Silpsolpsu käsitööpäevik
Minust...

vanus: 52
elan: Põlva

Minu teised blogid:



Harutaja

Metsarahva memuaarid

Põlva Käsitööklubi


Arhiiv...


Otsingud...

Google Custom Search
17 Juuli 2008

Sisaliku tee

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.

Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi (1972)

Olen sellest kevadest saati eriti palju käinud ühte teed. See läheb läbi metsa, üle põllu ja jõuab lõpuks ämma maakodu juurde. See on üks väga ilus tee. Olen selle omaks võtnud. Tavaliselt käin seda teed koos abikaasaga. Täna läksin seda teed esimest korda üksi, läbi vihma ja te ei kujuta ette, kui hea oli olla ja missugune imeline tunne oli südames! Vihm teeb mu olemise alati eriliseks - no umbes et nagu taevas tuleks maa peale! (Kui teda just liiga palju ja suure pauguga ei tule.) Sel teel olen kohanud nii linde, liblikaid, oravat, sisalikku... kalu ka, mitte päris teel muidugi! Täna olid põllud paksult täis toonekurgi. Ämm oli neid mingil ajal 18 loendanud ühe põllu peal. Tänane tee jäi pildile nii:







Mis aga sisalikkudesse puutub, siis üks sisalik sellel metsateel suutis minu südamesse oma jälje jätta. See oli mõned nädalad tagasi. Mees võttis ta õrnalt peo peale ja ta ei ajanud vastu ka:





Arvasime, et kuna ta nii lai oli, äkki on pojad kõhus... Võib-olla häirisime teda... Aga see sisalik ei läinud mul meelest, kuni tänaseni...

Sisaliku käevõru

Täna maalt koju jõudes pidin ma selle ette võtma, sest hing ei andnud rahu. Eelmisel nädalavahetusel ostsin Võru folgilt ühe kaelakee ja käevõru, mille materjaliks oli serpentiin e. ussikivi. Lammutasin need laiali ja tegin esiteks uue käevõru, sisalikuga:



Vot sellised lood siis täna sisalikust ja tema teest ja minu teest ja minu sisalikust!

Silpsolps postitas kell 20:56 - Link - kommentaarid (18)

Sina oled 1230941 külastaja! Tule jälle!