Alustama pean sellest, et käisin üht huvitavat asja õppimas. Nimelt kliistripaberit. Väga sobilik tegevus inimesele, kes igasuguses joonistamises/maalimises ennast kodus ei tunne. Seega minule. Kuigi peab tõdema, et peale kolmandat paberit tekkis loomekriis. Minu tulemused on piltidel 4 ja 5. Üks õpetus ingl.k. Mõtlete, et milleks seda jama vaja? Aga vot on. Selleks on vaja, et saada originaalse välimusega köide. Kaua sa neid tapeete ja kangaid ja Tiimari pabereid ikka kleebid. Sama kasutavad ju ka teised.
Jätkama pean sellest, et käisin veel üht põnevat asja õppimas. Sellel nimeks copting binding. Googeldades leiab, et see on üks populaarseim köitmisviise maailmas. Seda ise järgi proovides saad aru küll miks. Esiteks saab mõlemad kaaned eraldi valmis teha. Ei mingeid jubedaid mõõtmisi nagu jaapani köitmise puhul. Samas on tulemus väga liikuv. Köide on äärmiselt mugav kasutada.

Oma märkmiku kaanematerjaliks kasutasin eelnevalt demostreeritud kliistripaberit. Kusjuures algul ei meeldinud see tulemus, st paber mitte märkmik. Aga kaantel on täitsa äge. Värvidest kumab läbi sinise kollast, mis loob roheka tooni ja osaliselt paistab sinine ka türkiisina. Lõpptulemus on lihtsalt fantastiline! Värvid-värvid!!


Ja ka see pole veel kõik
Käisin veeeeel midagi põnevat õppimas. Sellest mul fototõestust pole aga uskuge mind. Taas köitmine aga seekord paeltele õmmeldud. Huvitav. Täitsa meeldis. Kuna aega kulub mul nende köitmiste peale palju, siis tegin mini.

Suuruseks umbes 7x7 cm. Peal on Tiimarist kunagi ammu soetatud käsitsitehtud paber ja sees tavaline koopiapaber. Sisekaanteks kasutasin tavalise ümbriku sisemist poolt. Teate küll, need nn. turvaelemendid, et keegi läbi ümbriku piiluda ei saa. Neid ju igasuguste mustritega. Mul kahjuks oli suht tavaline hallisäbruline ümbrik seest, kuid idee on hea. Taaskasutus, naised!


Kõik eelnevad kolm õpituba toimusid Roosi Äris ja juhendajaks Viki. Aitäh sulle!! Ehk kohtume kolmapäeval paberi tegemisel ka.

Ei ole ma veel lõplikult oma käe köitmisele andnud. Ikka koon ka. Momendil küll kohustusest. Aga köitmise jaoks on nii mõnigi idde lausa paberile joonistatud. Seega kunagi suve jooksul sealt valdkonnast midagi veel tuleb.

Päikest!

Peaaegu võlast vabaks.
Ammu lubatud sall on nüüd lõpuks valmis ja peagi rändab uue omaniku juurde.

Lõng: Titan Wool Baby
Kulu: 4 tokki
Kaal: 190g



Siiani olen salle teinud maavillasest ja seda mitte ainult selle pärast, et need Artistic´u värvid meeldivad. Peamine põhjus ikka see, et need on ühes suures tokis. Ei mingeid lõngaotste peitmisi. Seekord tegin erandi. Kuna peaaegu juba suvi väljas. Ok, ilmast seda veel välja ei loe. Tahtsin midagi pehmet suveõhtul õlgadele panemiseks. Et ei oleks seda maavillase karedust, mida eriti paljal ihul tunda ei taha. Seega oli veidike rohkem peitmist, kuid kui mõnus on tulemus. Beebilõng on ikka beebilõng. Loodan, et ka saajale meeldib.


Päikest!

Et poleks vaid juttu, siis võtsin käsile ja proovisin täitsa iseseisvalt seda stiili köitmist. Olles eelnevalt köitnud üldse oma elus vaid kaks märkmikku, siis võib täitsa rahule jääda. Põhimõte on selge, kuid osad nipid peab Viki juures ikkagi üle vaatama. Ei saa kõike kodus arvuti ees selgeks. Aga mõnus nokitsemine. Meeldib isegi rohkem, kui jaapani stiilis köitmine.
Tegu A6 märkmikuga.


Ilusat jätkuvat emadepäeva õhtut!!

Nii, valmis sain.
2.mail said tartlased taas kokku Roosi Äris. Teemaks süstikpits ja õpetajaks Laima. Ilusal päeval raatsis kohale tulla 10 isetegijat. Algus oli paljutõotav. Süstikutele niidi kerimisega said kõik toredasti hakkama. Kui Laima tegi esimesed liigutused süstikuga ette oli piltikult öeldes lõug maani. Hämming. Mismoodi ometi! Pole võimalik! Ma ei saa jne. Ja vahepealne tappev vaikus. Vaid niidisahinat oli kuulda. Aegajalt kolksatas laual heegelnõel. Peale esimest poolt tundi hakkas kostuma juba kergendusohkeid. Tuleb, tuleb. Kus ta pääseb. Tunni möödudes oli veel osadel pusimist. Appi võeti isegi pesunöör. Et ikka oleks näha mis liigutus kuhu missuguse sõlme tekitab. Paari tunni möödudes juba jooksid kõigil sõlmed ja vahele tekkisid ka mõned pikood. Lahkudes oli näha säravaid silmi, et suur pusimine on vilja kandnud ja algus süstipitsi maailmas on tehtud. Aitäh, Laima!
Minu õhtu möödus suvila seina ääres süstikutega. ei teinud midagi konkreetset. Lihtsalt proovisin erinevaid võtteid ja õhendamisi ja motiive jne. Rohimisest ja muust aiatööst ei tulnud midagi välja
Koju jõudes aga võtsin skeemi ette ja hakkasin pihta. Paraku läks asi "puusse" ja välja tuli midagi muud. Samas ma ei kurda üldse. Väga armsad said. Materjaliks pärliniit. Suurus kuskil 3*2 cm.

From Süstikpits

Kliki pildil ja jõuad kokkusaamise pisikesse albumisse. Mis teha. Pusimist oli palju ja pilte seetõttu vähe.
Nüüd aga annan teatepulga üle teistele, kes tartlasti iga kuu kokku kutsuksid. Loodan, et need toredad koosviibimised ja koos õppimised jätkuvad ka edaspidi. Minust saab aga tööinimene ja osaleda enam kahjuks ei saa. Olge tublid! Ja kui Lõunakeskusesse satute, siis tulge öelge tere

Veel ei tule juttu laupäevasest tartlaste kokkusaamisest.
Või ehk natukene kuna seal sai mainitud Viki kursuseid, mis Roosi äris maikuus toimuvad. Sain ta nii kaugele, et mõned interneti avarustest otsitud näited on blogis üleval. Täpsemalt SIIN. Äärmiselt põnevad teemad. Eriti kliistripaber. Kutsun kõiki osalema, kel võimalik.
Coptic binding

Täpsem jutt Viki blogis
Postitus täieneb

Teiseks on saadaval eelmises postituses esitletud sallid. Kursus läbi ja näidiseid enam vaja ei lähe. Seega veel võimalus kallile emale/vanaemale üks soe kingitus osta. Saada privaatkiri või kirjuta emailile sapsi@hot.ee.