Minu väikesed ja suured õmblustööd. Lapitöö.

Veel üks kotikene suurele lapitöö väljanäitusele. Kursuserahvas saab kindlasti aru, et tegelesin keemia ehk täsemalt põletuskatsetega. Kotikese esipaneel on tehtud "tyvekitehnikas". See tehnika on väga lihtne ning pakub kindlasti üllatusi. Selline materjal nagu tyvek (sellest on tehtud keemiakaitseülikonnad, on selline valge ja kilejas ning leidub seda paremini varustatud ehituspoodides) tepitakse pealisriide alla ning lastakse üle soojapuhuriga. (Mina tortsutasin triikrauaga, sest ahjualune viis meie soojapuhuri ära.) Nõndaviisi tekivad hästi huvitavad ja kobrutavad pinnad.

Viimati õppisime lapitöö kursusel kaarjaid õmblusi. Siin on minu pisike proovitöö veel väiksema teatrikoti näol. Tehtud ämma toodud mööbliriide jääkidest.

Õmblusmamsli hinges on juba pikemat aega revolutsiooniline olukord. See tähendab, et vana moodi enam ei taha ja uut moodi ei oska. Hirmsasti igatseks tööd, mis ka hingele midagi annaks. Lugu on selline, et teha ma mõistaks, aga igasugune müügitöö on tume maa. Sestap pani Õmblusmamsel ennast Loov-Eesti müügiseminarile kirja. Etteütlevalt- seminar oli õpetlik, tore ja innustav. Kuna kõik see oli mõeldud firmadele, oli vaja kaasa võtta oma toodang või vähemalt näidiseid. Nõnda lõin ma õmblusmasinale hääled sisse ja vuristasin ühte, teist ja kolmandat. Kuna Õmblusmamsel on lapitööfanaatik, on minu toodang muidugi lapikestest. Kleidike on juba leidnud endale armsa kandja, aga seelik täiesti saadaval. Kõik asjad on õhukese puuvillase voodriga, õmblusvarud puhtad.
Seeliku nimeks võiks vist panna esimene kevadine liblikas. Sobib umbes 4-5 aastasele lapsele. Seeliku pikkus: 40 cm. Kumm on küllaltki pehme ning venimisruumi on. Kes soovib, kirjutage. Nõnda palju siis ärijuttu.

Kord tõi ämm mulle mööbliriide tükikesi- mingid poe näidised. Kuna tükid olid nii väikesed siis tundus, et asjalikku asja sest ei saa ja nõnda nad ootasid oma aega, et minu uue koti sisse pugeda. Üleelmise lapitöökursuse teemaks oli teppimine. Sestap ka väikene teppimiskatsetus koti peal.

Seekord natuke lihtsam ja väiksem õmblustöö - vardakotid minule ja tütrele. Mina kavatsen sinna tõepoolest lõnga ja vardad sisse panna ning igale poole kaasa võtta. Ehk saavad siis uued sokid jõuluks valmis.

Lapitekk ämmale.
Sõna ämm kõlab küll pahaendeliselt, aga minu oma on tõepoolest inimene ja sellepärast pingutasin ma tema lapitekiga kogu südamest.
Mõõdud 220x160 ja idee pärit raamatust "Lapitöö ja teppimistehnikate entsüklopeedia".