Minu esimene volangsall Ondasest.

Tehtud!



Tütar oli mult seda salli nuianud tegelikult juba mõnda aega, kuid asja üldse süvenemata, olin peljanud, et see on paras nikerdamine - polnud selliste lõngadega varem kokku puutunud lihtsalt.

Niisiis nagu eelmises postituses mainitud, kui ma oleks teadnud, kui lihtne see on, siis ma oleks esimese katsetuse juba varem teinud. Põhimõtteliselt läks mul kudumiseks küll päris mitu tundi, aga kuna ma tegin üle poole sallist valmis sõitvas autos, olen väga rahul juba kvaliteetselt kasutatud aja tõttu.

Teiselt poolt pean tunnistama, et selle sallilõnga puhul on mul miski imelik tunne, et tegemist on sellise poolfabrikaadiga. Poest valmiskotlette ostes ja neid pannil soojendades ei saa õiget kotleti maitset ja tunnet kätte, nii paraku on mul ka selle salliga. Sellises kudumises oleks nagu liiga vähe käsitööd selle sõna sügavamas tähenduses. Valmistöö on väga kena, kuid midagi oleks nagu puudu, nimetagem seda siis isikupäraks või ma ei tea milleks...
Samas tean ma siiski paari inimest, kellele selline aksessuaar ära kuluks ja jõulud on ukse ees, seega ilmselt ma teen neid salle veel paar tükki. Pealegi on Ondas naha vastas mõnusalt pehme ja mittetorkiv!

Juba vana võlg.

Tegelikult tegin juba eelmisele postitusele järgnenud pärval veel ühe näpujänese. Sedapuhku ühendasin viltimise ja kudumise, sai selline pehmemat sorti kootud kasukaga jänku.
Valmimisjärgus:


Ja valmis:


Nüüd aga puhuvad juba teised tuuled - valmimas on minu esimene Ondas lõngast volangsall. Oleks ma viitsinud varem vaadata, kui lihtne selle kudumine on, poleks see ilmselt sugugi esimene!