Üllatusoksjon

Algas minu üllatusoksjon.

Oksjonile läks juba see varem näidatud kott.

Quote: ilus kott, aga mul hoopis küsimus, et kui see kott mustaks saab, siis kuidas ta pesemist kannatab? Küsimus selline seepärast, et tegin mustast caprist tütrele tuunika ja see andis pestes hullult värvi, tegelikult läksid käed juba heegeldades mustaks. 23 Apr 2007 - 17:39 Kommenteerib kьlaline Külasta teda Blog

Eks siis katsetasin kohe ära, kas annab ikka pesta .
Heegeldasin väikse proovilapi:

Siis panin ta pesupulbrivette ligunema:

Kui 15 minutit oli möödunud, nühkisisn veidi nii-sama ja siis ka seebiga:

Nüüd loputasin ära ja väänasin välja:

Nüüd kuivama ning lõpp-tulemus kuivanult selline:


Ja tõestatud seda, mida oligi vaja (ka mu enda jaoks) EI ANNA VÄRVI!!!!!

Ja nüüd heegeldama .

Viimasel ajal on tekkinud selline tunne, et teed ja teed muudkui, aga valmis ei saa justkui midagi. Eks osad on muidugi ka veel sellised salajased projektid, mis peavad oma näitamisjärge ootama... Ja terve hunnik on veel neid asju, mis on alles peas ja no ei ole aega, et teostama hakata...
Aga no midagi on ikka näitamiskõlblikku ka!
Punane-valge kott, mida heegeldasin ikka mitu head päev (mõne tunni kaupa) + veel vooder, mille tegemisega nägin hullult (mis teha kui õmblemine pole just 5+) vaeva; aga valmis ta sai ning nüüd näitan ka teile. Mustri leidsin Heegeldamise piiblist, lõngaks puuvillane Capri (kulus 3 tokki).


Selline ta siis sai seekord!

MÜTSIKE...

Valmis sai üks mütsike suuremale tütrele, mille järgi oli tegelikult juba karjuv vajadus - paks müts liiga paks ja rätikuga veel veidi jahe. Mustri mõtlesin ise välja (heegldades ja harutades ja proovides jne) .


Tegelikult saan suure uhkusega öelda, et olen oma heegeldustega liikunud edasi uuele tasemele -NELJANDALE nimelt!!!
1.tase - oskan heegeldada
2.tase - oskan õpetuse järgi heegeldada
3.tase - oskan inglisekeelse õpetuse järgi heegeldada
4.tase - oskan ISE midagi uut välja mõelda ja kokku sobitada
... (järgmised tasemed lisanduvad arengu käigus)

Ja kui niimoodi jätkan, siis ehk julgen veel sellel aastal kalendrikonkursist osa võtta .

MINU KEVADSALL

No nii, lõpuks siis sai ka mul kevadsall valmis .


Alguses siis tegin neli hargipitsi jupikest ning seejärel hakkasin neid heegeldades ühendama ning tegin tervele sallile ka paar ahelate tiiru peale. Lõng Novita Helen ning veel mingi kodus olnud valge (nimi teadmata). Lõpp-pikkus 135 cm.

Ise olen rahul .

Rooside vahetus

Appi, uskumatu, , mõnikümmend minutit tagasi uksekell ning MULLE pakk!!! Juhhuuu, sain oma roosid kätte - megalahe kink. Suure-suured tänud tsunaamile .



Ma juba kujutan ette, kuidas ma lähen teatrisse, panen selga oma musta seeliku ja musta pluusi (mida mul veel pole) ja siis selle uhke roosikee...

Minule saabunud täpid

Sain ka juba eile oma triibu-täpi-ruudu kingi kätte. Ühe hästi lahedate värvidega täpilise siidisalli, kaks kotikest tervislikku nosimist ning pakk teed (mis on juba väga heaks tunnistatud).

Mõned pildid siis ka (kahjuks ei suutnud salli tõelist ilu pildile saada).


Suured tänud sulle uueke!!!

Triibuline, täpiline, ruuduline...

Metskass sai minu tehtud täpilise kingi kätte, seega panen ka pildid üles. Kingituses olid siis täpiline heegeldatud kotike, vanutatud täpisall, vanutatud täpiline seep ning täpilised kommid. Mõned pildid siis ka.



Nüüd aga oma kinki ootama. Täna tuli üks pakiteade Lääne-Virumaalt - kuna täpselt ei tea, millise projekti oma, siis annan õiges teemas teada, kui olen paki ära toonud (äkki täna juba ).

Kauneid pühi!!!

Sokikoerad

No nii, üritasime meiegi neid Susa õpetatud lahedaid sokikoeri (õpetus õpitoas) järgi teha.

Kõigepealt pusis mu väike õeke ühe kutsukese valmis, kelle nimetasime ühiselt ümber eesliks .


No siis mõtlesime, et laseme ikka teistel ka pusida. Panime õmblema Kuigatsi ja selle ümbruskonna lapsed (kellest muide mõned hoidsid nõela käes elus esimest korda). No nende kutsud jäid küll poolikuks, sest nad lihtsalt ei jõudnud/viitsinud enam õmmelda, aga kuu aja pärast jätkame nendega . Siin väike näide nendest pooleliolevates kutsudest.


ning lõpetuseks - olles näinud kui palju kõik teised on vaeva näinud, tegin ise ka ikka ühe koerakese valmis . Selline siis minu arglik katsetus õmblemise vallas...


Lõpetuseks kõigi koerategijate ühine arvamus asjast - kui üks kutsa on valmis, siis saad alles asjale pihta ning mõte hakkab liikuma - nii et järgmised peaksid tulema juba täitsa vinged ...