Minu väikesed ja suured õmblustööd. Lapitöö.

Kui ma oma suviselt mannavahuse- lillelise lapiteki valmis sain ja seda innukalt oma mehele näitasin, arvas ta, et muidu ilus, aga ükski venelane seda ei ostaks. Lapitekk ju puha haakriste täis. BÖÖÖÖÖ! No selle peale ma küll ei tulnud. Ju ma teen siis järgmise viisnurkadega. Pealegi- svastika on Indias õnne sümbol ja Eestiski on setud seda oma vöökirjades kasutanud. Tuleb välja, et see on mul kohe eriliselt väekas lapitekk. Mõõdud on 180 x 220

Isetegija kotitegu on üks tore ettevõtmine. Siis on vähemalt põhjus, miks ma aina ühesuguse lõikega kotte vorbin teha. Varsti võiks teha konkursi- ühe lõike kümme erinevat nägu. Pealegi, minul enesel ei ole veel ühtegi rannakotti. See konkreetne eksemplar on pühendatud minu kodulinnale Pärnule. (Kõlab üsna uhkelt ). Tehtud on kott moest läinud särkidest. Kompass on pabertehnikas.

Õmblusmamsel on jätkuvalt rannakotilainel. Kõik mu viimased kolm märssi on tehtud ühe ja sama lõike järgi (lõike leiutasin ise), seest voodriga, kinnitus truksiga ja on oma tegumoelt üsna lihtsad. Lapid sättisin ritta vastavalt tujule. Nagu näha, on mul viimasel ajal olnud lilleline tuju.

Rannakott tõelistele daamidele. Tegin ma selle hullu lapitöö tehnikas ja kasutasin kõike, mis seostub romantikaga- pitsilisi kardinatükke, vanalt pluusilt lõigatud tikandeid, heegeldatud ilupaelakesi.