Freddy toimetised
Freddy toimetised
Millega veedavad oma aega need, kes käsitööd ei tee? Ei tea. Aga tahaks, et mul oleks nende aeg ka.
31 Jaanuar 2010
FEMME FATALE

Craftwergi kotitegemise detsembri-jaanuari teema on selline.
Algul ei hakanud see teema minuga rääkima. Kuid siis, peale mõnepäevast mõlgutust, ühendasin kaks asja - loo inimesest, kes, võiks öelda, on mulle omamoodi femme fatale, ja vajaduse ühe teatud koti järele. Töötlesin ideed ja teostust peas pea poolteist kuud, eile jõudsin teostuseni.

Minu femme fatale ilmus mu ellu 6. klassis. Tormas tundi, punased juuksed lehvimas, ungaripärane tikitud batistpluus seljas ja teksad jalas. 70-ndate lõpu vanas, traditsioonidega ja ranges koolis oli ta midagi väga erilist. Ja ka lähenemine oma ainele oli eriline. Aine, mida ta meile õpetama hakkas, oli käsitöö. Olime harjunud paratamatusega ehk eestiaegse tädiga, kellega olime paar aastat tikkinud nõelapatju ja heegeldanud linikuääri. See oli surmigav. Algul proovilapp, siis nõelapadi. Algul proovilapp, siis heegeläär linikule. Tõsiselt tüütu oli see iganädalane kaks tundi. Siis äkki, koos uue noore õpetajaga muutus kõik.
Esimene programmijärgne asi olid ilmselt kirikindad. Õpetaja pakkus välja lõngu, millest neid kududa - valikuks oli maavillane või peenvillane (ilmselt see, mida me praegu tunneme Ogre haapsalu salli lõngana ja mida tol ajal tokkidega poes müüdi). Eriti ilusad kindad pidid tulema mitmekordseks keritud peenvillasest. Muidugi tahtsin ma eriti ilusaid kindaid. Kudusingi nad 6-kordsest peenvillasest, tulid ilusad küll:

Millalgi oli meil kavas tikkimine. Õpetajal oli seljas väga armas, erilise lõikega pluus. Ta soovitas, et õmbleksime endale sellised pluusid ja teeksime sellele tikandi. Tikand pidi olema ristpistes ja läbi kanvaa. Siinkohal soovitas ta siiski teha proovilapi - katsetada üle ühe ja ka üle kahe augu tikkimist, et kellel üle kahe augu välja tuleb ilusasti, võivad nii teha. Mul tuli ilus ja ta lubas mul tikkida suuremalt. Mu pluus tuli selline:



Seda pluusi kandsin kõvasti, aga ta on praegugi alles.

Siis oli kavas veel pilutamine. Jällegi soovitas õpetaja teha pilud näiteks kotile. Ema tõigi mulle mingit kartulikotitaolist riiet (vist ühelt koristajalt sai, sellisega pesti tol ajal põrandaid). Sinna peale tegin pärlniidiga põimpilu, kott ise sarnanes praeguste poekottidega, aga tal oli ka vooder. Kahjuks seda kotti pole ma suutnud enam kodust leida.

Mingil ajal õpetas ta meile makrameed, mis oli sel ajal suur uudis, keegi polnud sellisest sõlmtehnikast midagi kuulnud. Ostsime poest hulga tokke pesunööri, värvisime ära ja tegime omale seinavaibad. Paar tükki ripub mul siiani suvilas.
8. klassi lõpukleidid õmblesime samuti endale kõik ise. Jällegi ühe põneva lõike järgi, mille ta meie tõi. Aga kuna kangad ja lisandid ning veidi ka see, kuidas keegi krookeid vajalikes kohtades tegi, erinesid, siis polnud me mitte kõik ühesugused. Kahjuks pole mul ka sellest kleidist pilti, kuigi kleit ise on suvilas alles.

On ütlematagi selge, et käsitöö oli meie lemmiktund. Alati oli õpetajal kaasas põnevaid omatehtud asju ja inspiratsiooni jagas ta meile kuhjaga. Tõsiselt kahju oli, kui 9. klassis käsitöötunde enam polnud.

Hiljem, keskkoolis, hakkas ta meile andma kunstiajalugu. See oli vabatahtlik, kohustust käia polnud, kuid sealt ei puudunud iial keegi. Näiteks võttis ta läbi piibli, seletades lahti keskaegsete maalide sümbolid, et mõistaksime, miks mingi detail on maalile paigutatud. Samuti käsitles ta põhjalikult Egiptuse ajalugu ja kunsti. Need loengud on jätnud kustumatu mälestuse.

Meie vana koolimaja remonditi mõni aasta tagasi. Peale remonti korraldati vilistlastele sinna ekskursioon. Kool on kahtlemata ilus. Ära olid näiteks parandatud vanad paekivist astmed, mis olid nii kulunud, et neil sai liugu lasta. Remondi käigus oli vana, kulunud pind astmest välja lõigatud ja uus plokk asemele liimitud.
Vaatasime sisse ka klassidesse. Kõik olid ilusad, valged, avarad ja - ühesugused. Kuid üks klass erines - see oli täis tikitud patju, kunstialbumeid, õpilaste joonistusi, selles klassis oli hing. Loomulikult kuulub see klass minu käsitöö- ja kunstiajaloo õpetajale.

Nagu oli ta lemmikõpetaja aastaid tagasi mulle, on ta seda ka praegustele õpilastele. Tema tunnis võib istuda pingis või vedeleda patjadel, tunda ennast mugavalt, kuid ainus nõue on vaikus. Ja hilineda ei tohi, seda ta ei salli. Aga nalja võib tema üle visata ja sellega ajalukku minna. Näiteks temast joonistatud karikatuuriga.

Miks on ta siis femme fatale? Sest tänu temale olen ma lapsest saadik teinud pidevalt käsitööd. Teinud seda nii, et püüdnud alati lisada omapoolsid nüansse, mitte matkides, mitte igavalt. Ta õpetas ise mõtlema, pöörama tähelepanu väikestele detailidele, tegema praktilisi asju, kuid nii, et need oleksid ka ilusad. Ta hindas seda, kui töös oli midagi erilist, mingi teistsugune idee. Hinne ei läinud alla sellepärast, et laps ei suutnud teha perfektseid pisteid. Vastupidi, hea hinne tuli selle eest, et me kõik olime käsitööst vaimustuses ja tegime nii hästi kui suutsime.

Minu femme fatale kott on pühendatud minu Õpetajale.

Nagu endale lubasin, püüan "Raamist väljas" kottideks pruukida ära kodusolevaid materjale ja ei osta midagi spetsiaalselt juurde.
Kasutasin tütrele väikeseks jäänud teksapükste sääri ja Rakvere puuvillast Viru-Nigula kangast, mis on pööratud pahupidi, kuna nii meeldib ta mulle rohkem. Tikkisin kunagise pluusitikandi motiivi jutele, lisasin kooli ajal tehtud linasest niidist maktrameetehnikas kaelaehte põhja, mis ehteks ei saanudki.

Lisaks on kotil veel tütre joonistatud karikatuur õpetajast, mille eest ta sai temalt auhinna:


Kotil on nööpidega kinnitatud vooder, mida saab ära võtta ja eraldi kotina kanda (tehtud laudlinast, millel pesus peaaegu kogu kullavärv maha tuli):



Kott on õmmeldud uiskude jaoks. Armastan uisutada, tänavune talv on selleks eriti sobilik. Korralikku uisukotti mul aga polnud, seega on sel märsil ka täiesti konkreetne praktiline väärtus, sellesse mahub isegi kaks paari uiske.



Kas tahate teada ka minu femme fatale nime? Aga palun - ta on Tiina Meeri.
Freddy posted @ 16:11 - Link - kommentaarid (16)
402397 visitors