Alustuseks olid mul Tiimarist ostetud pärlid ja kullakarva peenike traat. Jämedama traadi asemel proovisin küll kitarrikeelt väänata, aga see ei allunud mulle hästi... Üleeile jäi siis asi sealmaal katki ja mõtlesin, et see pärlitega mässamine pole ikka minu rida... Aga olin juba ammu selle teokarbi oma plaanidesse võtnud ja nüüd tundus, et pean seda kohe tegema!!! Eile siis suures hädas küsisin ema käest ja saingi mingit traati. Alustasin otsast peale. Algmaterjal siis selline. Edasi läks juba päris rõõmsalt. Tulemusega olen ise väga rahul! Teokarbikujulise ripatsi õpetus on üleval õpitoas.
Meie jaaniõhtu sai selleks korraks läbi. Olime pereringis minu vanemate pool ja nagu ikka küpsetasime liha ja vorstikesi ja käisime saunas. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... Mu õel oli kõigile ka väike kingitus toodud. Ema ja isa said suuremad lepatriinud:
Ja meie saime pisut väiksemad + ühe imetillukese (laius 8 mm):
Hästi armas kingitus! Mulle meeldivad lepatriinud ja nende lepatriinudega kaasneb veel eriline lugu. Neid maalib üks Viljandimaa noor naine Reelika Karu, kes võitleb ajukasvajaga. Ma pole temast varem kuulnud, aga otsisin nüüd netist välja ühe loo ja see on mõtlemapanev...
Minu 7-aastane õepoeg oli lasteaias teinud emmele sellise prossi:
Marko oli lahkesti nõus seda mullegi õpetama, aga ta hoiatas, et seda ühe päevaga ära ei tee! Võib-olla ma siiski julgen proovida!
Ei saa ka näitamata jätta, kui palju kirsse sel aastal on. Need on siis põõsaskirsid ema aias:
MÕNUSAT JAANIPÄEVA KÕIGILE!
Juba ammu olin plaani võtnud teha heegelnõeltele oma pesa. Praegu käimasoleva projekti raames oli hea võimalus oma idee realiseerida. Selline ta siis sai:
Sees on täitsa tavaline konservipurk. Põhja panin papi, et niiväga ei koliseks ja meisterdasin resti. Pealtvaade ka. Lõng on puuvillane G-B No2. Heegelnõel 3,5 ja muster pärit Heegeldamise Piiblist lk.153 - punktikiri. Väga ilus nupuline pind jääb.
Samas stiilis on plaanis juurde teha veel paar asja käsitöövahendite hoidmiseks.
Mina sain täna suure ümbriku, mille sees oli suurepärane poekott! Väga-väga ilus, linane, suvine, lilleline, liblikane ja päikeseline! Helesinine taevakarva vooder isegi sees! Lisaks veel kommid, mis just otsa said ja kaart tervitustega Saaremaalt.
Ma olen peaaegu 100% kindel, et koti autor on Sirtsuk, sest pika ja põhjaliku otsingu tulemusena tuvastasin Sirtsuki blogis sarnase liblika! Väga suur aitäh igatahes!!!
Minu kott peaks ka sel nädalal omanikuni jõudma. Aga vahepeal pole ma kohe mitte midagi teinud. Mõned päevad sai arsti käsul kodus istutud. Homme taas tööle!
Kolm nädalat veel vastu pidada, siis saab puhkusele! Olin siiani sõpradele-sugulastele võlgu sügisese veitsi reisi pildid. Nüüd said need lõpuks uude neti-albumisse üles. Mõttes said taas need imelised päevad läbi käidud ja hing ihkab tagasi. Mägede poole!