Võtan juba mitu päeva hoogu, et laupäevasest kokkusaamisest kirjutada. Raske emotsioone kirja panna. Rahvast oli taas palju. Ja paljud neist esmakordsed tulijad, mis on väga rõõmustav. Lõbus oli, nalja sai. Samas oli üks töisemaid kokkusaamisi. Koju läksid peaaegu kõik valmis tööga. Kaasaarvatud ma ise. Algul ei olnud plaanis teha kuna läksin kohale piltikult öeldes kaks kätt taskus. Kõrvalt teisi jälgides ja Viki näidiseid katsudes/vaadates tekkis tegutsemistahe. Minu õnn, et Viki käib ringi mitme kastiga. Kogu vajamineva kraami sain sealt. Tegelikult on suht lihtne teha ja kujundusega on paaaalju ruumi mängida. Väike arvestuviga tuli esimesega, kuid seda juhtuvat ka juhendajal endal Lihtsalt järgmisel tuleb lõigata kaanepapp veidi pikem. Peale seda, kui mulle väideti, et pappi ei saa kääridega ilusti lõigata, pidin mina muidugi vastupidist tõestama. Sain hakkama, kuid käed värisesid veel tükk aega.
See kokkusaamine lahendas ühe kingimure. Õde saab laupäeval märkmiku sünnipäevaks
Esimene jääb aga mulle endale heade mõtete raamatuks. Viki tehtud pildid

From KÖITMINE

Suured tänud Vikile, keda oli väga rõõmustav üle pika aja näha. Suured tänud raamatukogu rahvale, Kakstile ja Vaigale, kes meid võõrustasid.
Kõige suuremad tänud aga kohaletulijatele. Ilma Teieta ei oleks neid vahvalt meeleolukaid ja töiseid kokkusaamisi. Loodan, et olete ka edaspidi kord kuus laupäeviti olemas. Aprilli keskel tuleb juba uus kokkusaamise teema. Hoidke silmad lahti!