Suvemüts

Oma viimased puhkusepäevad veetsin Viljandis õe pool. Seal valmiski suvine mütsike õepojale. Mustri leidsin Sirtsuk´i blogist. Valge heegelniit on kaltsuka päritolu, roheline taas vanade aegade varudest. Heegelnõel nr. 1,5.







Mida ma Viljandis nägin, seda vaadake teisest blogist.

Suvine poekott

Kotitellimuse sain juba mõnda aega tagasi. Eile siis tegin õmbluspäeva. Kõigepealt õmblesin valmis ühe lihtsa laste voodipesukomplekti (lina, tekikott ja padjapüür) väikesele sugulasele. Kui näpud soojad, asusin koti kallale. Algne idee läks vett vedama, sest ma taipasin kangad enne läbi pesta ja selguski, et üks taskuks mõeldud kangas andis värvi. Ja linane tõmbas kõvasti kokku. Otsisin, paigutasin ja sobitasin, kuni leidsin uue lahenduse. Kogu materjal on pärit nõuka-ajast. Koti peal on suur tasku. Tegelikult küll 3 taskut, aga neid kitsaid külgmisi saab kasutada vaid varraste hoidmiseks! Koti mõõdud on 45x40cm ja sangade pikkus 68cm. Täna andsin koti üle ja sain kohe uue tellimuse ka!

Mobiilikott



Leidsin oma käsitööasjade hulgast ühe poolelioleva mobiilikoti, mis idee puudusel kunagi lõpetamata jäi. Üldiselt ma ei kasuta mobiilikotte. Isegi ei tea, miks ma seda üldse heegeldada tahtsin, aga mõnikord olen end küll tabanud mõttelt, et nüüd võiks mobiilil kotike ümber olla. Kaelas ega mujal enda küljes ma telefoni kanna. Sellepärast ka mingit nööri pole. Kui vaja, saab ju alati lisada.

Moonipunased sussid





Sellised nad siis said. Rahvuslikust vööpaelast kaunistusega. Kui talda hakkasin alla õmblema, siis peale esimest pistet sain aru, et mul jõudu ei jätku... Augustasin talla servad naaskliga ja hoopis tene tera! Ei mingit valu ega vaeva! Sussid said mulle ikkagi väikesed, aga jäävad siis külaliste sussideks. Ongi põhjust jälle uus sussitegu ette võtta!

Jupike vööd

See vöötegu sai alguse sussidest. Otsisin ideid, kuidas oma vilditud susse kaunistada. Ühed mu lemmikud on need Sussimemme sussid. Mõtlesin, et teen ka midagi sarnast ja koon paar jupikest vööd kaunistuseks. Ühtlasi saab vöökudumist harjutada. Olen ju vaid korra seda õppinud ja proovitööga tookord asi piirduski. Oh, kuidas ma siis terve eilse päeva tuletasin vöökudumist meelde - et kuidas lõimed üles vedada ja kui palju kuhugi linaseid niite vahele panna ja kuidas siis mustrit lugeda. Kui lõpuks oli kõik enam-vähem meelde tuletatud, siis ei laabunud töö ikka veel. Miski asi läks ikka vahel valesti ja nii ma siis vaheldumisi kudusin ja harutasin ja olin lõpuks täitsa väsinud ja tige ka! Mustrit sai kootud tervelt 5 cm! Ja vot nüüd ma enam nii raskelt kätte tulnud tööd susside peale ei pane! Teen selle vöö ükskord lõpuni, kas siis järjehoidjateks või millekski muuks. Servad hakkasid ka juba täitsa normaalsed välja tulema. Mustri panin ka kirja, kuna ma pole mitte kusagil raamatutes seda vöökirja veel kohanud. Ma pole ka kindel, kas need värvid päris õiged on, pole ju kusagilt vaadata. Meie saime mustri Käsitööklubi kursuselt. Tegemist siis Põlva neiu vööga:





Täna püüan oma sussid ära kaunistada ja tallutada, homme siis näete!

Villapäev

Selllel palaval suvel on juhtunud nii, et mina juba mitut puhku järjest tegelen villaga! Ja tundub, et neid villapäevi on veelgi ees ootamas! Eile oli üks selline päev, kus mu koju kolisid lepatriinu ja ämblik:





Kõik sai alguse sellest, et kuulsin ämmalt villapäevast Süvahavva Loodustalus. Ta ise õpetas seal nõelviltimist. Tahtsin ka kaasa! Äärepealt ei oleks viitsinud minna, aga küll ma oleks siis paljust ilma jäänud!

Algul me viltisime ja muuhulgas kuulsime kõike huvitavat villast. Mõned viltisid nõelaga, mõned mängisid veega. Tüdrukud viltisid endile kõrvarõngaid ja kaelakeesid. Või loomakesi. Soovijad said näha villapesu. Meestele oli ka tegevust: vooliti puidust lusikaid ja taoti rauda. Paljud olidki tulnud kogu perega, et veeta üks mõnus päev.













Viimasel pildil olev kõrvits on ämmal kohapeal vilditud! Sobib ideaalselt nõelapadjaks või niisama kaunistuseks, näiteks kööki. Idee olevat võetud minu riidest õmmeldud nõelapadjalt! Eks ma pean nüüd ämma idee endale jälle tagasi näppama!

Lõpuks viidi kõik soovijad villavabrikusse ekskursioonile. Soovijaid oli järgi jäänud 3 - mina ja 2 tüdrukut, kellel numbrid põskedele olid kirjutatud. Vot ei oska öelda, millepärast ja ei taibanud küsida ka! Villavabrikus oli nii huvitav!!! Ma olen varem käinud Saaremaal Pilvelammaste vabrikus, aga seal valmistatakse vaid viltimisvilla. Süvahavval saime näha peaaegu kõiki tööprotsesse alates sellest, kui vill vabrikusse tuuakse lõpetades valmis lõngavihtidega. Sinna vahele jäid villahunt, kraasimine, heide valmistamine, ketramine, korrutamine ja haspeldamine ja... kõik ei jäänud täpselt meeldegi.







Lõpuks imetlesime veel veidi Võhandu jõe maalilisi vaateid. Olen selles kohas käinud täditütrega matkal täpselt 14 aastat tagasi (vaatasin fotoalbumist järele). Samuti juulikuus. Pilte võrreldes pole suurt midagi muutunud, ainult puud on suuremaks kasvanud. Selle kauni koha, kus jõgi lookleb hobuserauakujuliselt, leidsin üles. Esimesel pildil on veidi näha radasid teisel pool jõge rohelises rohus. Need pidid olema kobraste rajad.







Palju pilte sai siin ära näidatud, aga neid on albumis veel!

1.augustil toimuvale lõngapäevale tuleb nüüd kohe kindlasti minna! Siis hakkame taimekuivatusjääkidega lõnga värvima ja õppida saab kõlavöö kudumist. Veel muudki põnevat!

Südasuvi





Täna on puhkuse esimene päev! Viimasel paaril nädalal olen õhtuti natuke nokitsenud ristpistet. Üks pildike on valmis, aga mis sellest tikandist saab, seda me veel vaatame... Siis võtsin käsile lepatriinud. Sellepärast, et ostsin hiljuti Tartust lepatriinu-nööbi ja arvasin, et sobib hästi nõelapadja keskele. Aga vot ei sobinud, palju sai. Lihtne väike valge liblikaga nööbike läks hoopis lepatriinude keskele.

Mõned ristpiste blogid ka asjahuvilistele:
Freebie Gallery
Happiness is cross stitching
Helen the Stitcher
Le blog de Kérouézée
Lynn B 's finishing instructions for cross stitch
Saulės zuikutis
The World's Largest Collection of Smalls TOO
Anita's Little Stitches
Cargaud la brico

Sussitegu

Põlvakad ja võrukad (nagu meil juba heaks traditsiooniks on kujunenud) said seekord kokku Räpinas Triine pool. Snowdrop tuli meile susside viltimist õpetama. Nii kui kohale saime, nii villad välja ja tegutsema!





Enne veega mässamist pakkus Triine meile kurgisuppi, mis maitses imehästi! Retsept on ka üles tähendatud!



Siis me seebitasime korralikult Triine muru:



Ja saidki meie sussid valmis!



Imetlesime Triine käsitöötuba ka, aga mul ei saanudki ühtki normaalset pilti sealt, ehk keegi teine tegi ja näitab.
Väga tore ja tegus päev oli järjekordselt! Aitäh Triinele ja Snowdrop´ile! Kõigile teistele ka - väga mõnus seltskond oli koos!

Minu sussid kuivavad rõdu peal. Eile peale kojujõudmist läksin kohe sauna ja kohendasin natuke veel oma susse jalas. Said paremad küll. Enne olid nad veits kandilised (pildil kõige ülemised punased). Nüüd vaja veel välja mõelda, kuidas sussid kaunistada!

Pildid siis ka!