetuse "soutache" tehnikas. Võib mõelda küll, et mis neid paelu ja pärleid kokku õmmelda on, aga kui tegema hakkasin, siis andis ikka nikerdada. Osavuse saavutamiseks tuleb ikka veel kõvasti harjutada ja tehnikat arendada. Aga selline on siis esimene proovikivi, sinistes toonides pross.

Kõigile teada ammune tõde - suvi lendab linnutiivul... Suve alguses oli oi! kui palju plaane...ja mis on nendest plaanidest saanud? Teada puha! Ja järgmise aasta suvel jälle uued plaanid

Aga kui lindudest juba juttu, siis siin on meie suve esimesed kasvandikud. Kahjuks juhtus pääsudel küll suur õnnetus - pesa purunes ja neljast pojast kaks said hukka. Ei jäänud muud üle, kui võtta üks plekist kauss, panna sinna vana froteerätik, koguda kokku pojad ja jääda ootama, kas vanad hakkavad toitma. Hakkasid! Ja kasvatasid üles kaks toredat poega. Aga mis veel huvitavam? Ühel hetkel tekkis juurde ka kolmas noor pääsu, kes lapsendati. Ja siin me kolm kasvandikku ongi



Aga ees on ootamas vist ilus sügis, sest pääsukesed on otsustanud luua teisegi pesakonna. Igal juhul kostub pesast kõrge lae alla juba üsna nõudlikku ja valjuhäälset sidistamist.

Ja kuigi on olnud jällegi üks vihmane suvi, ei mäletagi, millal nii palju liblikaid oleks näinud. Ilus meenutus peatselt lõppevast suvest

Nii! Nüüd võib küll öelda, et suvi peaaegu käes. Eelmine nädal olid viimased koolipäevad ja nüüdseks on alanud koolivaheaeg. Viimasest kooliskäimisest palju aega möödas, kuid päris mõnus oli anda oma ajule ja kätele uut ja põnevat tegevust. Sügisel jälle uue hooga.

Viimase koolitööna oli meil käsil erinevad puidulõiked ja kuna need tulid alguse kohta päris hästi välja, siis julgen neid ka teistega jagada

Vaja on vaid kannatust, kannatust ja palju kannatust...

Nüüd siis käes aeg, kus saan jagada ka oma praktilise restaureerimistöö tulemusi. Suurema tööna sai ette võetud nelja 1940ndatel Rootsis valmistatud tammepuidust toolide korda tegemine. Toolide viimistlus (punakaspruun peits ja lakk) olid kulunud ja kahjustunud, seega tuli kogu pind kõik puhastada. Parandada tuli ka väiksemad puiduvigastused ning loomulikult uuesti liimida kõik ühendused, mis olid lahti. Algul mõtlesin uue viimistlusena taas kasutada peitsi ja lakki, aga otsustasin siiski õlivaha kasuks. See jättis puidule mõnusa siidja ja sooja pinna. Jah, vaha ei kaitse puidu pinda nii hästi kui lakk, kuid samas on vahatatud pinda palju lihtsam parandada, kui kahjustatud lakitud pinda.

Polstriõppena sai algust tehtud traditsioonilise madala polstriga. Ikka kiht meriheina ja siis puuvillavatiini kiht ja lõpuks valge puuvillane kattekangas. Nüüd jääb vaid leida veel ilus pealiskangas ja siis ongi toolid valmis. Ainult, et Eesti kaubanduses on mööblikangastega täitsa jama - mis ilusad ja põnevad, need üle mõistuse hinnaga ja need, mis enam vähem hinnaga, jälle igavad. Aga jätkan otsinguid. Vaja ju toolid ükskord maha müüa, et uute väljakutsete jaoks kapitali saada

Aga toolid siis sellised:



Ja, et vennal ka vahepeal sünnipäev, siis üks sünnipäevakaart valmis samuti:

Vahepeal on kevad saanud hoo sisse ning kuigi küll veel päris jahedate ilmadega, on kevadlilled täisõites ning talve enam tagasi ei lase. Kuigi vahel püüab talvetaat meid lumega ka nüüd "rõõmustada", nagu täna juhtus...

Muude tegemiste kõrval valmisid järjekordsed kaardid. Üks on küll vanem kujundus veidi uudsemas kuues.







Ja et neid kaarte on juba üksjagu, siis sai muretsetud männipuidust kastike, millele tegin puupõletusega kaunistused. Inspiratsiooni sain 19.sajandi tikanditest. Lõpuks lakkisin üle ja kinnitasin külge toreda luku.

Vastuseks Ossu59 küsimusele, kas jagan kaartide osas ka õpetust, siis tegelikult oli mul kunagi plaanis teha väike raamat ka kaartide valmistamisest erinevaid tehnikaid kasutades, kuid kirjastus arvas, et selliseid raamatuid on nii palju ilmunud, et ei tasu vaeva Aga mis võiks olla see, mis täpsemalt huvi pakub?

Natuke nädalavahetuse meisterdamist. WC paberi rullid olid juba teel prügikasti, kui ...

... siin nad nüüd on ja juhis mu käsitöö-blogis

Kaarte on tore teha - need saavad ruttu valmis. On teisigi tegemisi käsil, aga need nii suured ja ajamahukad, et läheb veel hulk aega enne kui midagi jagada saab

aga siin siis kolm kaarti...