Silpsolpsu käsitööpäevik
Minust...

vanus: 52
elan: Põlva

Minu teised blogid:



Harutaja

Metsarahva memuaarid

Põlva Käsitööklubi


Arhiiv...


Otsingud...

Google Custom Search
15 Detsember 2010

Minu aastaprojekt 2010

Minu senini vaieldamatult suurim käsitööprojekt on nüüd valmis ja sai eile ka avalikult esitletud koos teiste sama hullude naiste töödega! Nii on meile vahel heatahtlikult öeldud! Aga alustan algusest. Meie Käsitööklubi naised käisid selle aasta veebruaris külas Vastseliina käsitöönaistel ja isetegijatele vägagi tuttaval Pireparmul. Sealt me tõime kaasa ühe huvitava idee ja hakkasime mõtlema, mida meie teha võiksime. Kuna Põlvas oli 2010 välja kuulutatud pärimusaastaks, siis otsustasime oma kihelkonna muistendid ja legendid piltideks õmmelda. Lapitööga on meie klubis ajast-aega tegeletud ja polnud küsimust, mis tehnikat kasutada. Valisime välja 9 lugu ja kunstnik joonistas need piltideks. Peale selle veel 1 kihelkonna kaart. Minule sattus muistend ''Kirikuõpetaja ja kellalüüjä''. Ausalt öeldes, vaatamata mu õmbleja ametile, pole ma lapitöö ega aplikatsioonitehnikaga eriti tegelenud. Aga see on vist veres! Ma nautisin igat hetke selles töös! Algus oli raske. Kõige raskem just ongi õigete kangaste ja värvide kokkusobitamine. Mõnda detaili sai ikka harutatud mitmeid kordi, enne kui asi ''õige'' tundus. Näitan nüüd mõnda pilti ka erinevatest vaheetappidest:

Algus







Ja nii ta valmis saigi! Minu esimene nii suur töö! Täpsed mõõdud jäidki võtmata. Koos äärekantidega tuli laiuseks 86 cm ja pikkuseks üle meetri. Kirjutasin üles kõik töötunnid alates kangaste valimisest, sobitamisest, liimimisest kuni õmblemise ja viimistlemiseni. Kokku tuli ümmarguselt 90 tundi. Kogemusi, mida järgmisel korral paremini teha, sai kuhjaga! Kui varem pole teinud, ei oska arvatagi, millega arvestama peab. Näiteks kokkutõmbamisega õmblemisel. Panin küll servadest 2 cm üle nagu algul kokku leppisime, aga lõpuks jäi napilt 1 cm õmblusvaruks. Mul läks veel suhteliselt hästi!

Aga nüüd siis valmis pilt ja sinna juurde kuuluv lugu! Loodan, et tõlget pole vaja!

Kirikuõpetaja ja kellalüüja

Kellälüüjä läts hummogu varra kellä lüümä. Lei kellä är' ja unõht kerigu ussõ vallalõ. Opetaja suur immis läts kerikohe. Kellälüüjä tul´l tornist maaha, jäi kullõma, et üts lugõ ''kross'' ja ''ruubli''. Kellälüüjä läts opetaja poolõ ja kutsõ opetaja. Opetaja võt´t kolm miist viil üteh ja lauluraamatu. Läts ussõ mano, lugi meieessä är' ja läts kirikohõ sisse. Immis heitü är', nakas läbi opetaja mantli juuskma ja opetaja jäi immise sälgä ja hõigas sis viil: ''Jumalaga kellälüüjä, ma lää är' põrguhõ!''
Seeni ku opetaja pässi mäntli seest vallalõ, läts är' mõisahõ, ja immis läts umma tiid.
Kui opetaja viil är' ei olõ koolnu, sis eläs timä viil täämbä.


Kirikuõpetaja ja kellalüüjä

Mõned fragmendid ka lähemalt:

Fragment

Fragment

Nüüd on pilt valmis ja kuidagi tühi tunne! Hakka või uut tegema! Kohati tundub isegi, et olen leidnud oma kutsumuse! Sellist rahulolu ja sisemist rõõmu ei ole mul mitte igat käsitööd tehes. See oli midagi erilist...

Vaadake nüüd teiste tehtud kunstitöid ka ja lugege lisa Põlva Käsitööklubi blogist.



Näitus ''Põlva kihelkonna muistendid tekstiilis'' on avatud jaanuari lõpuni iga päev kella 11.00-17.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis.

Silpsolps postitas kell 20:55 - Link - kommentaarid (74)

Sina oled 1320689 külastaja! Tule jälle!