Enne nädalavahetust sain lõpuks valmis oma suure, karvase ja pehma kampsuni. Ja kuna lõnga jäi natuke ülegi, siis meisterdasin ühe tagasihoidliku mütsi ka juurde. Nagu blogi külastajad juba teavad, siis on mul praegu selline ümmargune kõht ees aga kuna ma ise peeglisse eriti selle pilguga ei vaata, et kui suur ma olen, siis oma kampsunit pildistades sain väga suur üllatuse :S Kas tõesti olen juba niiii suur Sellest üllatusest ka minu nägu pildil, kus esitan oma kampsunit
No siin siis pildid. Panin ilma kampsunita ka kõhuga pildi, sest eks kampsun annab ikka suurust juurde ka



Valmis olen saanud ka ühe pisikese kampsuni. Kohe lõpetan villased sokid ja veel ühe beebikampsuni

Oeh
Vahest kohe ei edene käsitöö. Eriti, kui käsil on viis poolikut tööd ja kõiki tahaks juba ruttu valmis saada aga aega ei ole. Sellisel juhul tekitab käsitöö rohkem stressi, kui meeldivat näputöö elamust. Selline on minu käsitöö seis praegu....palju teha ja veel rohkem mõtteid, mida peaks tegema aga aega ei ole Siis otsustasin, et võtan aja maha. Mõtlen oma prioriteedid üle ja üritan asja rahulikult võtta.
Siin ringi vaadates aga olen tähele pannud, et paljud tutvustavad oma lemmikloomi. No ma mõtlesin, et näitaks teile ka millised lemmikud meie perel on Perekond tshintsiljasid ( inglise keeles chinchillas). Sellised toredad tegelased. kes pesevad ennast liivasees püherdades ja kelle peamiseks hobiks on närimine. Nimelt arvutavad nad kõik asjad ampsudesse Hall on isane ja nimeks on Pänta, emane on must ja nimeks on Mõmmi.
Siin siis pildid: esimene on Pänta, teine Mõmmi, kolmas on Pänta pojaga miskit närimist otsimas ja ülejäänud on pisikese pojad 1 päeva vanused. Pojad on kõik nüüd uued kodud leidnud

Kui ma siin enne hõiskasin, et enam ei tee suuri asju üldse, siis ühe ikka teen Poes lõngariiulil hakkas silma Novita uus lõng Kuura ja kohe, kui ma selle kätte võtsin ja tundsin, kui mõnus pehme see on ei suutnud vastu panna.
Kui praegu olen lihtsalt suur siis varsti olen suur ja karvane Kehaosa kampsunist on juba valmis, veel on teha varrukad
Samasugusest lõngast tuleb ka üks jõulukingitus Ainult, et teist värvi.

Oih aga mina olen oma blogi sünnipäeva maha maganud ??:
6 oktoober 2006 oli esimene postitus
Uueks blogi aastaks soovin ikka endale uusi ideid ja aega ja, et oleks ikka toredaid külastajaid

Pildil minu Meribel, kui sai 1 aastaseks ( mai kuus)

Minul valmis järjekordne soe palmikutega talvekampsun tütrele. Juhtus aga nii, et sai see kampsun vist natuke väike. Lühike on liiga ja päris ümber ka. Nüüd mõtlengi, et äkki panen järgmiseks talveks kõrvale järgmist kandjat ootama Piltide kvaliteedi pärast vabandan, sest ilmad on sompus, valgus kehva ja laps ei taha kuidagi poseerida, vaid hoopis ise fotoka nuppe vajutada


Pilte klõpsides aga sain äkki aru, kui kiiresti aeg on lennanud ja kui kiiresti kasvavad lapsed. Nii hea ikka, et tehnoloogia on nii palju arenenenud, et saan oma tipsi toredaid tempe ja uute oskuste õppimist talletada Näitan teile kahte toredat pilti. Üks on tehtud selle aasta märtsis ja teine siis nüüd oktoobris. Täpsemini öeldes on esimesel pildil minu lapse püstiupitamise saavutused ja teisel pildil siis teeb tips juba ise ukse lahti Ma olin ikka nii üllatunud, kui nägin oma neiu uut oskust. Ta ikka nii osav

Unistan praegu ühest lumivalgest suurest palmikutega pehmest kampsunist. Kujutan ette, kui uhke oleks sellisega käia talvel, kui lumi maas Aga kahjuks ei ole sellise suure projekti jaoks aega ja kui aus olla, siis ei ole ma ka sellist ilusat lõnga poest leidnud, mis sobiks :S
Kuna endale ei jõua, siis teen pisema varsiooni oma tütrele. See, küll ei ole päris selline mida endale tahaks aga tipsile sobib väga hästi. Ilus lumivalge talve kampsun. Juurde on plaanis kududa veel püksid ja sokid ja võib olla veel miskit Pildil on Meribelil jalas minu kootud rohelise sokid

Peale valgete asjade hakkan siia blogisse üles riputama ka rohkelt siniseid pisikesi asju Alustuseks ühed soojad sipukad. Tegin valmis ja siis lisasin rinnale väikse mõmmi.