Jõulumeeleolu algus.
Tükk aega ootasin, et jõuluootus peale tuleks, aga pisikesi jõulutuksatusi tundsin üliharva, peamiselt vaid siinsetes blogides miskit eriti jõululikku märgates.
Käisin eelmine nädal korraks Eestist ära - Varssavis oli paar korda ka jõulutunne peal - tagasi kodus olles polnud aga jälle miskit "jõulu".
Vahepeal oli aga ema mulle lastetubadesse ja elutuppa kardinad õmmelnud ja täna tegime lastega kodu ilusaks..
No nüüd hakkab tulema...

Head jõulukaunistamist kõigile ja valgeid jõule!

Müts tütrele.

Algul tegin ühe lihtsa ja suhteliselt levinud kolmetipulise tuttmütsi. Kude on tegelikult tavaline soonik, aga et oleks lõbusam kududa, siis kudusin allosas silmi kordamööda ainult roosa ja siis korraga roosa ja punase lõngaga ning edasi ainult punase või siis korraga punase ja roosa lõngaga.
Kuna aga kõrvad vajavad rohkem sooja ning lastemütsil ka paelad ühed äärmiselt vajalikud asjad, siis heegeldasin juurde paeltega kõrvaklapid. Algne plaan oli klapid väljaspoole mütsi peale panna, kuid proovides selgus, et seespool on ilusam.

Elu on julm, aga see-eest ebaõiglane!
Nii võtan ma kokku peamise oma 2009. aastast!
13.05.2009 sündis meie perre ülimalt kiirustades (28. nädalal) väike tüdruk, kes sai nimeks Lisett. Tibu kosus üsna kenasti ja juba rääkisime arstidega teise majja -intensiivist vastsündinute osakonda- minekust. (Sama tee olime läbi käinud ka praeguseks 6-aastase Anetiga.)
Paraku, 23.05.2009 hommikul peale kahetunnist eesruumis ootamist, ütles arst meile lause, mis kummitab ja enam kunagi päriselt meelest ei lähe: "Teie laps sureb!"
Surigi... Õigemini ta juba oligi surnud, lihtsalt aparaadid hoidsid tema südame tuksumas kuni temaga hüvasti jätsime.
Me ei tea senini, mis täpselt valesti läks et nii lootustandev beebi ära läks. Võib-olla kunagi katsun selle välja uurida, aga tagasi me teda nagunii kuidagi ei saa, samuti pole mul sellest loost midagi õppida tuleviku jaoks, sest rohkem lapsi ma ka nagunii ei saa. Las siis vähemalt esialgu jääb nii.

Ja käsitööst: viimane asi, mille ma heegeldasin, oligi tekk Lisetile. Matuste eelõhtul õmblesin neli lappi kokku, sest ega nii pisikesele polnud ju rohkem vaja. Algul mõtlesin, et panen selle talle kaasa, aga ta oli nii kenasti riidesse pandud ning siidise linaga kaetud, et ma ei hakanud tema juures midagi muutma. Urn on meil siiani kodus. Me ei saa teda lihtsalt üksinda kuhugi kõledale kalmistule viia, ja seega ootab ta ilmselt ühe oma vanematest ära. Tekike on nüüd urni all linaks.

Igatahes, pole ma pole suutnud pärast seda mingit käsitööd üle paari-kolme rea teha, alustanud olen päris mitu korda. Asi selles, et vabaks lastud mõtted ei ole olnud minu kõige paremad sõbrad, kuid käsitöö tegemise ajal saavad mõtted eriti vabalt liikuma.

Nüüd on aga tekkinud juba lausa karjuv vajadus mütside, sallide, soki- ja kindapaaride järele ning tundub, et olen end august vähemalt ajutiselt välja rabelenud, seega asun taaskord katsetama!

See oli siis minu taastervitus eelkõige isetegijate staa˛ikamale seltskonnale, kellest mõni ehk on koguni küsinud, et kuhu see kassrosin kadus.

Tasapisi toimetades.
Käsitööd olen teinud ainult niipalju, et kuna poisil oli mütsi otsast tutt ära kadunud siis meisterdasin uue. Müts ise oli aga poisile üldse juba üsna väike (nagu ka sinna juurde kuuluvad kindad ja sokid) ja nii sai pesamuna pärast tutiuuendust sellekoos salli ning sokkide ja kinnastega hoopis endale.

Viimasel ajal on see-eest olnud korralik sorteerimis- ja koristamislaine, mille eest kiidan end ise ja kõvasti.
Selgi nädalal pole erilisi käsitöölisi ettevõtmisi plaanis, kuigi mõlemad pojad on avaldanud nördimust, et neile jäävad asjad muudkui väikeseks ja plika saab kõik endale, aga neil pole varsti enam ühtki ema omatehtud asja. Konkreetselt olen poegadelt saanud mütsi- ja sallikomplekti tellimuse, aga enne tahan kindlasti veel panipaiga suurkoristusega ühele poole saada

Esimest korda on mul sel aastal aed, kus juba ongi märgata esimesi iseistutatud lillesibulaid ninasid mullast välja ajamas. Tohutult põnev on lillede kasvamist ooodata, sest istutasin vähemalt 15 sorti lilli ümber maja ning nii huvitav on, et millised neist üldse kasvama ja õitsema hakkavad.
Kena kevadet!

Netu komplekt.

Sellest komplektist olid müts ja sall tegelikult juba ammu valmis ja kandmisel, ka kindaid alustasin juba sügisel, aga siis kadus poolik töö kuhugi ära ja tuli külm talv.
Lühidalt: lõngu korrastades leidsin näppudeta kindad ja kudusin komplekti lõpuks valmis. Mingit mustrit ei olnud, mängisin lihtsalt parem- ja pahempidise koega.
Talviseks kandmiseks on see liiga õhuke, rohkem sobilik kevadeks või sügiseks. Lõnga jäi veel peaaegu 2 tokikest järgi, äkki teen sokid? Neid oleks tegelikult isegi vaja!

Lõng: Novita Wind Luxus 80% villa ja 20% siidi. Hästi pehme ja siidine lõng - laste jaoks ülioluline, et ei "hammusta"!

Ohoo!
Ja ei läinudki palju aega! Üle pika aja valmis väike käsitöö.
Sain hiljuti palve kududa emale liigesesoojendajad. Algul oli nats peamurdmist, sest üks peamisi tingimusi oli, et need korralikult ümber liigese püsiks, aga tavapärased säärised kipuvad vist ikka pigem ümber sääre kui liigese käima.
Nagu tellimuse peale aga avastasin ühest üsna uuest käsitööajakirjast (juba olen selle kuhugi käest pannud ehk hiljem leian ka täpse viite) ülilihtsad tallaalusega säärised. Põhimõte on selles, et kood torule kanna jaoks pilu sisse.
Kuna ajakirjas olid modellil kõrged kontsad, siis tegin naljaviluks ise ka ühe sellise pildi. Ei usu, et ema neid sel moel kandma hakkab, kuid sellelt pildilt on nende sääriste eripära kõige paremini näha.

Ja pildid kandmisvõimalustest:
1. tavapärane;
2. tagasikeeratud.
Viimasel juhul saavad jalad eriti sooja ja pehme pai.

Põhilõng: Novita Cloud Luxus, 65% villa ja 35% bambust. Kulus ca 90 grammi.
Pehme ja samas siidine, kudum ei "hammusta" üldse ja tundub, et soovi korral võiks seda kanda ka paljal nahal. Pruunid triibud on lõngast, mida oli kuskil kunagi natuke üle jäänud ning mille silt on ammu kadunud.

Kord majja!
Ostsin täna ilusad kastid ja panin kõik oma seni ikka veel lahti pakkimata lõngad korda. Ei arvanudki, et neid juba nii palju on kogunenud!

Kõik pole siiski õnneks päris ääreni täis ning muuhulgas on seal ka ajakirjad ning pooleliolevad tööd.

Lõpetades oli igatahes väga hea tunne!
Huvitav, kas nüüd hakkab töid ka tulema või jäängi neid kaste lihtsalt imetlema?!

Üks vana võlg.
Pole ammu siia miskit üles pannud, kuigi hästi natuke olen nokitsenud ikka.
See siis siin müts, mis sai valmis juba eelmise aasta lõpus, aga polnud seni fotokasse jõudnud.

Päkapikk
Lapsevanemad said lasteaiast ülesande valmistada lasteaia kaunistamiseks papptorust lumehelbeke, jõuluvana või päkapikk. Mina tegin päkapiku:

Täispikkuses päkatsi kõrval on ka teine papptoru, mis pole veel pead otsa ja mantlit selga saanud.

Mul oli 24.11. sünnipäev (jälle!).
Sel puhul sai nädalavahetusel külalised kutsutud ja natuke kulinaarsemat sorti käsitööd harrastatud:



Tundus, et maitses ka.