Vahelduseks.
Sain kekmise poja abiga kõrbenud fimost endale käevõru, kaelakee ja kõrvarõngad. Isegi nii head tulid, et julgesin nendega avalikult väljaski juba käia .

Pilt nii hea ei tulnud, sest lõhkusin oma fotoaparaadi vaatepaneeli ja pean nüüd umbes pildistama. Õigemad värvid siin.

Teise asjadega on nii, et mehe kampsun ja minu kampsuni varrukad seisavad korvis ja mul on kuri kahtlus, et enne sügist ma isegi ei võta nende tegemist plaani, sest nagunii pole selliseid "suusakaid" suvel vaja.
Alustasin nädal tagasi üsna suurt ristkülikukujulist õlasalli. Proovilapp tuli ilus, aga kui olin ca 40 cm "päris asja" ära heegeldanud selgus, et üks äär hakkab kangesti laiaks kiskuma ning et samas on lõnga liiga vähe, et üldse nii suure asja saaks teha nagu plaanitud. Tuju läks ära - harutasin üles! Veidi oli kahju, aga mis parata - valisin uue mustri ja loodan, et teen ka valmis - mai lõpuks oleks hädasti kingituseks vaja.
Vanaema palus oma pidulikule pluusile varrukad heegeldada, saaks kuskilt ilusat sobivat heegelniiti, siis tahaks kohe seda ka tegema hakata.
Endale tahaks valget suveõhtu kampsunit, aga see on veel ainult idee.

Kaalulangetusprojekt "Söö vähem, liigu rohkem" tammus pikalt paigal (kaalulangus numbriliselt -2kg), kuid sel nädala käisin tänu võrratule ilmale 2 korda jooksmas. Esimene kord tuli puhast katkematut jooksuaega 20 minutit ja olin koju jõudes täiesti läbi, täna tegin peatusteta 30 minutit ja olin märksa vähem läbi. Juba läheb!
Tegelikult mulle jooksmine (eriti koos i-podiga) väga meeldib ning nüüd on mul lihtsalt selline värk, et kavatsen joosta iga päev: olenemata ilmast, olenemata tujust, olenemata muudest ahvatlustest. Vähemalt 20 vabaks võetavat minutit on tegelikult minu päevas olemas ja nüüd lihtsalt ongi nii, et jooksen iga päev.
Jama on muidugi ainult sel juhul, kui ma jälle haigeks peaks jääma, aga tegelikult ma otsustasin selle ka peaaegu ära, et ma lihtsalt ei jää enam haigeks.