
Valmis minu teine kott sellest koostegemisest. Sutsukese õpetatud
pesulõksukott. Kui esimest kotti õmmeldes tabas mind tõsine meeleheide, siis nüüd saan rõõmuga tõdeda, et elu on taas ilus ja õmblemine polegi nii hull.

Seekord sujus kõik märksa lõbusamalt. No eks pusimist oli seegi kord, aga seda pean ka loomulikuks enda kui algaja puhul. Ei saa jätta mainimata, et esimest korda kasutasin mingil määral lapitehnikat, sest välimine osa on ju lappidest kokku pandud. See lapitamine oli asja juures veel kõige lõbusam.

Ja-jah, kõik nurgad ei jookse kokku ja kõik lapid pole sirged, aga oma praeguse taseme juures pean olulisemaks nautimist.

Väike pildiseeria ka:

