Freddy toimetised
Freddy toimetised
Millega veedavad oma aega need, kes käsitööd ei tee? Ei tea. Aga tahaks, et mul oleks nende aeg ka.
29 Juuli 2007
HIIUMAAST JA ISETEGIJA SUVEPÄEVADEST

Isetegija suvepäevad andsid meile hea ettekäände minna Hiiumaale kohe pikemaks, niisiis oli nendest osavõtu eesmärgiks puhas omakasu. Jõudsime saarele juba reede hommikul ( õnneks sel hetkel ei tahtnud sinna pääseda viis kilomeetrit autosid). Pärast pisukest ekslemist ja möödasõite õigetest teeotstest jõudsime Tripsu imearmsasse puhkemajja:


See koht ja majake meenutasid mulle nii väga ema sünnikodu Pärnumaal, kus lapsepõlves sai ikka suvesid veedetud ja kasteses rohus silgatud.
Panime kotid maha ja siirdusime ekskursioonile, eesmärgiks saarele tiir peale teha. Täiendanud Kärdlas veidi toiduvarusid, sõitsime Tahkunasse:

Tuletorn on võimas, andis ikka ronida, aga ka vaade on hunnitu:

Edasi tegime väikese rannapausi Luidjal, kus käisime ujumas (mina esimest korda sel suvel!).
Sealt edasi Reigi:

Erakordselt tore on see, et kirikuuksed on kõikjal lahti ja pääseb sisse!
Jõudsime ka Kõppu

Sõites Kõpust Emmaste poole hämmastasid meid tõsiselt bussiootepaviljonid - pisikesed palkmajad, kus sees pingid ja lauakesed, mis kaetud linadega ja sellel lillevaasid värskete põllulilledega. Treppidel olid samuti lillepotid. Suur kontrast Tallinna ärasoditud ja purukspekstud putkadega, kuhu meelsasti sisse ei taha astuda.
Laupäeva hommikul jõudsime veel Suuremõisa lossi

ja Pühalepa kirikusse

käisime tütre sõbrannal praamil vastas ja ka Kärdlas käsitöölaadal.
Lõunaks kogunes Tripsu juurde siis seltskond isetegijaid. Tripsu oli ette valmistanud toreda käsitööteemalise maastikumängu suurematele ning väiksemad tegid Masteri juhendamisel sokiloomi. Puutöötoas valmis hulk laevu. Kokkutulek oli tore, nägin paljusid tegijaid, keda blogide vahendusel hästi tean ja nüüd ka silmast silma kohtasin.
Laupäeva õhtul lipsasime korraks Kassarisse, pistsime sellisel kiviribal varbad vette ja lihtsalt olime. Siis on vist puhkus täiuslik, kui su vastu hakkavad huvi tundma millimallikad?

Merikapsas kannab ka vilja:

Kuna Kassari oli nii mõnus ja meie kaks teismelist laupäeva õhtul meiega kaasa ei tulnud, eelistades Tripsu hoovile parkuuri üles panna ja ärgitada mõningaid isetegijaid tõkkeid hüppama, mis päädis (puu)hobuse selgroo- ja Masteri peaaegu-puusaluumurruga, siis toppisime nad protestidele vaatamata autosse ja läksime uuele ringile. Teel vaatasime üle villavabriku tsaariaegsete masinatega:

Käisime ka Kassari kabeli juures, mille tuulelipul uudistas meid pääsuke

Tee sinna viis mööda Ristitee talust, kus meie tütar on kaks korda ratsalaagris käinud. Pubekatel jäi igatahes kabel vahele (üks teisele: "Nad vahtisid terve reede mingeid kirikuid, sa ei kujuta ette, KUI IGAV see on") - ja kiire galopp läks hobuste juurde:

Peaaegu oleks nad ennast juba matkale kaubeldud, aga perenaine laitis maha - kuna enamus matkajaist on algajad, siis hädapärast saab natuke traavi (soov on ju ometi palju galoppi ja kõrgeid tõkkeid), nii et sellest me õnneks pääsesime.
Orjakul käisime ka vaatetornis, kust paistis kormoranide "peller":

Ning siis praamisabasse. Bronni mul polnud, arvasin, et no mis seal ikka, küll saab. Sai kah. Kaheksa tundi oodata. Kolm praami näitas ahtrit. Päike läks looja.

Saba lustis - kes tantsis kaerajaani, kes tõmbas vesipiipu. Osad jõid ennast vaikselt täis ja osad mängisid selliseid mänge, mille puhul mul lõpuks tekkis tunne, et olen sigalasse sattunud (see seltskond juhtus meie autos olema). Kõigil oli lõbus - kohalikel pudelikorjajatel on ilmselt priske teenistus, nii et saavad ka endale pühapäeval head-paremat lubada. Ainsad, kes ilmselt vaimustuses ei ole, on teeäärte koristajad ja kanalisatsiooniuumistuste likvideerijad (sadama tualetid igatahes koormusele vastu ei pidanud).
Aga praamile me saime ja koju Tallinnasse jõudsime kah. Kell kolm öösel. Siis sai korraks horisontaali visatud ning kell kuus jälle üles, Hiiumaa sodi kotist välja, uus varustus kotti ja padavai last laagrisse viima. Puhkuse ajal on kiire, ma ütlen.
Aga Hiiumaal oli tore. Mõnus, vaikne, rahulik.

RAHVARÕIVAD

Et see postitus päris käsitöötuks ei jääks, siis panen märgi maha: otsustasin omale ise rahvariided teha. Isa on mul pärit Hallistest ja seal on lihtsalt imelised rahvariided - kõige arhailisemad, täiesti teistsugused kui mujal Eestis. Lihtne on neid teha ka, sest ega ma näiteks triibuseeliku kudumisega küll hakkama ei saaks.
Siin paar näidet:


Komplekt koosneb väga lihtsa lõikega pluusist, mille kaeluse ääres on valge põimpilu. Seelik on hõlmiku lõikega, kas punasest, mustast või tumesinisest kalevitaolisest riidest, äärde tuleb kitsas kõlapook. Puusal ripub kahekordne puusapõll, mille mõlemas otsas on villaste lõngadega tehtud tikandid. Just need tikandimustrid on need, mis mulle hirmsasti meeldivad juba sellest ajast, kui sellised komplektid paarkümmend aastat tagasi Filharmoonia Kammerkoorile tehti. Siis veel valged villased sukad kitsa mustritriibuga ning vöö (sellega tuleb ilmselt probleeme). Pastlad ehk ikka saab.
Tegin ka korraliku teoreetilise ettevalmistuse, tarides raamatukogust koju sellised teosed:

Ämmal olid olemas enne sõda ilmunud "Eesti rahvarõivad" ja 80-aastate algul ilmunud mustakaanelised rahvarõivaraamatud.
Katsetasin ära ka villase lõngaga linasele riidele tikkimise, väga mõnus jääb:

Kõige suuremaks probleemiks saabki vist seelikuriide leidmine ja vöö kudumine. Käisin konsultatsioonil ühes töötoas, kus peeti enesestmõistetavaks, et ka see tuleks ise kududa. Näis. Pilutanud ja kõlapooka kudunud ma igatahes olen, eks neist ja puuspõllest alustangi.
Igatahes panen esimeseks tähtajaks järgmise laulupeo. Isegi hästi, kui selleks ajaks juba miskit on.
Freddy posted @ 13:11 - Link - kommentaarid (9)
460242 visitors