KARVAKERA



KARVAKERA
Minust:

Vanus: 30
Asukoht:Jõgevamaa

Külalisi:

091090

06 November 2010
PAKENDID

Kaks musta kinkekotti.



Kaks musta karpi.



Suurest paksemast paberist õige suurus välja lõigatud, volditud ja liimitud. Sangade pael ja karpide kaunistus ostetud Abakhanist.

Üks karbike veel. Veidi läbipaistev.



Teine kord näitan, mis seal karbis sees ka on. Katsun sellest hea pildi enne saada.


04 November 2010
MEIGIKOTIKE

Õmblesin samast pakutrükiga kangast ka meigikotikese. Mõlemale poole sai peale väheke seemnehelmeid. Ripats on taaskasutus, vanast kaelakeest. Sees on mereroheline satiinvooder.


03 November 2010
NÖÖPAUKPISTES KÖIDE

Suurus A4. Mustale kangale tegin ise pakutrükiga mustri.






20 Oktoober 2010
ESIMENE NAHAST KARP







Karbi kaanele on joonistatud batika tehnikas.

Trükin siia oma õppematerjalilt õpetuse ka maha. Ehk on kellelegi veel vajalik.

ÜMMARGUSE KARBI VALMISTAMINE

Ümmargust karpi valmistada on lihtsam kui kandilist. Et saada karbile ümarat kuju, tuleb leida sobiv vorm, mille ümber karp keerata. Selleks sobivad pudelid ja purgid. Kõige otstarbekam on kasutada spetsiaalseid puust vorme. Ümmargune karp valmistatakse õhukesest papist või paksemast kartongist. Papp peab olema piisavalt painduv ja elastne, et ei tekiks murdekohti. Kui sobiv vorm on välja valitud, tuleb kindlaks määrata karbi kõrgus. Seejärel lõigata papiriba, mille laius vastab karbi kõrgusele. Riba pikkus sõltub sellest, kui paks tuleb karbi külg. Tavaliselt võetakse kolme-või neljakordne papi paksus, s.t. riba pikkuseks on 3...4 kordne karbi ümbermõõt. Külje paksus sõltub karbi suurusest- mida suurem karp, seda paksem peab olema külg. Tillukesed karbid võib teha ka kahekordsest papist. Enne vormi keeramist tuleb papiriba pikkus täpselt välja mõõta, keerates riba ümber vormi. Samal ajal tuleb ära märkida koht, kus papp hakkab topelt minema. Papi seda osa, mis on vahetult vastu vormi, me liimiga ei kata, vastasel juhul liimiksime papiriba vormi külge kinni. Olles vajalikud märked peale teinud, võtame papiriba enda ette ja õhendame noaga riba mõlemad otsad s.t. särfime need libamisi. See hoiab ära paksendid karbi sise-ja välisküljel. Järgneb liimimistöö. Soovitatav on kasutada puuliimi, kuna see ei kuiva kiiresti ning kleepeomadused on väga head. Liimiga tuleb katta ainult see osa ribast, mis vastu vormi ei puutu. Liimiga katmata osa asetatakse tihedalt vastu vormi, ülejäänud liimine osa keeratakse järk-järgult tihedalt surudes ümber vormi. Peab jälgima, et riba kattuks täpselt serva mööda ja ei tekiks õhutühimikke. Keeramine lõpetatud, rullitakse saadud vormi laual, et papp jääks tugevalt kinni. Karbi võiks nööriga ümberringi kinni siduda ja umbes ööpäevaks kuivama jätta, kusjuures vormi ei tohi mingil juhul seest ära võtta. See jääb kuivama koos karbiga. Kui vormi ei ole võimalik kuivama jätta, tuleb lõigata kaks vastava suurusega papiringi ja need umbes veerand kuni pool tundi pärast liimimist karbi sisse suruda. Nii pole karta, et karp vormi külge kinni jääb ja seega kasutamiskõlbmatuks muutub.
Kui ümar vorm valmis, lõigatakse põhi. Sisemine põhi on võrdne karbi sisemõõtudega, välimine karbi välismõõtudega. Paksemast papist tehtud põhi kaetakse liimiga ja surutakse seestpoolt vastu välimist põhja. Mis puutub kaantesse, siis neid võib teha mitut moodi nagu kandiliste karpide puhulgi.
Ümara vormi tõttu on väikesed erinevused ilupaberiga katmises. Karbi külgedele kulub materjali karbi ümbermõõdu jagu pluss pool sentimeetrit ülekäigu jaoks. Veel tuleb lisada umbes 2 cm ülemise ja 1 cm alumise serva katmiseks. Ülemisel äärel keeratakse materjali lihtsalt tagasi. Põhja alla keeratavale osale tuleb sälgud sisse lõigata. Samuti käib see kaane katmise kohta. Sälgud lõigatakse välja väikseste kolmnurkadena, et vältida paksendite tekkimist.
Karbi tegemine lõpeb voodri panemisega. Tööd alustatakse jällegi karbi sisemisest põhjavoodrist , seejärel kaetakse külg, kaanealune ja karbi põhja alune. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaanealuse vooderdamisele, nn. spiili panemisele. Spiil läheb karbi sisse ja takistab karbi kaant libisemast. Spiil lõigatakse välja paksust või mitmekordsest papist karbi sisemõõdu järgi, arvestades maha kattematerjali paksuse. Kaanealune kaetakse enne paberi või riidega, lastakse vajutuse all kuivada ning kleebitakse seejärel kaanele alla, jälgides papi jooksusuunda. Papi katmisel tuleb arvestada , et ääred kaetakse sarnaselt karbi kaanega.
Küljevoodrit võib samuti panna mitut moodi. 1. Voodriks kleebitakse mingi meeldiv voodripaber või riie. Sel juhul peab võtma karbi täpse sisemise ümbermõõdu. Ülaäärest jäetakse umbes 5 mm puudu. 2. Õhemast papist karbile lõigatakse voodripapp, mis kaetakse riide või paberiga ning pannakse seejärel karbi sisse. Voodripapp peab olema umbes 2 mm lühem karbi sisemisest ümbermõõdust, ülaäärest jääb 5...8 mm puudu.
Karp on valmis, kui selle välimise põhja alla on samuti kleebitud ilupaber või kattematerjaliga kaetud papp.


10 Oktoober 2010
ESIMENE MÄRKMIK

Sain siis valmis oma esimese isetehtud märkmiku. Riststruktuuris köide. Kattepaber on ise joonistatud. Ruudud ju sel aastal moes ka. Märkmik käib kinni kummiga. Nahast köitmetega. Sisuplokk on õmmeldud tagakaane küljes olevatele rihmadele.









Tänane näputöö on aga väike siilike. Tütrel on homseks lasteaeda siili kaasa vaja. Pidid väikse siilinäituse tegema rühmas ja lähemalt rääkima siilidest. Kuna kodus ühtki polnud, tuli siis ise teha. Ausalt öeldes nimetissõrm on hulka valusam, kui pärast mitmeid tunde heegeldamist.




Selgeks õppisin aga sellise märkmiku tegemise Tartu Rahvaülikoolis "Tekstiilist ja nahast suveniiride disaini ja meisterdamise" kursusel.
Järgmisel nädalal peaksin aga valmis saama järgmise , nööpaukpistes köite.

05 Oktoober 2010
Täna on minu blogi 4. sünnipäev. Sel puhul tahan tänada kõiki mu blogi külastajaid. Aga eriline tänu neile, kes on kirjutanud ka ilusaid kommentaare.



Blogi sünnipäeval jagan aga virtuaalset torti.

24 September 2010
Õmblesin eile õhtul tütrele lasteaeda hommikuringi istumispadja. Padjakate nagu padjapüür, et saaks vajadusel pesta. Sees 40x40 cm suurune ja kuskil 4 cm paksune poroloon. Lasteaias oli küll näidiseks poole õhema porolooniga padi aga ma ostsin ikka paksema ja pehmema. Õmblesin ka väikse kotikese lasteaeda võimlemisriiete tarvis. Kanga ostsin Tartu Rüütli tänava Abakhanist. Riia tänava Abakhanis ei ole nii head lastekangaste valikut. Nii ,et kel veel printsessidest vaimustuses laps, siis sealt saab. Tütre lasteaia õpetaja juba igatahes hommikul uuris, et kust saab. Tal tütretütar ka printsesside fänn. Minu laps oli küll väga rõõmus.







Kaunist sügist!

22 September 2010
Tere, üle pika aja! Ei, ma pole oma blogi maha jätnud, vaid lihtsalt see suvi oli erakordselt tegus ja kiire. Tõeline käsitöö puhkus oli. Sai hoopis perega reisitud ja päikest võetud, nii kodumaal kui üle lahe Soomes.



Isegi aastaaegade kevade töö on mul veel blogis üles täheldamata. Heegeldasin tütrele tuunika ja mütsi.



Ja kuna juba homme algab kalendri järgi sügis, siis minu suve tööks on kolm punast organzalilledest külmkapimagnetit.







Järgmise korrani!

01 Aprill 2010
VILDITUD EHTEKARP

Proovisin minagi siis viltida esimest korda karbikest. Suured tänud Linca`le väga hea õpetuse eest.




18 Märts 2010
TALV - minu esimene kootud õlarätt.







Muster : RAVELRYST
Materjal : 100% villane
Lõngakulu : suur kera
Vardad : ringvardad nr. 5,5
Suurus : 130 cm lai, 60 cm kõrge

Revontuli peaks küll olema värviline nagu virmalised. Aga kuna mul seisis suur kera naturaalset valget villast lõnga kapis, siis tegin harjutamise mõttes sellega. Kui nässu oleks läinud, siis poleks nii kahju olnud. Aga esimene vasikas ei läinudki aia taha.

Algus oli küll päris raske. Mustri lugemine võttis ikka pea sassi. Esimene kord ju ikkagi. Terve õhtu surfasin netis ringi ja otsisin kuidas seda ikkagi teha. Panen siia üles ühe lingi, mis on kindlasti abiks neile, kes vajavad põhjalikku seletust ja videot , kuidas ikkagi need y-d ja v-d tehakse.

KUDUJA ABIMEES

Nüüd aga julgen juba Reesi imeilusa isevärvitud lõnga varrastele panna.






Blogi nupp


Nupu kood



Projektid