Hei-Hei!!
Keset märtsit lõpetati mu käsitöökriis. Täiesti ootamatult otsis üks "fänn" mind mööda internetiavarusi. Aitäh, Susa, kirja edastamise eest! Tunnistan ausalt, et olen siiani täitsa tõsiselt kõrvust tõstetud, et keegi nii kaugelt minu tegemise vastu huvi tunneb ja minu tehtut imetleb. Jutt käib \"Roosast unistusest\".



Muster: Square Counterpane with Leaves
Materjal: Steinbach Wolle Sockenwolle
Vardad: 3,0mm
Kulu: 13 tokki

Suurus: ~ 130x84cm
Motiivi suurus: ~20x20cm
Kokku 24 motiivi.
Tagumine pool. Täitsa tavaliselt kokku heegeldatud.


Momendil ootab tekk ära saatmist kaugele üle ookeani. Eriti ei raatsigi Õnneks on põhjust uus teha enne aasta lõppu.

Veel on vaja mõned asjad klaarida. Nende aastate jooksul alates esimese tekikese "ilmumisest" olen saanud kümneid abi küsivaid emaile. Paljud neist jäidki vastamata, sorry. Lihtsalt mingi hetk sain tigedaks. "Tõlgi ära", "Skeemi on?" jne. Ühesõnaga tee kõik ette taha ära. Inimesed üldse ei süüvi asjasse. Saaks vaid kiiresti ja lihtsalt. Samas on tegu lihtsa asjaga ka algajate jaoks. Ei valda mina ka kudumise inglise keelt. Siiani löön lahti isetegijast leitud LINGI ja ajan näpuga rida pannes kõik pastakaga paberile kirja stiilis "koo 4 parempidi, 2 parempidi ülestõstmisega kokku...." jne. Enamike mõistete juures on ka video. Niiet keelt polegi vaja osata. Ikka ise tuleb vaeva näha, siis saad valmis tööst palju suuremat rõõmu ja uhkust tunda. Julgemat pealehakkamist!!



Lisatud veidi hiljem:
Tänud LENA11!

Hei-hei!!
Pole siin ammu kohtunud. Teadagi, tööinimeste "mure". Natuke olen ikka nokitsenud aga selliseid tavalisi asju mida nagu siia ei tasu üles panna. Juba tükimat aega pole leidnud seda "miskit", mis une rööviks ja südame kiiremini põksuma paneks. Käed sügelevad aga ideid/mõtteid pole. Kahjuks. Aga see selleks.
Kui mingi aeg tagasi sai foorumist alguse suur leivaküpsetamine, siis tekkis ka endal huvi päris esimest korda leivategu proovida. Jajah. Hoolimata oma erialast ei oska. Tänu Maanale, kellega me ikka leti taga (emma kumma juures) kohtume, sain vajaliku juuretise ja juhendi ka veel kaasa. Aitäh sulle!!
Esmaspäeva õhtul sai asi käima pandud ja eile kell 13.00 levis terves elamises leivalõhna. Super tulemus ja kohe esimesel korral. Nüüd tuleb vaid hakata seda oma maitset katsetama. Ja mis peamine, laps kiitis leivateo heaks. Ta meil eriline leivasööja muidu ei ole. Täna aga nõudis


Et ikka natuke villast ka siin sees oleks, siis sai õele paari päevaga sokid-kindad tehtud. Täitsa tavalised. Peaasi, et oma eesmärki täidavad. Kasutatud Novita Polkkat kõrvuti Pukase mohääriga. Kootud nr.4 vardaga. Sokid alustatud ninast ja labakutel korralikult pöidlakiil olemas.

Kinnastest rääkides. Ehk õnnestub varsti siin presenteerida oma kolleegi käpikuid. Taaskord inimene, kes pole ammu vardaid kätte võtnud aga nüüd teeb. Nii lahe ja ka meelitav, et ma niimoodi teistele mõjun. Innustan enda tutvusringkonnas käsitööd tegema. Marge sai sellise hoo sisse, et enamik lähedastest said viimasteks jõuludeks sokipaari

Ja üks suuuuuur uudis ka. Liann avas Tartus teise poe veel ja seda kus? Lõunakeskuses, jeeee! See tähendab, et ei pea enam vabal päeval linna sõitma. Saan nüüd oma vajamineva kraami tööpäeval ära osta. Selle aasta parim uudis siiani, kohe kindlasti.

Njah
Plaanid olid teised aga välja kukkus nagu alati. Teemaks Tikkimismaraton. Liitudes oli suur soov lõpetada üks pilt, mis liiga kauaks juba venima on jäänud. Paraku jah, ei jõua ma sellega veel käesoleval aastal õnneliku lõpuni. Õnneks oli ka muid mõtteid. Ema ihkas uut nõelapatja. Vana, vist oma 15 aastat, võeti köögiseinalt maha remondi käigus.

Viimasel ajal on nööbid väga popid. Nii leidis üks iludus tee ka selle padjakese peale ümbritsetuna pärlitest.
Veel on pooleli ühe tikandi viimistlus. Loodetavasti ikka jõuan enne projekti lõppu valmis.

Seniks aga ilusat jõulukuud ja 2.adventi.

See peaks olema roosa postitus, kuid kuna kõik käis nii kiiresti, tuleb roosat veidike oodata.
Täiesti ootamatult sain hommikul uudise, et oktoobrilapsuke otsustas ikka ilusal septembrikuu päeval sündida. Palju õnne värskele emale ja isale, kes momendil kihutab Soomest kodupoole.
Hea, et ma ei hakanud ema aimduse põhjal siniseid asju kududma. Siin nüüd viimane üllitis, mis näitamata ja ikka roheline.

Muster: Baby Cable Ribbed Cap by Dez Crawford
Materjal sama, mis papudel ja jakil
Vardad nr. 3
Kulu 24g



... ja minu roosa unistus saab lõpuks ometi omaniku

Vahepeal on saanud taas kududa. Tähtaeg tiksub, peab pingutama
Augustis valmis jakike. Siiani ootas vaid nööpe. Need õnnestus esimesel katsel kohe Tartust leida.


Muster: b14-27 Jacket By Drops Design
Lõng: tundmatu varu kodust
Varras: 3.0
Kulu: 177g


Väga lahe kudumine. Kuigi originaali vaadates ei tõmba üldse tegema. Ja dropsi juhendid on üldse jube hirmutavad alguses. Aga kui süveneda, siis ei ole asi üldsegi nii hull. Tasub proovida.



Kuna ootamatult tekkis võimalus nädala puhata (olles eelnevalt 12 päeva järjest tööl), siis loomulikult võtsin sellest "sabast" kinni. Nüüd naudin diivanil kerra tõmbununa hommikukohvi ja täiendan oma kingitust uuele ilmakodanikule. Hea elu
Valmis sai üks sokikeste/papude paar.

Muster: Ruth's Perfect Baby Booties by Ruth Bennett
Materjal: taas midagi kodust voodi alt
Vardad: 3.0
Kulu: 24g (ilma paelata loomulikult)

Nagu viimastest tegemistest näha on mul mingi kahtlane rohelise periood. Ei, ma ei kurda üldse. Roheline on jube kena värv ju. Ja ma ei ole sellega veel lõpetanud.

Muster: Easy Baby Blanket with Lace Option by Denney Kelly
Lõng: Patons Jet
Vardad nr.4
Mõõdud 86x80cm
Kulu: 10 tokki ehk 484 grammi
Vastupidiselt õpetusele kudusin ma pitsi otse külge.



Peale õe lühikest külaskäiku panin vardad tööle. Ei mingeid sitse-satse (no veidike pitsimustrit ääres). Igati praktiline ühele varatalvisele beebile. Ning mulle väga sobiv muster bussis kudumiseks, aina parempidi ja parempidi. Ei mingit igavust ega tüdimust. Ja mõjus imehästi stressi leevendajana. Seetõttu on silmapiiril juba jakike, mis koosneb lühendatud ridadest ja ripskoest. Momendil üritan kodust sobivaid lõngu leida. Kuna tita sugu on jätkuvalt ametlikult saladus, siis on värvideks miskit neutraalset. Kuigi emme "tunne" ütleb, et taaskord poiss tulemas. Aga ei me seda enne usu, kui beebi käes

Tavatult pikk blogipaus tuli. Eks seda oligi arvata, kui ma juunist tööle suundusin. Siiani ongi kogu elu vaid töö tegemisele kulunud. Alguse asi. Graafik on suht kreisi. Loodan, et augustist saab tööelu mingigi stabiilsema rütmi.
Käsitööd olen teinud vaid tänu Langetame Kaalu projekti tõttu. Ei tahaks alla vanduda ja proovin kuus kasvõi paar grammigi langetada. Siiani vean veel välja. Ei midagi erilist ja suurt, kuid siiski kaalu langeb.
Piiga sai juunis endale uue mütsi/kübara suveks. Tema uus lemmik.


Mais sai ühele neiule üdini roosa pontšo kootud.

Üks langetus ootab siiani pildile püüdmist aga no ei õnnestu mitte.

Kogemused on õpetanud, et ära hõiska enne õhtut. Minu puhul tähendam see seda, et ära räägi lõpetamata asjadest enne kui need pole lõpetatud. Muidu ei saagi valmis. Ma täpsemalt ei räägi ka aga mainin, et üht teist on varrastel. Nimelt õnnestus õde lõunasse meelitada ja oma silmaga näha, et ta tõesti sedapsi on. Seega panin näpud tööle. Siiani oli oht, et sünnitab enne ära, kui ma teda kõhuga näen. Ja ometi öeldakse, et Eesti väike. Samas ei saa seda 100km sõidetud, et omakseid vaatama minna. Kahju.
Ehk nüüd enam nii pikka pausi ei tule.

Päikest!

Alustama pean sellest, et käisin üht huvitavat asja õppimas. Nimelt kliistripaberit. Väga sobilik tegevus inimesele, kes igasuguses joonistamises/maalimises ennast kodus ei tunne. Seega minule. Kuigi peab tõdema, et peale kolmandat paberit tekkis loomekriis. Minu tulemused on piltidel 4 ja 5. Üks õpetus ingl.k. Mõtlete, et milleks seda jama vaja? Aga vot on. Selleks on vaja, et saada originaalse välimusega köide. Kaua sa neid tapeete ja kangaid ja Tiimari pabereid ikka kleebid. Sama kasutavad ju ka teised.
Jätkama pean sellest, et käisin veel üht põnevat asja õppimas. Sellel nimeks copting binding. Googeldades leiab, et see on üks populaarseim köitmisviise maailmas. Seda ise järgi proovides saad aru küll miks. Esiteks saab mõlemad kaaned eraldi valmis teha. Ei mingeid jubedaid mõõtmisi nagu jaapani köitmise puhul. Samas on tulemus väga liikuv. Köide on äärmiselt mugav kasutada.

Oma märkmiku kaanematerjaliks kasutasin eelnevalt demostreeritud kliistripaberit. Kusjuures algul ei meeldinud see tulemus, st paber mitte märkmik. Aga kaantel on täitsa äge. Värvidest kumab läbi sinise kollast, mis loob roheka tooni ja osaliselt paistab sinine ka türkiisina. Lõpptulemus on lihtsalt fantastiline! Värvid-värvid!!


Ja ka see pole veel kõik
Käisin veeeeel midagi põnevat õppimas. Sellest mul fototõestust pole aga uskuge mind. Taas köitmine aga seekord paeltele õmmeldud. Huvitav. Täitsa meeldis. Kuna aega kulub mul nende köitmiste peale palju, siis tegin mini.

Suuruseks umbes 7x7 cm. Peal on Tiimarist kunagi ammu soetatud käsitsitehtud paber ja sees tavaline koopiapaber. Sisekaanteks kasutasin tavalise ümbriku sisemist poolt. Teate küll, need nn. turvaelemendid, et keegi läbi ümbriku piiluda ei saa. Neid ju igasuguste mustritega. Mul kahjuks oli suht tavaline hallisäbruline ümbrik seest, kuid idee on hea. Taaskasutus, naised!


Kõik eelnevad kolm õpituba toimusid Roosi Äris ja juhendajaks Viki. Aitäh sulle!! Ehk kohtume kolmapäeval paberi tegemisel ka.

Ei ole ma veel lõplikult oma käe köitmisele andnud. Ikka koon ka. Momendil küll kohustusest. Aga köitmise jaoks on nii mõnigi idde lausa paberile joonistatud. Seega kunagi suve jooksul sealt valdkonnast midagi veel tuleb.

Päikest!

Peaaegu võlast vabaks.
Ammu lubatud sall on nüüd lõpuks valmis ja peagi rändab uue omaniku juurde.

Lõng: Titan Wool Baby
Kulu: 4 tokki
Kaal: 190g



Siiani olen salle teinud maavillasest ja seda mitte ainult selle pärast, et need Artistic´u värvid meeldivad. Peamine põhjus ikka see, et need on ühes suures tokis. Ei mingeid lõngaotste peitmisi. Seekord tegin erandi. Kuna peaaegu juba suvi väljas. Ok, ilmast seda veel välja ei loe. Tahtsin midagi pehmet suveõhtul õlgadele panemiseks. Et ei oleks seda maavillase karedust, mida eriti paljal ihul tunda ei taha. Seega oli veidike rohkem peitmist, kuid kui mõnus on tulemus. Beebilõng on ikka beebilõng. Loodan, et ka saajale meeldib.


Päikest!

Et poleks vaid juttu, siis võtsin käsile ja proovisin täitsa iseseisvalt seda stiili köitmist. Olles eelnevalt köitnud üldse oma elus vaid kaks märkmikku, siis võib täitsa rahule jääda. Põhimõte on selge, kuid osad nipid peab Viki juures ikkagi üle vaatama. Ei saa kõike kodus arvuti ees selgeks. Aga mõnus nokitsemine. Meeldib isegi rohkem, kui jaapani stiilis köitmine.
Tegu A6 märkmikuga.


Ilusat jätkuvat emadepäeva õhtut!!