Freddy toimetised
Freddy toimetised
Millega veedavad oma aega need, kes käsitööd ei tee? Ei tea. Aga tahaks, et mul oleks nende aeg ka.
27 Detsember 2009
SEITSE SEELIKUT

oli mul ja tütrel kahepeale kokku. Miniseelikut.
Nad olid teel unustatud asjade maale. Mustades kilekottides. Nad olid juba peaaegu pärale jõudnud, minna oli veel vaid redelist üles. Siis kutsuti nad tagasi. Võeti mustad kilekotid ümbert ära. Kasutati nende kallal pisut vägivalda ehk kääre. Leiti seltsiks siile sinisest mantlist. Pehmenduseks anti vana baikatekk ja voodriks voodilina.
Nii sai seitsmest seelikust ja sinise mantli tükkidest tekk.

Seelikuid oli mitut sorti: ruudulisi, ühevärvilisi, punaseid ja musti:

Täna käisid seelikud Kadriorus promeneerimas ja istusid korraks pingile:


Kadriorg nägi välja nagu vahukooretort.
Freddy posted @ 18:21 - Link - kommentaarid (9)
06 Detsember 2009
RISTUMISED.PARALLEELID.


Tänu Muhvile olen ma Alice Starmore’i raamatu The Fair Isle Knitting õnnelik omanik. Tema eeltellis Amazonist selle raamatu mulle juba kevadel, ja nüüd sügisel ta siis saabuski. Tänud ja kallid Sulle, Muhv! Raamat on igapidi uhke ja sisukas, mitte selline ajakirja-laadne 10-projekti üllitis, vaid ikka pika teoreetilise ja ajaloolise osaga põhjalik ülevaade selle tillukese Shetlandi saarestiku kõige lõunapoolsema saarekese kudumistraditsioonidest ja mustri- ning värvimaailmast.
Kui mul see raamat juba oli, siis suurenes ka tahtmine kududa üks tõeline fair isle kampsun. Aga samas andsin endale aru, et sellist paksu ja mustrilist kampsunit ju õieti vaja ei ole. Et talvise vaba aja veetmiseks mul pakse kampsuneid jätkub ja tööl käia on sellisega palav (õnneks on möödas need ajad, mil kontoris tuul tõmbas akende ja raamide vahelt ja ruumis oli sooja parematel päevadel +10).
Niisiis orienteerusin mööda Ravelry-t ning teisi kudusaite ja hakkas silma see, et praegu paistab olevat järjekordne islandi kampsunite ehk siis ümmarguste mustriliste passedega kampsunite, aga eriti veel selliste vestide mood. Väga põnevaid ja ilusaid variante leidsin, aga ükski polnud päris see, mida tahtnuks kohe kuduma hakata.
Vahepeal, mudelit otsides, varustasin ennast Balti jaama turu lõngakaltsukal terve kilo mõnusa suht jämeda villase tikkimislõngaga, mis on pisikestes 20-grammistes tokkides.

Õnnestus kokku krabada viit erinevat tooni (toki hind 3.-). Nagu raamatut lugedes selgus, ongi fair isle’i kampsunites kasutatud enamasti just viit erinevat tooni lõnga, nii et Bingo!
Nojah, kuna ma seda õiget mudelit kusagilt ei leidnud, siis hakkasin lähemalt uurima neid raamatus olevaid mustreid. Ja vaatasin, et neist saab ju ise midagi kombineerida. Kuna soov oli teha ainult kirju passeosa, siis võtsin eeskujuks ühe islandi kampsuni passe siilu ning hakkasin sinna mustreid sobitama. Seda tehes hakkas tekkima deja vu tunne – ehk selline mõte, et olen seda kõike ju kunagi varem juba kusagil kohanud. Kuna olen viimasel ajal endale hankinud ka üsna palju erinevate maade kindaraamatuid ning neid ohtralt lapanud, siis hakkasin nüüd teadlikult mustreid võrdlema. Ja vaadake, mis ma leidsin:
Needsamad silmusnelinurgad, mis oma mustrisse esimesena paigutasin, on olemas ka Eestis, Lätis, Rootsis:

Kaheksanurksed sõõrid, mis tuttavad Muhu kinnastelt ja vanematelt põllealastelt:

Loomulikult nurgale toetuvad nelinurgad (seitsme silma pealt sarvikud), sakid (nooleotsad) ja lained:

Ja lõpuks, kas pole see kampsun mitte nagu meie kirivöödest kokku pandud? Seesama OXO muster, mis kordub ja kordub meie vöödel ja on nii tüüpiline Fair Isle muster:

Lugedes Fair Isle kampsunite ajaloolist ülevaadet, tabas mind üllatus. Nimelt on selliseid kampsuneid hakatud seal saarel kuduma alles 1850-nendatest aastatest alates. Pole mingeid jälgi, et varem oleks seal midagi sellist olnud. Kust nad siis tulid? Kust on pärit mustrid? Miks algas äkki selliste mustriliste esemete kudumine, mis nüüdseks on ülemaailme sünonüüm kirjule kampsunile?
Arvatakse, et mustrid on sisse toodud Eestist või Soomest! Balti mere kallastel olevates maades oli kirjatud esemete kudumise traditsioon välja kujunenud juba 19. sajandi alguseks. Vanim 2-värviline silmkoeleid Ida- ja Põhja-Euroopas on Eestist, Jõuga kääpast leitud 14. sajandist pärit villane kindapära. Vanimad Fair Isle stiilis esemed Šoti Muuseumis on u. 1850. aastast pärit siidlõngast müts ja kotike ning samasugused esemed ka villasest lõngast. Nende eripäraks on pitsimustriline mütsi pealagi ja koti alumine ots. Sellised pitsilised kindapärad on iseloomulikud just Eesti ja Soome aladel kootud kinnastele. Samuti on nende esemete kudumiseks kasutatud ohtralt indigoga värvitud lõnga, mis Fair Isle saartel oli praktiliselt kättesaamatu, kuid Balti merd ümbritsevatel aladel ohtralt kasutatud (potisinine kääris siinkandis iga talu laudas või ahju otsas). Selle kohta on isegi tore lause Reet Piiri raamatukeses “Eesti talurahva ülerõivas 19. sajandil“: nimelt olla Rõuge õpetaja Marburg kord kantslis manitsenud: „Ärge nii palju neid siniseid särkisid (s.o. pikk-kuubesid) sälga pandke, et selle haisu pärast Pühavaim peab kirikust ära põgenema“. Need omapärased jooned annavadki alust arvata, et esemed on pärit Eestist või Soomest, kuna nad pole ka kootud shetlandi villast.
Igatahes. Mustrid on universaalsed ja internatsionaalsed. Arvatavasti pole neis mingit kristlikku tausta, nad on lihtsalt koos muu kaubaga reisinud ühest kohast teise, võetud üle ja edasi arendatud. Kandunud minevikust tänapäeva, mandrilt mandrile, saarelt saarele. Kordudes ja kordudes ja kordudes. Koduses käpikus ja maailma moelavadel
Ja seepärast saigi mu käistega vest nimeks „Ristumised. Paralleelid“. Et ristuvad mustrite teed ja arenevad paralleelselt, ilma piire ja piiranguid tundmata. Nad lihtsalt on. Igal pool meie ümber.







See tekst ei ole mingi teaduslik mustrianalüüs. Lihtsalt mõned tähelepanekud ja veidi juurdelugemist ning fotosid järgmistest raamatutest:
Alice Starmore’s Book of Fair Isle Knitting.
Mulgi kirikindad ja kirisukad.
Mulgi kindad.
Riina Tomberg. Vatid. Troid. Vamsad.
Reet Piiri. Estonian gloves.
Eeva Haavisto. Sata kansanomaista kuviokudinmallia.
Lizbeth Upitis. Latvian mittens.
I.R.Merkiene, M.Pautieniute-Anioniene. Gloves of Lithuania Minor.
Inger ja Ingrid Gottfridsson. The Mitten Book.
Eevi Astel. Eesti vööd.
Freddy posted @ 15:07 - Link - kommentaarid (16)
411651 visitors