Liblikaid jätkub igale poole
Lapsele tehtud lapitekk sai alguse tirtsu suurest armastusest liblikate vastu. Isegi seinakell pidi olema liblika motiiviga. Kella meisterdasin tapeedist väljalõigatud liblikaga, lihtsalt kleepisin selle kellale seierite alla ja soov saigi täidetud. Kahjuks pole enam kella alles ning tapeetki on välja vahetatud, sest lastel on ju kombeks aina kasvada.
Tirtsu pani selle teki nimeks "Liblikad kõhus".

Minu esimene lapitekk. Olin juba viis aastat tulutult otsinud voodikatet ja kui ma oma muret tuttavale kurtsin siis olin fakti ees, et mul tuleb endal hakata õmblema.
Siinkohal tänusõnad Liinale kes mind aitas ja õpetas. Varem ei teadnud lapitööst midagi. Olin näinud küll pajalappe suveniiripoes kuid nii suur ettevõtmine tundus utoopiline.
Kaua tehtud kaunikene, nagu öeldakse . Emale on ju enda lapsed ikka kõige kaunimad...