Esimene plaan, kui lapitöö projektiga liitusin ,oli teha tütrele ilus roosades-punastes toonides lapitekk. Pojal juba on sinistes toonides lapitekk. See jäi aga matetjali puuduse tõttu praegu tegemata. Maal elamise miinuspool, ei saa minna poodi kangast ostma, siis kui vaja. Võtsin käsile varuvariandi. Hakkasin endale lapiseelikut tegema. Lõikasin kõik lapid ilusti välja. Esimesed kaks lapirida õmblesin ka kokku aga siis vaatasin, et need lapid ei sobi üldse värvi poolest kokku. Ei teinudki edasi, vaid pistsin kogu kupatuse kotti tagasi. Miks teha mingi seelik, mida hiljem kunagi pärast ei kanna..
Mõne päeva pärast võtsin õmblusmasina jälle välja. Üritasin Lolo ja Pepe, lillelise ja Limpa teemalistest kangajääkidest teha lapitehnikas patja. Seegi tegemine läks aiataha. Ei jäänud tulemusega rahule.
Tähtaeg aga ju lähenes.. Tegemata ei taha jätta.. Naerunägu ikka oma nime taha vaja.. Tegin siis hoopiski näpitsatele koti. Mõni aeg tagasi tuli juba mõte, et vaja teha nende hoidmiseks uus asi. Vanasse kotti nimelt ei mahtunud enam.
Selline see siis sai..
Aga selle teki tegemise võtan ma kunagi ette.
Aga seekord ma vähemalt üritasin... 
Lasin mehel männipalgist viilaka saagida. Laupäeval käisin Kaberneemes ja korjasin teokarpe ja võtsin veidi peent rannaliiva kaasa. Eile õhtul pintseldasin puule mereäärse päikeseloojangu.
Liimisin liiva ja teokarbid ja saigi valmis. 
Emale mul meeldivad sellised isetehtud asjad. Kuskil laatadel käib siis ka imetleb teiste käsitööd. Igatahes emale kingitus meeldis. Poja joonistas ise vanaemale kaardi. Tegin juurde ka väikese oasisega lilleseade. Ämma aiast leidsin väheke lilli. 
Ja sain täpselt selleks ajaks valmis, kui pisike piiga ülesse ärkas. 
Lõpuks olid sõrmed ikka veidi valusad ka. Aga tuli täpselt selline puuke nagu ette kujutasin. 
.png)
