Randmesoojendajad
Komplektis peapaelaga. Kudusin lihtsas 2-2 soonikus, igal vardal 10 silma. Ei kasvatanud ega kahandanud. Veidi vast oleks võinud kitsamad olla, aga ongi hea külmaga käsi sisse peita või sõrmikutele peale tõmmata.
Calorimetry
Vaatamata pikale sissejuhatusele (vt eelmist postitust) sain oma pisividina ikka valmis! Võiksin neid nüüd vist une pealt ka teha! Ma üldsegi ei arvanud, et ma seda peapaela kuduma hakkan, aga ilmad olid just sellised, et mütsi veel nagu ei tahaks ja palja peaga on külm... Olen kunagi igiammu proovinud tavalist peapaela kanda, aga miskipärast ei tahtnud see mul peas püsida ja oli ebamugav. Juuksed on ka sihukesed hästi libedad ja õhukesed. Calorimetry tundus olevat midagi paremat! Lõngaks siis lahtikedratud
Novita Fiesta ja vardad nr 4,5. Üles loodud 108 silma. Lõng jooksis päris kenasti ''mustrisse''. Eestikeelne, Bubbly tõlgitud õpetus on olemas foorumis. Originaali näeb Knitty: Winter 2006. Minu oma sai selline:
Neid kalorimeetreid on tehtud üle maailma tuhandeid meetreid! Ainuüksi flickris on üleval üle tuhande pildi. Ma veel mõtlen, kas teen enda omale mõne lillekese peale. Randmesoojendajad on küll plaanis juurde kududa.
Aga täna on meil hommikul kella 10-st kuni siiamaani lund sadanud ja õhtul, kui ema poolt saunast tulime, olid puud juba nii paksu lume all, et täitsa jõulutunne tuli peale. Tänavavalgustus tekitas veel omakorda mõnusa valguse-varjude mängu. Kui seda plirts-plärts-lörtsi ainult jalge all poleks...
Kuidas ma sobivat lõnga otsisin ja leidsin
Kudusin siin ühte väikest asja. Lõng oli Novita Florica. Esimene sai valmis, kasutasin korra, aga polnud tulemusega rahul. Vardad olid liiga jämedad. Järgmisel päeval tegin uue. Liiga tihe ja jäik - vardad liiga peenikesed. Vahepealseid ei leidnud. Ja muidu ka ei meeldinud. Liiga õhuke jäi. Kolmandal päeval tegin kolmanda, ikka samast lõngast, aga kahekordselt võetuna. Ei meeldinud. Neljandal päeval ostsin ühe uue lõnga, mohääriseguse ja kudusin olemasolevaga kokku. Palju parem sai, aga päris rahul ikka polnud. Üks lõng jäi veel poes hinge peale ja üks mõte pähe idanema. Viiendal päeval, st täna, ostsin selle lõnga ära, tegin proovilapi ja jäin juba täitsa rahule, kui välja arvata see, et lõng on täielik sünteetika! Krudises kahtlaselt, aga värv oli just see, mis vaja. Õnneks kudum enam ei krudisenud ja oli täitsa mõnus pehme!
Miks teha asju lihtsalt, kui saab keeruliselt, onju! Ega ma siis veel kuduma ei saanud hakata, pidin veel lõngast lõnga tegema hakkama. Siin on siis minu tänase päeva käsitöö:
Valmis tööd näeb arvatavasti nädalavahetusel!