virbi
virbi
Minu tegemised käsitöö vallas.
29 Mai 2008
Täna sain valmis kaks kena pilvelambukest.
Valmisid kiirelt enne üle andmist projekti "Kingi lapsele üks tore asi" raames.

virbi posted @ 19:21 - Link - kommentaarid (6)
25 Mai 2008
Tänaselt pärnakate kokkusaamiselt lõpuks kodus. Aeg kulus täiesti märkamatult käest. Alguses printisime päikesega Susa juhatusel.

Kuna Tiimarist polnud poekotitoorikut võimalik hankida (olid lihtsalt otsas ja ei osatud öelda ka kunas juurde tuleb) siis lõikasin omale jupi valget riiet. Alguses nägi välja selline.

Peale sõnajalalehtede eemaldamist selline

Ilmselt tuleb mul endal kott valmis õmmelda...

Peale seda tegime Lea1-ga pärlililli. Minu esimene proov on see tilluke õieke paremal, mille saab ilmselt prossialusele kinnitada ja teisena tegime roosi mis on pildil paremal. Minul tuli sisse päris mitu viga aga kui vaadata ei oska ei häiri üldse, ei tohi lihtsalt liiga ligidalt vaadata. Mulle endale meeldib ta väga.

Minu sügav austus pärlitega tegelejatele, sest kui poleks Lea1 kaasas olnud abivahendit siis nokiksin ma pärleid veel praegugi...
virbi posted @ 15:18 - Link - kommentaarid (5)
21 Mai 2008

Ühe mehe megasuurte teksade sääreotstest, vanast päevasärgist ja pea 5 meetrist kandipaelast sai kokku selline kott.

Kuna lukupanemises pole just suurmeister siis ongi selline üleõla kantav ilma kinniseta kott. Kuigi- loodetavasti õpin ükskord korralikult ka kotile lukupanemise kunsti ära, vaja ainult järjepanu harjutada. Mahukas kott sai, just nii kui vaja, sees minu lemmik- säästutasku.( päevasärgi rinnatasku)
virbi posted @ 16:50 - Link - kommentaarid (2)
18 Mai 2008
Vahepealse majandusliku madalseisu tõttu käisin pärnakate sallitegu ainult vaatamas, korjasin tarkuseteri kõrva taha et hiljem ise ka proovida. Nüüd asi natuke paranes ja kuna oli kingitust vaja siis laenude-maksude-võlgade kiuste otsustasin siiski natuke raha ka oma tegemiste tarbeks näpistada. Mehed reedel maale saadetud lippasin peale tööd poodi ja õhtul täielikus vaikuses tegin selles vallas oma esimesed katsetused.
Roheline, otstes morsikõrre lilled ja natuke meresoola abiliseks.

Teine sall tehtud sinise ja kollasega, lihtsalt toorikule pintseldatud. Meresoola toimet pole eriti märgata aga see seisis ka oluliselt vähem enne ahju torkamist.

Tahtsin neid siis kohe ka näidata aga internet läks kaotsi ja tagasi enam ei tulnudki.
Laupäeval peale tööd läksin maale oma meesperele järele, õde tuli nädalavahetuseks ema juurde ja nii me siis kambakesi Laululahingut vaatasime. Iga toimiva telefoniga sai toetav hääl antud Suisapäisa kasuks. Ettearvamatult olime neljakesi teel Türile et Suisapäisa kenasti ise üle vaadata ja vastu võtta. Kahju oli sellest et neil oma tegemistega kaua aega läks ja nad hilinesid koju paar tundi. Ma olin hommikul tõusnud enne viite ja tööpäevast ja bussisõidust ja mõnusast saunast hullupööra väsinud et ega ma suurt lõbu enam tunda suutnud. Aga lahe oli ikkagi ja rahvast oli hilisest kellaajast palju.

Üks ütlemata mõnus saade!!
virbi posted @ 16:18 - Link - kommentaarid (12)
13 Mai 2008
Ainult kalast.
Tegin kalakotlette, nimeks võib panna Bubbly´ga sarnaselt- Lõhu või kõht lõhki!
Kuna mulle toodi põhiliselt karpkala siis sai põhiosa sellest, lisaks 700 gr Rakvere hakkliha,5 viilu Kuldset täistera röstsaia (leotasin piimaga mis jäigi kotletitaignasse), soola, pipart, kolm muna ja natuke jahu ka. Sain tõelise hunniku ülimaitsvaid kalakotlette.

Kui juhtub olema räimefileed siis võib teha ka räimerulle.
Räimerullid nr 1:
Leotada fileed marinaadis- vesi, sool, suhkur, äädikas. Kui on kiire teha marinaad kangem, kui aega laialt käes- teha marinaad lahjem ja hoida üleöö. Nõrutada fileed, laotada lõikelauale ja riputada peale natuke sidrunipipart. Keerata rulli ja laduda purki. Nüüd on maitse asi kas teha peale uus ja lahjem marinaad või valada peale natuke toiduõli. Mina panin igale fileele vahele tüki sibulat, pole varem proovinud aga äkki saab hea. Pildil need ämbrid vasakul.

Räimerullid nr 2:
Laduda räimefileed lõikelauale, riputada peale soola ja valge piprt, võib panna ka tilli. Hakkida sibul peenikeseks, panna igale fileele natuke sibulat, keerata rulli ja laduda madalasse keedunõusse püsti. Peale teha marinaad 1 dl suhkrust ja 2 dl äädikast (arvan et on mõeldud vesi+äädikas, normaalses suhtes , olenevalt inimese maitsest), terapiart, paar nelki ja 1 loorber. Segada kokku ja valada rullidele. Keeta 15-20 min madalal kuumusel kaane all. Kõige parem on leeme sees jahtununa. Retsept pärit Suure Raamatuklubi kokaraamatust Head Isu. Pildil esiplaanil olevad rullid taldrikul.
Kui juhuslikult leidub tuulehaugi siis saab teha marineeritud kala. Puhastad ja tükeldada tuulehaug. Mitte ehmuda rohelistest luudest( meenub jutuke maalt- mees tõi naisele esimest korda tuulehaugi, naisel polnud kohe aega puhastada. Kui paari tunni pärast kalad ette võttis siis peale nende lahtilõikamist avastades rohelised luud viskas kõik kalad minema arvates et nood on halvaks läinud... )
Minu meelest võiks kõigil kaladel rohelised luud olla- poleks puhastades hirmu et märkamata jääb!
Veeretada pestud ja nõrutatud kalatükid jahus ja praadida. Toppida kuumalt purki, kõrval keeta marinaad veest, soolast ja suhkrust, Lisad viilutatud sibul, terapipar, loorber ja natuke keeta. Panna kuumadele kalatükkidele ja keerata kaan purgile peale. Tarvitada jahtunult. Pildil need purgid paremal.
Hea meel et lõpuks õhtule sain, igasugune kalaisu on selle vaaritamisega läinud... Käsitööks pole jaksu aga vaja kollase peale mõelda, õnneks miski ideepojuke on. Teksaprojektiga liitusin ka, alustasin aga nüüd asi seisab- pole lihtsalt aega ja viitsimist. Aega õnneks on.
virbi posted @ 18:23 - Link - kommentaarid (10)
10 Mai 2008
Ilusat emadepäeva!
virbi posted @ 21:25 - Link - kommentaarid (4)
05 Mai 2008

Meie jaoks nüüd see projekt õnnelikult lõppenud. Naabritädi oli päeval paki lunastanud ja kui väiksem poja koolist jõudis siis sai ta selle kenasti kätte. Kõik asjad korjati köögilauale kokku ja komme kellegile ei lubatud enne kui mina koju jõuan- kõik selleks et äkki emps tahab pilti teha. Pean siinkohal mainima et nad on tõesti mul taibukad! Pakk ise on super ja poja , enne kui sõbraga õue tuiskas, palus tegijale Rakverest suured tänud öelda.

Müts ja mobiilikott pidid talle värvilt täpselt sobima... Kotitäiest kuldmüntidest kaubeldi mõni õue kaasa, kõik asjad näidati mulle kenasti ette, endal silmad säramas. Minu suurimaks lemmikuks on aga see imearmas vöökott!! Tõeliselt vahva pakk, aitähh tegijale ka minu poolt!
virbi posted @ 14:01 - Link - kommentaarid (2)
04 Mai 2008
Minu selle aasta esimesed rabarberid.
Mulle toodi täna maalt rabarbereid ja mitte vähe! Kuna mul terendab ees järjekordne kuuepäevane töönädal siis üritan hästi palju asju pühapäeval ära teha. Peale pingelist tööpäeva pole mitte mingisugust tahtmist ülearuseid toimetusi teha. Sellest hunnikust sain ära tehtud 2/3, ehk siis ühele osale tuleb mul ikkagi lähitulevikus rakendus leida, momendil arvan et kisselli näol...
1/3 sai suur plaadikook

Väga lihtne ja kiirelt valmib. Vaja läheb
4 muna,
1-1,5 klaasi suhkrut
1 pakk võid või margariini (võib asendada 1 klaasi keefiriga)
2,5 klaasi jahu
0,5 tl soodat
rabarberitükke (Võib asendada õunatükkide või marjadega)
Margariini sulatan lisan suhkru, klopin sisse munad ja kõik ülejäänud ained, viimasena rabarberitükid. Panen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetan kenasti kuldpruuniks. Peale sõelusin tuhksuhkrut.

2/3 sai kook mida ma enne teinud polnud aga kuna mulle meeldib kookos siis proovisin.
Rabarberi- kookosekook

Retsept võetud Pere ja kodu lisast Pereköök, mai 2001 Hakkliharoad ja rabarberikoogid
Taigen:
100 gr margariini
1 dl suhkrut
1 muna
1 dl nisujahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 dl piima
Täidis:
4-5 dl rabarberitükke (või õunakuubikuid)
Kate:
50 gr margariini
1/2 dl suhkrut
2 dl kookoshelbeid
1 muna
1 tl vaniljesuhkrut
Vahustada toasoe margariin suhkruga, lisa vahustades muna. Sega omavahel kuivained ja lisa koos piimaga taignasse.. Sega vaid niipalju et taigen oleks ühtlane. Määri ümmargune lahtikäiv 24 cm läbimõõduga koogivorm rasvainega ja raputa üle kookoshelvestega. Vala taigen vormi, silu pind siledaks ja pane peale rabarberitükid. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 30 minutit. Sega omavahel kõik katte ained ja vala rabarberitele. Küpseta veel 15-20 minutit, kuni kook on pealt kuldkollane.
Njamma! Eriti poolsoojalt külma piimaga...



virbi posted @ 12:32 - Link - kommentaarid (6)
02 Mai 2008
Sain pisihaldja käest teatepulga lapsepõlve mälestust ja lõhnade meenutamiseks.

Esimene meenutus- äsja kõndima hakkanud mina, käes poest ostetud tuttuuus vurr, ema ja tädiga minemas pikka teed mööda uude elukohta (elasime minu aastaseks saamiseni Viljandis, siis kolisime ära maale). Ma olin oma värisevail jalgul ikka superuhke- seni kuni mu vurr maha kukkus. Oh seda hädakisa, seni nutsin sündantlõhestavalt kuni ema ja kaasas olnud tädi kes minust tükk maad tahapoole olid jäänud ükskord järele jõudsid mind lohutama! Natuke hiljem on mälusse jäänud vana taluhoone aukartusäratavalt kõrged seinad!

Olete te kunagi kevadel viinud esimest korda õue vasikat!? Mina olen, kuigi mulle ei meenu mida ma tegin selle öösärgiga mis mul siis seljas oli. Ilmselt viskasin minema. Öösärgiga sellepärast et sovhoosis töötavad vanemad lahkusid kodust päikesetõusuga ja minu ülesandeks oli vasikas õue viia. Mul oli aga noore inimese muretu uni ja kui ma ükskord ärkasin oli päike kõrgel taevas, suure ehmatuse peale kalpsasin voodist ja kiirustasin toda elukat õue viima. Kõige ees oli perutav vasikas, siis pikk jupp ketti ja siis lohisesin mina järele! Seni lohisesin kuni hing täis sai, rohkem see vasikas mulle vastu ei hakanud!

Kuidas me õega kassipoegi lakas otsisime, lihtsalt selleks et vanemad neid enne ei leiaks, sest maalastena me teadsime et kui nood kenad karvapallid leitakse siis lähevad nad "merekooli" ja meil oli siis jube hale meel. Õnneks ei leidnud me neid kõiki sest sel juhul oleks meil kasse olnud sama palju kui vanapoisist naabril koeri- vähemalt 50 kui mitte rohkem...
Kuidas isa meid nahutas kui ükskord avastas et me oina seljas sõita armastasime ja tolle selgroog sellest kergelt kõveraks hakkas minema..
Ükskord oli meie vana siga tõstnud hingedelt nii oma aediku kui ka suure reheukse, võtnud kõrval aedikust kaasa põrsad ja põrutanud metsa! Muret kui palju aga kuna söögiaeg lähenes siis ema võttis tühja plekkämbri ja kõndis sellega kolistades mööda õue ringi. Kaua ega ei läinudki kui vana Pahru (nii teda kutsuti) tuli metsa poolt kari põrsaid kenasti reas järel.

Isa tegi meile suure vahtra otsa kiigu kuhu me õega koos istuma mahtusime, kui isa sellele siis ka hoo veel sisse lükkas- ma usun et meie kilkamist kostus kilomeetrite taha...
Suviti olid kõik meie tädi- ja onutütred - pojad meil suvitamas. Suurematel lubati suures lakas värsketes heintes magada, ei lugenud isegi need torkivad kõrred...aah, kui saaks tagasi neid ammumöödund aegu....seda vapustavat värskete heinte lõhna...
Vahva oli talvel talu katuselt liugu lasta sest lund oli megapalju ja isa käis vahepeal seda katuselt alla ajamas et lume raskus katust sisse ei vajutaks. Hanged olid räästani ja nii sai liugu lastud otse katuseharja pealt maani välja! Vot see oli üks pikk liug!!

Kõige meeldejäävam mälestus on seotud aastavahetusega. Siis küüriti puupõrand kenasti puhtaks (muul ajal pesti ikka ka ), ahjud köetud ja söögid podisemas, kuusel põlevad küünlad, piparkoogi vürtsikas lõhn.Tavaliselt tulid kõik tädid- onud oma lastega meile külla ja siis oli seda möllu kuhjaga. Seda tunnet pole ma rohkem kunagi enam tundnud ja ilmselt ei tunne ka aga vaevalt see ununeb...

Lemmikraamatuks pean ma Veel üht Lottet, aeg ajalt meeldib mulle seda nüüdki lugeda.

Lemmikajaviide oli suviti puude otsas ronimine, sinna juurde lauda üürgamine nii kõvasti kui torust tuli. Mis viga oligi lõõritada, teised majapidamised olid pooleteise kilomeetri kaugusel..

Kui ma millegi peale väga vihastasin siis tavaliselt läksin ma peenraid rohima, sellel tööl oli minu jaoks kuidagi rahustav toime. Praegu oleks mul sel juhul vaja päris mitu hektarit maad ...

Senimaani ei saa ma aru kuidas mööda kraave koju tulles ja metsmaasikaid korjates sai minu järel tulev onu neid ikkagi mitu korda rohkem kui mina.

Esimene isetegemine on mälu järgi sall emale, ma tõesti ei tea mismoodi selle algus ja lõpp ühelaiused said. Ilmselt olid need vanaema poolt aukudele tikitud lilled, mis seda salli koos hoidsid... No küll ma olin uhke selle töö üle! Heegeldamist ei mäletagi enne kui kooli ajal Räpinas sai ette võetud üks suur laudlina, mille ma ka kangekaelselt lõpuni viisin.

Kokandusliku poole pealt tuleb meelde kui ema pidi millegi pärast umbes nädala haiglas olema ja isa tegi meile siis potitäie klimbisuppi. Lõpuks saime seda suppi terve nädala süüa sest see oli nii soolane et muudkui vett juurde pannes supikogus aina kasvas. Oma kulinaarsed oskused on kuidagi iseenesest külge hakanud, midagi märkimisväärset kahjuks ei meenu.

Unistasin saada aednikuks, asjade kookusattumisena sai minust agronoom, nüüd olen "diplomeeritud" kalafileeria. Eks see elu teeb igasugu vigureid.

Paar aastat tagasi tegin selle vea et tahtsin näha oma lapsepõlvekodu, mis nüüd oli omanikele tagastatud. Millegipärast ma arvan et tegelikult oleksin võinud minemata jätta( tagantjärele tarkus!). Kolme kaske mis olid seal tee ääres alati olnud- neid polnud enam. Maja kus möödus minu lapsepõlv ja mis oli täis lõhnu- värve ja mälestusi- sellele oli aed ette tehtud, sellel ilutses kiri ERAMAA, aia taha ilmus mitte just lahke näoga mees kes polnud absoluutselt huvitatud mingitest inimestest ja nüüd juba oma maa peale ka kenasti küsimise peale ei lubanud. Kaugelt oli näha et see suur vahtrapuu mille otsas rippus meie megasuur kiik oli kadunud. Õnneks ei saa mälestusi ju keegi võtta

Loodetavasti kirjutavad oma lapsepõlvemeenutustest ja lõhnadest Meete, Koffikann, Mia32 ja paljud teisedki!

Nüüd aga ruttu magama, homme vaja jälle varakult tõusta ja tööle minna. Ilusat und, kena kevadet ja helgeid mälestusi!

virbi posted @ 18:25 - Link - kommentaarid (4)
01 Mai 2008
Mai- roosa
Sain valmis juba jupp aega tagasi, valik oli ka lihtne kuna sõbranna ootab omal esimest tütrekest.Tekist saab talle katsikukingitus. Muster võetud maasikmari blogist. Lõngaks E-POEST ostetud RED HEART BABY lõng.

Kulus pea-aegu neli tokki lõnga, natuke jäi järele ka nii et kui ma suure töö kõrvalt jaksu leian siis ehk jõuan enne lapsukese sündi veel ühed pisikesed sokid valmis teha. Mõõtudeks tuli 80x 94 cm, heegelnõel nr 3,5.
virbi posted @ 17:03 - Link - kommentaarid (6)
304823 käsitööhuvilist on siin käinud
ARHIIV

Viimased postitused
August 2017
Veebruar 2016
Detsember 2015
November 2015
Oktoober 2015
Juuli 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Oktoober 2014
Juuli 2014
Mai 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Veebruar 2013
Detsember 2012
Oktoober 2012
Juuni 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Aprill 2011
Veebruar 2011
Detsember 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
free counters