kassrosina blogi
About Me
Age: 35+
Location: Tallinn
Zodiac Sign: ambur
Likes
Armastus, mis elab mu südames teiste vastu ja teiste südameis minu vastu.
Õhtused uinumised ja hommikused ärkamised kallima kaisus.
Inimesed, kes on nii ilusad ja head...

Dislikes
Inimesed, kes teevad tahtlikult teistele haiget.
Haigused, mis kimbutavad liiga tihti meie peret.

Link
Leiboldite blogi

Quote
Pokker on nagu elu ja elu on nagu pokker:
Sa võid teha omalt poolt kõik õigesti ja kaotada või siis teha hunniku vigu ning ikkagi võita. Ometi suurendad pikemas perspektiivis võitmise tõenäosust oluliselt, kui enne otsustamist veidi mõtled.
Archive
Viimased postitused
Veebruar 2015
August 2014
Juuli 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
November 2012
Oktoober 2012
Oktoober 2011
September 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
Detsember 2009
November 2009
Märts 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006

Currently

Reading

Last Movie

Listening to

kassrosina blogi
Mõnedest mu tegemisest jääb siia netipäevikusse väike märk maha.
20 Detsember 2007
Nagu esimene vasikas ikka, aga omamoodi armas ka.
Ma vähemalt üritasin!
Untsu hakkas asi minema juba siis, kui korralike jooniste asemel, seinad ja katuse taignast silma järgi välja lõikasin. Kokkukleepimise kohta mul ka plaani polnud, lihtsalt hakkasin pihta. Glasuur oli natuke liiga vedel. Toiduvärvid olid lootusetult kadunud ning miskit asendavat ka köögis silma ei hakanud, leppisin seetõttu valgega. Loomulikult polnud mul mahti oodata kuni üks etapp korralikult ära kuivab, vaid klopsisin kõik korraga valmis. Nii väga tahtsin tulemust näha! Lisaks jätsin majakese esialgu sooja tuppa kuivama, mistõttu glasuur veel erilise mõnuga sulama hakkas.
Ok, aitab virinast, siin on pildid:



Näitama hakkan seda ilmselt sellise nurga pealt.
Omamoodi on ju ikka armas ka, selline käkk-tüüpi majake. Aga järgmise teen korralikuma, seda ma luban!
kassrosin posted @ 01:22 - Link - kommentaarid (6)

19 Detsember 2007
Pariisis käidud ja kuusk ehitud!
Pariis oli sombune ja külm, aga ikkagi oli seal hea olla. Linn oli jõuludeks suhteliselt tagasihoidlikult, kuid samas väga maitsekalt kaunistatud, välja arvatud üks vene restoran (See oli väga värviküllane ning maitsetute suurte paberlehvide ning fooliumiga kaetud prügikastidesse pistetud dega teistest selgelt eristuv nähtus.)
Tegin reisi peal hästi natukene käsitööd ka. Sain valmis ühe päkapiku ning ühe lihtsa salli keskmisele lapsele.
Jõulukuuse ehtimine oli sel aastal laste kätes, ainult elektriküünlad aitasin ise panna. Töö käigus kukkus põrandale ning läks katki vähemalt neli vanemat klaasehet, kuid sellegipoolest on kaunistusi jätkunud üsna rikkalikult

Pipargoogilõhn on ka toas juba olemas ning täna tahaks ühe lubatud piparkoogimajaga hakkama saada.
kassrosin posted @ 05:35 - Link - kommentaarid

10 Detsember 2007
Naljanurk.
Noh kostüümidega saame hakkama, pole hullu.
Samuti sai eile öösel valmis üks pehme asi jõuluvana kingikotti.
Aga nali on siin:

Nõelvilditud pokunina. Tegin selle öösel ja mehe nina otsas seisis "ninake" kenasti, hommikul aga selgus, et laste oma ninad on nii palju väiksemad, et neil vajub nina kaelani norgu... Tuleb edasi mõelda...
kassrosin posted @ 10:28 - Link - kommentaarid (5)

09 Detsember 2007
Omamoodi käsitöö.
Kuigi ma tavaliselt ei armasta poolikuid töid näidata, siis täna teen erandi, sest käsil on üks omamoodi projekt, kus lugejate soovitused võivad nö marjaks ära kuluda.
Nimelt tuleb lastele jõulupeoks meisterdada pokukostüüm. Õmmelda ma ei mõista, kääridega riidest ribasid lõigata oskan, seega ribastasin nats vanu riideid ning porolooni, mille ma mingil kummalisel aga õnnelikul põhjusel olin triikimislaua katet vahetades alles jätnud.
Esialgselt näeb üks kostüüm siis välja selline (punane värv pildil on tegelikkuses oluliselt pruunim):

Ilmselt tuleb ribasid oluliselt lisada, aga muidu nii vist isegi läheb, eriti kui alla ka veidi heinalikumat värvi riided panna.
Poisi kostüüm tuleb kartulikotist ning selle pokulikumaks saamine tundub esialgu veel keskmine pähkel.
Samuti olen hädas sellega, et millest meisterdada poku nina? See peaks ju üksjagu suur olema.
kassrosin posted @ 20:17 - Link - kommentaarid (6)

08 Detsember 2007
Sall.

Valmis pidi ta saama ja valmis ta ka sai. Paraku läks aega pooltesit tundi kauem, kui plaanitud ja sellevõrra ühinesime sünnipäevalistega hiljem. Kuidagi arvasin, et sall on ju lihtne asi ning läheb kiiremini. Seda arvasin ka, et lõnga kulub vähem - ja kuna musta värvi kogu salli jaoks ei jätkunudki, siis tegin pool musta ja pool tumesinisega.
See on väga lihtne sall - malepinnas. Igatahes tundsin end nagu väike koolitüdruk, kes isadepäeva eel on kudumistöö ette võtnud, see oli nüüd üldse esimene asi, mis ma oma isale kudunud olen.
Kaunistuseks on ainult väike valge täpp. Sall sai niimoodi salajaselt sinimustvalge. Näiteks sellelt pildit (mille ma kavatsen lähiajal ümber vahetada, aga täna lihtsalt paremat ei saanud) pole valget üldse näha ning sinine on nii tume, et kehvema valguse korral tundub lihtsalt must.

P.S.tegin täna väikse muudatuse ühes eelmises postituses, sain nimelt pildi, kus vestike on uue omaniku seljas..
kassrosin posted @ 23:44 - Link - kommentaarid (4)

07 Detsember 2007
Üks vallatut sorti müts.
Pokkerimängijatel on väljend "I'm in the zone" - see tähendab parima mängu seisundit, kus keskendud mängimisele täielikult, teed väga häid otsuseid, loed vastasmängijaid nagu avatud raamatut ja muudkui võidad. Ma olen isetegemise tsoonis praegu! Asjad saavad alustatud ning kiiresti lõpetatud, samas ei jõua veel eelmist asja pressitudki, kui kui juba liiguvad mõtted järgmise asja juures. Jube hea tunne on!

See on kingituseks tehtud müts, aga kuna olen üsna kindel, et saaja siia täna ei piilu, siis näitan poja peas - homme saab mu vend selle endale.
Kulus täpselt 1 tokk "Novita Saana" lõnga. Tegemist on minu ühe vaieldamatu siinse lemmiku P6rgukiz'i õpetuse järgi tehtud mütsiga, ainult silmi pidin tänu lõnga jämedusele looma 96 asemel 90 tükki.
Homseks keskpäevaks tuleb valmis saada ka kingitus isale. Nii et tsau!

kassrosin posted @ 15:47 - Link - kommentaarid (5)

06 Detsember 2007
Jalad sooja!
Tundub uskumatu, aga juhtus nii, et olen kaotanud oma koju ära terve kotitäie kootud asju, nende hulgas poiste villased sokid. Ilmad on aga teadagi millised, seega tegin öösel enda kohta ülikiirelt valmis paari sooje sokke.

Tohutult mõnus lõng on! Novita Saana: 100% villa, aga nii pehme ja siidine, et lausa paitab, lisaks veel nõnda jäme, et lapse sokkide jaoks oli vaja vaid 8 silma varda kohta ning kulus veidike alla ühe 100gr toki.
Plaanin sellestsamast lähipäevil ühe mütsi ka teha, sest vaja on sünnipäevakingitust.
Saladuskatte all avaldan teadjamatele, et tegemist on sama lõngaga, millest on plaanis kududa ka see ampsaku vihjatud abikaasa kampsun...kunagi... see varrukateta liibukas siis (tõesti ise ka ei usu, et ma nii suurele inimesele korraliku kampsuni kunagi päriselt valmis saaksin). Eks ma vaatan poisi sokkide pealt, kuidas see lõng kandmisele üldse vastu peab, sest eriti kahju oleks teha suur asi, mis peale kolmandat kandmiskorda on topiline või totaalselt vormitu. Kui keegi on sellest Saanast midagi teinud, siis paluks siinkohal oma vastupidavuse muljeid jagada!
kassrosin posted @ 17:25 - Link - kommentaarid (2)

05 Detsember 2007
Kampsunilugu.
Viimaks sai ka minul midagi mittesalajast ja samas näitamisväärset valmis.

Ma ei tea, kas miski muu käsitööasi on mul üldse kunagi nii palju aega võtnud, kui see kampsun. Kudumisse tekkisid jube pikad pausid ja teised asjad tulid vahele ka. Viimaks kohustasin end kampsuni valmimise nimel iga päev vähemalt ühe rea kuduma. Lõpptulemusena selline sundkudumine ikka aitas ka, sest kui asja juba kätte võtad, siis tegelikult ikka teed rohkem kui ühe rea ning siis, kui lõpp paistma hakkas, tuli ka uus kudumishoog peale.

Tegin ilma igasuguse mustri ja lõiketa. Peamiselt koosneb kampsun palmikutest ning pärlkoe pindadest. Varrukad on ka erinevad - üks palmikuga ning teine malepinnaga. Vähematele raskustele (näiteks kaelus) sain abi Betty Barndeni raamatust "Hakka kuduma". Punase kõrvalvärvi, mida peale äärte sai kasutatud ka ühe varruka juures, valis poiss ise. Mina oleksin tahtund teha üleni sinise, kuid laps pidas sellist varianti igavaks, samuti ei tahtnud ta teiseks värviks liiga tagasihoidlikku valget.

Mida ma selle töö käigus uut või uuesti õppisin?
1. Mu vanem laps on jube suureks kasvanud, enam ei saa tema kampsunikene sugugi nädalaga valmis.
2. On päris lahe ise igasuguseid mustreid kombineeridana ilma õpetuses järge ajamata, pealegi pole siis sellist samasugust kampsunit kellelgi teisel.
3. On igati hea mõte kududa mõlemat varrukat korraga, silmuste juurdekasvatamine on lihtsam ning lisaks saavad nad siis koos valmis. (Iseasi, et täiskasvanu kampsuni varrukad ilmselt oleks liiga suured ja rasked, et neid kahel tavalisel vardal kududa, ning ringvardad on selleks tööks jälle veidi ebamugavad.)
4. Asja pn oluliselt parem kokku õmmelda, kui tükid on eelnevalt pressitud! Vana tõde korralikule käsitööinimesele, kuid olen varem sageli olnud liiga kärsitu ning kohe peale viimase tüki valmimist õmblema asunud.
5. Imepäraseks abivahendiks on korralikud terava otsaga käärid. Kui need ainult nii tihti ära ei kaoks!

Aga lõpetuseks väike meeleolupilt, mis jätkab eelmise postituse teemat:
kassrosin posted @ 17:51 - Link - kommentaarid (8)

02 Detsember 2007
Ma olen täna rikkam, kui ma olin seda eile...
ei mitte rahaliselt, peamiselt ikka teadmiste ja elamuste võrra, aga ka kingituste võrra, mis ma olen viimastel päevadel saanud.

Kõigepealt tahan ma keksida nukuriietega, mida tähelepanelik lugeja on juba näinud aili62 blogis.

Minu tütrenääps sai need riided endale!
Kui me riided reedel Aili käest ära tõime, siis hakkasid kõigepealt lapsed autos asju uudistama ning vanaema juurde jõudes ohhetasime ja ahhetasime juba terve perega!
Need on nii pisikesed, aga samas nii kvaliteetselt tehtud ja täiuslikult viimistletud: kampsunitel on kahekordne kaelus ja palmikud, püksid on kummiga, et ikka paremini jalas püsiks, kleidike on pitsiline, ilusad värvilised nööbid, isegi käeaugukaared on kootud, lisaks on iga komplekti juures sokikesed! Aitäh Sulle, Aili!
Kõik meie nukud said riided selga, tegelikult oli komplekte lausa nii palju, et modelle ei jätkunud, seega riietasime ära isegi kaisulamba. See läks riietest muide puhta segi ning hakkas end vist Iludusega paariks pidama.

Ning siis tuli laupäev - isetegija jõulupidu. Lapsed olid vanaema hoida ja meie abikaasaga sõitsime Pärnusse. Terve foorum ja paljud blogid on praegu muljetustest tulvil - jagan kõiki seniloetuid mõtteid. Jube kahju on ainult sellest, et kuidagi jäin lapitekkide heegeldamisest kõrvale, lihtsalt ei liikunud õigel ajal isetegijas. Kuid see ei tähenda, et ma ei jagaks sinna tekkidesse, patjadesse ning raamatutesse sisestatud sooje sõnumeid ja tundeid.
Ööseks jäin isetegijatest "Vesiroosi" vist ainsana. Vahel, pärast eriti elamusterohket päeva, ei tule und, seetõttu valmis hommikuhakuks üks jõulukingitus, mida siin veel igaks juhuks näidata ei julge, kuid mille ääre kaunistasin KesOn'ilt saadud idee järgi.
Nägin mitmeid isetegijaid peol esimest korda ja tõdesin õnnelikult, et need inimesed olid jällegi just niisama toredad, kui ma neid ette olin kujutanud. Susa - tohutult hea, soe ja tubli inimene. Kui hästi oli kogu pidu korraldatud ning kui kenasti oli ehitud saal!
Teadmaks, et eria on ääretult tubli ja töökas ja hea südamega, ei pea teda muidugi isiklikult nägemagi, piisab, kui vahel harva tema blogist läbi astuda. Aga ikkagi oli nii hea teada saada, et ta ongi kohe päriselt olemas. Ja mis siin salata - ma mitte ainult ei näinud teda, vaid ma sain endale tema tehtud fantastilise ehtekomplekti.

Aitäh, eria!

Vot selline õnnelik ja rikas inimene olen täna!
kassrosin posted @ 22:34 - Link - kommentaarid (3)



124826 visits