Ehtekoda

Mina osalesin Põlva Ehtekojas ja seekord õpetaja rollis. Tegime koos siidist lilli. Mulle oli see esimene kord sellisel suuremal üritusel õpetada. Aga vist sain hakkama. Kõik said kenad prossid rinda!

Õpetades sündis ka endal üks roosike, mille lõpetasin küll juba kodus olles:



Ja enne eilset proovisin ka teistmoodi lille, mis koosneb erineva suurusega ringidest. Lihtne ja efektne!



Mina kasutan oma lillede tegemiseks täitsa tavalist voodrisiidi. Nii et vanad voodriga seelikud kõik lilledeks! Meie kasutasime seekord tehase jääke.

Meie Põlva Ehtekoja pilte näeb siit.

Tahan kekata ka oma kingitusega, mille tegi mulle eile Kiriküüt. Ei osanud arvatagi, et see ilus nõelaraamat, mida ma just hommikul blogis olin näinud, sõidab koos Kiriküüdiga Põlvasse ja saab minu omaks. Aitäh!

Kannast alustatud sokid



Minu soktoobrisokid on tehtud Sokikese õpetuse järgi. Mõtlesin tükk aega, missugusi sokke kududa kirjust lõngast. Päris tavalised tundusid igavad. Nii ma otsingutega jõudsingi Sokikese kannast alustatud sokkide juurde.







Kudumine läks üle kivide ja kändude. Terve nädal kulus mul sokkide valmissaamiseks. Algus oli ilus. Kannaosa sai valmis. Pöiaosa ka. Sokininaga tuli tõrge. Harutasin mitu korda. Ei osanud õigest kohast kahandama hakata ja lõpuks jäi varvaste pealt ikka kotitama. Oleks vist pidanud veel varem kokku võtma, aga loobusin ja hakkasin teist varianti katsetama, lühendatud ridadega. Sellega jäin rahule. Sokk oli kenasti ümber jala. Mõtlesin, et edasi on lihtne, sääreosaga vast probleeme ei tule. Aga ei saanud siingi harutamata. Tegin kenasti õpetuse järgi, aga oh häda - kui lühendatud read said tehtud, oli sokk säärest kitsamaks muutunud ja ei tahtnud enam mu sääre ümber ära mahtuda. Pidasin veidi aru ja mõtlesin, et peab ju kuidagi teistmoodi ka saama sääre sirgeks. Viltust serva ma ei tahtnud. Välja mõtlesin! Hakkasin kuduma lühendatud ridu mitte Sokikese õpetuse järgi eest keskelt vaid vastupidi - tagant kõrgema koha pealt jätsin 3 silmust kudumata vardale, pöörasin töö ümber ja kudusin pahempidi tagasi taha keskjoonele, jättes viimased 3 silmust jälle kudumata. Nii ma kudusin edasi-tagasi kuni esi-keskjooneni, iga kord järgmised 3 silmust maha jättes. Ees keskel tegin ikka kokkuvõtmisi edasi kuni lõpuni. Nüüd oli serv enam-vähem sirge. Üsna veidi jäi eest madalam, aga see ei häiri. Edasi kudusin ühe rea nii, et ümberpööramise kohtades, kuhu olid jäänud vahed sisse, kasvatasin eelmise rea silmuste vahelt uue silmuse ja kudusin selle keerdsilmusena läbi. Igal vardal oli nüüd 16 silma. Serv on kahekordne. Silmuseid ma maha ei kudunud, jätsin meetripikkuse lõngajupi ja õmblesin silmused sissepoole kinni. Serv jäi hästi elastne. Lõnga ei tohi aga liialt pingutada.

Mõned tehnilised andmed veel enda jaoks, et järgmisel korral ei peaks jälle jalgratast leiutama:
*Kannaosa lõpetasin 33 silmaga vardal.
*Pöiaosas kasvatasin-kahandasin üle rea. Sääreosas samuti.
*Lühendatud ridadega soki ninaosas kudusin iga järgneva rea 3 silmust pikemana.
*Sääreosa lühendatud read lühenesid ka 3 silmuse võrra.

Üldised andmed:
*Lõng YarnArt Crazy Color (35% villa, 65% akrüüli) värv 126
*Lõngakulu 85 grammi ehk peaaegu 100 grammine tokk
*Vardad 2,5

Pildistamise ja fotode töötlemisega sattusin hoogu. Mõned ilupildid siis ka:






Homme aga ootame kõiki põlvakaid ja miks mitte ka kaugemalt Põlva Kultuurikeskusse Ehtekoja üritusele, kus saate näha ja ise valmistada endale ehteid. Mina õpetan kangast lillede valmistamist.

Tekstiilkaardid sügislehtedega

Seekord jälle sügisesed lehed, aga päris ehtsad - õuest korjatud. Tegin neist kaardid. Õpetus on siin. Minu kaardid tulid veidi suuremad - 12x19 cm. Vaja läheb värskeid lehti, sest kuivatatud lehed lihtsalt purunevad masinaga õmmeldes. Mina olen oma kaarte veidi triikrauaga silunud ja enne servade ääristamist kuivasid nad ühe öö ajalehtede vahel raskuse all, aga nad lähevad veel täiendavalt kuivama. Tore on see, et siin saab ära kasutada igasugused kangajäägid, koeservad, niidipusad - päris prügikastikraami. Mida hargnevam, seda huvitavam tulemus. Ostsin ka natuke seda võrgulist lilleseadepaela, mis õpetuses on näidatud, aga ei osanud seda kuhugi sobitada. Kuna valmisseatud kaarti on üsna raske masina alla saada, nii et kõik oma kohale jääks, panin ma alla joonistuspaberi ja õmblesingi läbi selle. Õpetuses seda küll pole, aga nii oli lihtsam. Kõigepealt õmblesin lehed ümberringi kinni ja siis ülejäänu. Serva siksakitasin siis, kui olin kaardid mõõtu lõiganud. Kahel kaardil sakitasin serva 2 korda, kahel 3 korda.

Esimene kaart on kaetud valge organzaga ja see jäi natuke tuhmim või õigemini organza on tihe ja läikiv, ei paista niipalju läbi kui teised kaardid. Peab ütlema, et neil piltidel (kuigi välku ma ei kasutanud) ja õhtul tulevalgel on need kaardid paremini vaadeldavad kui päevavalguses.



Teine ja kolmas kaart on kaetud punase hõredama organzaga, õrnalt triibuline ja vist hoopiski mingi kardinakangas. Need kaardid paistavad rohkem läbi.





Ja viimane kaart, millel kasutasin sõnajalalehte, on kaetud kollase tülliga. Kaardi peal ei saa arugi, et ta kollane on.



Üks pilt ka veel tagakülgedest. Sain jälle katsetada vabajalaga tikkimist. Tahapoole on plaanis kleepida paksem joonistuspaber, kuhu saab õnnesoovid kirjutada. Seda teen ma siis, kui kaardid on täielikult kuivanud. Ja võib-olla kasutan neid mujalgi kui kaartidena. Näiteks mõne albumi peal.

Lehesadu!

Käsitööasjadega on nii, et mõned mõtted lükkuvad tulevikku, mõned jäävadki teostamata, mõnda aga näed ja enne rahu ei saa, kui asi tehtud. Nii oli ka nende vahtralehtedega - tahtsin kohe järgi proovida! Praegu on just langevate lehtede aeg ja mõned neist potsatasid minu lauale. Idee poolest tassialused. Õpetus on pärit siit. Muidu tegin kõik õpetuse järgi, ainult ümberpööramise ava kinnitasin käsitsi. Õmblusvaru on ju seal vaid 2-3 mm. Tegin 4 väiksemat ja ühe suure lehe. Täpselt niipalju andis kangajääkidest välja. Algul mõtlesin teha punase-pruunikirjust riidest, siis leidsin aga, et võiks ju tahapoole panna teise kanga, saab rohkem lehti. Tagumine kangas on sama, ainult rohekaspruuni värvi. Saab kasutada nii üht- kui teistpidi või mõlemaid koos kombineerides:







Tassid ostsin praegu käimasolevatelt Selveri laadapäevadelt! Kassidest ja tassidest ei saa ma iial külmalt mööda minna!

Niplispits

Veel üks käsitööliik, mida ma olin senini aukartustäratavast kaugusest imetlenud ja arvanud, et see on nii keeruline ja mina seda kunagi tegema ei hakka. Kui meil Käsitööklubis kursus välja kuulutati, siis mõtlesin, et lähen ikka proovin ära, aga mingeid vahendeid ma endale muretsema ei hakka. Ja mis te arvate, mida ma tegin peale kahepäevast kursust? Koju jõudes hakkasin kohe niplispitsi patja tegema! Padjategu on nüüd küll poole peal. Nii nagu pitsidki. Aga vaja ikka oma kahe päeva õpitu ette näidata.

Alustasime põhilöökide õppimisega. Tegin oma esimesest katsetusest järjehoidja. Raamatu ostsin ka.



Teisel päeval alustasime setu pealiniku pitsiga. See jäi pooleli. Arvatavasti tuleb siit jälle järjehoidja.



Ja siis tegime veel lehekesi. Neid oli päris mõnus teha. Lille jagu lehti muidugi teha ei jõudnud, lihtsalt proovisime.



Õpetajaks oli meil Eeva Talts Pärnu Pitsistuudiost. Tema näputööd olid omaette tase! Aga ta on ka pühendunud ühele asjale. Imetlen selliseid inimesi. Mina ei suuda küll millestki ära öelda, kõike tahaks teha ja osata!