Mardilaat Saku Suurhallis
Eile õhtul käisime lastega Mardilaadal - peamiselt niisama uudistamas, aga sai lubatud, et lapsed saavad vähemalt ühes õnneloosis osaleda ja kui midagi hästi vahvat näeme, siis võib-olla ostame muudki. Mind oleks rõõmustanud, kui nad mõnest õpitoast osa võtnuks, aga kuna jõudsime üritusele üsna hilja, siis olid põnnid vist juba liiga väsinud ning jalutasime niisama ringi. Ei saa öelda, et käsitöö lapsi üleliia köitnud oleks, rohkem oli nende jaoks tegemist maastikumänguga "Otsi tuttavaid!". Õnneks ei leidnud me sugulastest müüjaid kohe esimese leti tagant ning saime seetõttu pea terve ruumi läbi käidud. Õnneloosi võtsimegi sugulase müügiletist ning pea-aegu oleks meie rahakulutamine söögile lisaks sellega piirdunudki, aga siis päris lõpus lahkumise eel leidsime Alberti ja Lotte.
Lapsed teadsid, et nad ei pea mind nuruma hakkamagi, sest kui keegi on hakkama saanud sellise pisikese Lotte valmisõmblemisega ja hind vähegi kriitikat kannatab, siis pole lihtsalt põhjust. Lühidalt, emme sai Lotte ja lapsed valisid igaüks endale ka ühe näpunuku.

Mul oli ka paar nädalat tagasi korraks päkapikumeeleolu