Freddy toimetised
Freddy toimetised
Millega veedavad oma aega need, kes käsitööd ei tee? Ei tea. Aga tahaks, et mul oleks nende aeg ka.
31 Jaanuar 2008
OLEN JULGE TÜDRUK ehk STEEGID ehk FAIR ISLE VEST TAIMEDEGA VÄRVITUD LÕNGADEST

Lisan omalt poolt peatüki siinsesse blogides ilmuvasse kudumisõpikusse.
Niisiis, sügisel sai taimedega lõngu värvitud. Enamus nendest on selles postis.
Algusest peale tahtsin neist vesti kududa. Fair Isle stiilis. Sellest on ikka hulk aega, kui mitmevärvilisi asju kudusin. Meeles on siiani, kui tüütu oli vasakpidi kududes mustrit jälgida. Nüüd otsustasin, et võtan julguse kokku ja üritan selle vesti teha steekidega ehk siis kududa ringselt kuni õlgadeni ja hiljem kaela- ja käiseaugud sisse lõigata. Mõistusevastane tegevus muidugi kääridega kudumi kallale minna, aga noh, eks elus tuleb ju mõndagi järgi proovida. Elama peab ohtlikult, nagu ütles Kalle Blomkvist.
Tehtud on see vest täiesti tunde järgi, ilma juhendi, proovilapi ja lõiketa.
Algus oli tavaline toru, nagu ringselt kootaval asjal ikka:

Alates käiseaukudest läks aga asi põnevaks. Et mitte puusse panna, lugesin põhjalikult läbi kõik, mis Eunny Jangil on öelda steekide kohta.
Alustasin käise- ja kaelaauguga võrdsel kõrgusel. Käiseaukude jaoks võtsin haaknõelale 8 silma ja lõin nende asemele 8 uut silma. Kaelaaugu jaoks jätsin kirjaklambrile ühe silma ja lõin samuti 8 uut silma:


Nendest kaheksast silmast siis pidid moodustuma õmblusvarud. Mulle meeldis rohkem mõte triibulisest õmblusvarust, kuigi kootakse ka träpsulist. Kaelaaugu äärest hakkasin kahandama igal teisel real kummalgi pool 2 silma kokku kududes, hiljem tegin seda kolme rea tagant, et silmad enne õlga otsa ei saaks. Käiseaugu ääres kudusin algul mõned korrad 3 silma kokku, hiljem paar korda kaks silma ja edasi sirgelt. Seda ma varem ei teadnud, et ka seljatüki kaelaauguäär tehakse steegiga. See on eriti naljakas, tuleb keskmised silmad panna abilõngale, luua kaheksa uut silma, teha kummalgi pool mitu 3-silma kokku kahandust ning kududa samal ajal steeki. Niimoodi:


Õlgadeni kootud vest nägi välja selline:

Siin on juba ka õlad kokku õmmeldud.
Edasi tuli siis see nö. lõbus osa ehk lõikamine. Kõrva taha olin pannud märkuse, et hirmus pidi ainult esimesel korral olema.
Kõigepealt ettevalmistus ehk lõikeservade kinnitamine. Õmblesin käsitsi eelpistes läbi lõikejoone kõrvale jäävate silmade, torgates läbi lõnga:

Vasakult poolt nägi pärast õmblemist välja nii:


Ja nüüd polnud enam kusagile põigelda, tuli käärid kätte haarata ja vajutada:

Lõikasin 4. ja 5. silma vahelt. Ja voila! kaelaauk tehtud:

Uhh, polnudki kõige hullem.
Edasi võtsin mööda auguäärt üles silmad kandi jaoks, jättes kokkuvõtujooned nähtavale ning võttes vardale ka varem ootele jäetud silmad kaelaaugu ja käiseaukude alläärtest:

Kudusin kandid, pahemale poole jäänud õmblusvarud kinnitasin üleäärepistel. Vasakult poolt näeb vest välja nii:


Ja kuna vest on kootud umbes ning proovimisvõimalus tulenevalt käise- ja kaelaaugu puudumisest puudub, siis sai vest mulle väike. Aga pole hullu, tütrele see-eest sobib, ja pealegi meeldivad talle need mahedad toonid väga.


Mida siit õppida – tee alati lõige, sest proovida ei saa ja harutada pole midagi!

Muidu oli kõik OK, isegi enam – lausa fantastiline. Plaanis on veel mitu fair islet.
Freddy posted @ 19:40 - Link - kommentaarid (32)
27 Jaanuar 2008
TAGURPIDI HENLEY PERFECTED ehk HENLEY FREDDYCTED

Ostsin möödunud kevadel Raekoja käsitööpoest 500 gr. imeilusat Raasiku lõnga. No imeilus, sest on türkiissinine. Pidin veel hulk aega rahalaeva ootama ja pöialt hoidma, et lõng enne sealt kuhugi ei kao, kui ma ostujõuliseks saan. Õnneks raha saabus enne kui mõni teine huviline ostja.
Kuid õiget "mudelit" mul selle lõnga jaoks ei olnud. Küll ei sobinud üks, küll teine. Teadsin ainult, et tahan pikemat, alt pitsiga, ampiirlõikega. Otsisin ja otsisin seda sobivat pitsimustrit. Lõpuks jäin Interweave Knits winter 2007 numbrist leitud Henley Perfected'i juurde:

Muidugi, nagu ikka, pidin ma ta ära tuunima, modifitseerima, ümber tegema, pea peale keerama. Ühesõnaga, käiku läks sest mudelist vaid pitsimuster.


Kootud 2,5 varrastega, ringselt. Käised 2,5 sukavarrastega. Kehaosal lõpetasin pitsimustri nii, et moodustusid lehed. Käiseotstesse tegin samuti ühe rea lehti ning jätsin lõhikud. Kaeluseäärde kudusin ka lehed. Et serv koomale hoiaks, jätsin viimasel real õhksilmad tegemata, jäid ainult leheotste kahandused.
Lõnga kulus 400 gr.



Värv on pitidel täitsa vale, tegelikult on ta ikka päris türkiis, palju tumedam.

Olen rahul, eile käisin sellega teatris "Soome hobust" vaatamas. Ita Ever oma tuntud headuses.
Freddy posted @ 14:03 - Link - kommentaarid (28)
20 Jaanuar 2008
SÕRMIKUD

Kudusin oma elu 2,3-ndad sõrmikud. Selline naljakas arv on sellepärast, et esimesed tegin millalgi keskkooli ajal, teised tahtsin teha tütrele, kui ta oli u. 3-ne. Valmis sai sellest paarist üks 3-sõrmeline ühik.
Viimase aastavahetuse ajal aga tuli tahtmine endale ühed kududa. Labakuid sellise kehva suusailmaga niikuinii eriti vaja pole, samas paar aastat tagasi Riia turult ostetud 1-latised unisex-sõrmikud olid juba nii topilised, et isegi pudelikorjajatel on ilusamad.
Kuna kogemused praktilised puuduvad, siis said sõrmikud esialgu veidi suured. Lõng on turult ostetud, eriti karm maavillane. Mõtlesin, et mis seal ikka, küll masinas vanuvad väiksemaks. Ei vanunud. Kuid muutusid veidi kompaktsemaks, nii et andis peale mõned lilled tikkida:


TÄNASEST HARJUKATE KOKKUTULEKUST

Aitäh kõigile tikkimisringis osalejatele! Väga mõnus oli teid õpetada ja loodetavasti on teil sest ka miskit kasu! Igatahes nõel näppu, tikkimine on vahva!
Freddy posted @ 18:13 - Link - kommentaarid (11)
415380 visitors