Silpsolpsu käsitööpäevik
Minust...

vanus: 52
elan: Põlva

Minu teised blogid:



Harutaja

Metsarahva memuaarid

Põlva Käsitööklubi


Arhiiv...


Otsingud...

Google Custom Search
31 Juuli 2008

Kollane linik



Linik valmis juba mõni aeg tagasi, aga keegi ei viitsinud tärgeldada! Heegeldasin kunagi ammu kusagilt Maksimarketist ostetud heegelniidist ''Eldorado'', mida kulus üks kera ja mis kiskus kogu aeg keerdu ja seetõttu oli veidi tülikas heegeldada. Liniku läbimõõt on 38,5 cm. Muster siin.

Kollane heegeldatud linik

Kullerkupud ja jaanituli on ammugi möödas, juunikuu samuti, seetõttu mu linik kah selline kahvatukollane! Nagu näiteks paaniflööt!

Indiaanlane

Lõpuks nägin mina ka ära need kirevates riietes indiaanlased, paar nädalat tagasi Tartus Hansapäevadel. Olin neist nii vaimustuses! Kes viitsib ja huvi tunneb, võib lugeda siit, pilte vaadata siit ja fotokaga tehtud video on ka olemas, kuigi netti üleslaadimisega kaob kahjuks enamus videopildi kvaliteedist.

Silpsolps postitas kell 16:51 - Link - kommentaarid (10)

17 Juuli 2008

Sisaliku tee

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.

Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi (1972)

Olen sellest kevadest saati eriti palju käinud ühte teed. See läheb läbi metsa, üle põllu ja jõuab lõpuks ämma maakodu juurde. See on üks väga ilus tee. Olen selle omaks võtnud. Tavaliselt käin seda teed koos abikaasaga. Täna läksin seda teed esimest korda üksi, läbi vihma ja te ei kujuta ette, kui hea oli olla ja missugune imeline tunne oli südames! Vihm teeb mu olemise alati eriliseks - no umbes et nagu taevas tuleks maa peale! (Kui teda just liiga palju ja suure pauguga ei tule.) Sel teel olen kohanud nii linde, liblikaid, oravat, sisalikku... kalu ka, mitte päris teel muidugi! Täna olid põllud paksult täis toonekurgi. Ämm oli neid mingil ajal 18 loendanud ühe põllu peal. Tänane tee jäi pildile nii:







Mis aga sisalikkudesse puutub, siis üks sisalik sellel metsateel suutis minu südamesse oma jälje jätta. See oli mõned nädalad tagasi. Mees võttis ta õrnalt peo peale ja ta ei ajanud vastu ka:





Arvasime, et kuna ta nii lai oli, äkki on pojad kõhus... Võib-olla häirisime teda... Aga see sisalik ei läinud mul meelest, kuni tänaseni...

Sisaliku käevõru

Täna maalt koju jõudes pidin ma selle ette võtma, sest hing ei andnud rahu. Eelmisel nädalavahetusel ostsin Võru folgilt ühe kaelakee ja käevõru, mille materjaliks oli serpentiin e. ussikivi. Lammutasin need laiali ja tegin esiteks uue käevõru, sisalikuga:



Vot sellised lood siis täna sisalikust ja tema teest ja minu teest ja minu sisalikust!

Silpsolps postitas kell 20:56 - Link - kommentaarid (18)

16 Juuli 2008

Äärepits ja käevõru



Kõigepealt siis mu esimene käteräti äärepits. See läks nii kähku, et mõtlesin, miks ma küll varem juba oma käterätte kapist välja ei otsinud! Eks nüüd siis hakkab tulema neid veel. Selle käteräti ostsin Tallinnast ja läheb täna sõbrannale kingituseks. Muster siin. Iirisniit läigib valguse käes, seepärast tundub pildil, et pitsid on eri tooni, aga tegelikult on mõlemad otsad ikka ühesugused.




Veel valmis täna (samuti kingiks) käevõru eelpainutatud traadil. Kasutasin punast jaspist, puupärle, musti seemnehelmeid ja mõni kuldne metallhelmes on ka lisaks.





Silpsolps postitas kell 14:45 - Link - kommentaarid (7)

15 Juuli 2008

Pükstest kotiks!



Ma vaatan, et mul tuleb juba kolmas kott järjest! Aga nad kõik on nii erinevad, et õigel ajal ja õiges kohas leiavad kõik järjest kasutust. Seekord siis teksakott ehk vanade teksade uus elu. Need vanad teksad (eest ja tagant) leidsin kunagi kasutatud riiete hulgast ja kuigi nad mulle jalga ei mahtunud, meeldisid nad mulle niiväga oma mu meelest indiaaniliku stiili pärast. Sääred olid neil põlvest saati ära rebitud, aga tähtsaim osa oli alles. Saigi selle mõttega ennast projekti kirja pandud, et ometi midagi nende pükstega ette võtta. Ei saanud ju jätta neid iludusi kapipõhja nukralt ootama, et äkki ühel ilusal päeval juhtub ime ja püksid mahuvad jalga... Praegu olen ülimalt rahul oma otsusega ja kotina tunduvad nad veelgi ilusamana!
Kott eestpoolt (ja lähemalt):



Kott tagantpoolt:



Koti tegemiseks lõikasin nii küljed kui esi- ja tagaõmbluse lahti ja paigutasin teistmoodi. Luku lõikasin vahelt välja. Muidugi oleks lihtsam olnud alt lihtsalt kokku õmmelda ja kott valmis! Aga mulle poleks meeldinud pükse õlal kanda! Värvlilt harutasin ära paela ja kasutasin koti dekoreerimiseks. Värvli õmblesin tagasi ülaserva ja ülejäänud sääreosast sai veel lukuosa ja vöö ning sisse üks kaheosaline tasku sääreotsast. 6 pealmist taskut tulid jumalamuidu boonuseks kaasa! Vooder on tepitud riidest ja hoiab hästi vormi. Sukeldudes oma lõpututesse kangajääkide varudesse leidsin lõpuks ka ühe sobiva pitsriidest riba kotile salliks kaela. Koti valmismõõdud on 35(40 altservast) x 35cm. Õlarihm 66 cm, täpselt nii nagu riidest välja andis. Üle ei jäänud mitte midagi! Minu väike valge õmblusmasin pidas ka vapralt vastu, mõned kõige paksemad kohad ajasin lausa käsitsi masina alt läbi. Ise olen jube rahul oma kotiga!

Silpsolps postitas kell 12:33 - Link - kommentaarid (19)

10 Juuli 2008

Rahvuslik kotike



Minu esimene rahvuslik töö sai valmis! Ausalt öeldes alustasin küll alles täna hommikul, aga minu puhul on see täiesti tavaline! Vähemalt selles osas, mis puudutab endale tehtavaid asju. Praktilisele tööle eelnes muidugi ka palju mõttetööd ja raamatute lugemist. Algusest peale oli selge, et üks selle projekti töödest tuleb aukartustäratavalt vanast materjalist. Olen teile juba kirjutanud oma lapsepõlve nn. ''rahvariietest'' ja hiljem ka veidi selle algmaterjali ehk laia meestevöö ajaloost. Panen siia veel kirja mõne olulise detaili, mille leidsin M.Kaarma ja A.Voolmaa raamatust ''Eesti rahvarõivad'': Eriti toredaks peeti linnast või harjukestelt ostetud vikerkaarevärviliste pikitriipudega kamlottvöid. Laiad tekstiilvööd (Kagu-Eestis vöörätid) tõmmati üks või kaks korda ümber keha, nende otsi ei sõlmitud, vaid poetati vöö alt läbi ning jäeti külgedele rippu. Sellel pildil on küll Hargla rahvariided, aga selgitav tekst ütleb, et mehe vöö on Rõngust. Samuti leidsin Rõngu mehe vöö ''Eesti vööde'' raamatust. Kuidas sai Rõngu mehe vöö meie perre, on seniajani teadmata, aga nagu öeldud eespool, võimalik et osteti lihtsalt mõnelt kaupmehelt. Minu emapoolne vanaema sai selle omakorda oma vanaemalt. Nii et võib olla küll pärit 19.sajandist! Selle vöö laiuseks oli 31,5 cm ja vöö narmastega otstest oli emal välja lõigatud vest nii et narmad jäävad alla serva.

Ma ei lõikunud oma lapsepõlve riideid ära! Ema oli alles jätnud ka komplektist üle jäänud ribad. Mul oli meeles, et oli paar väikest tükikest, aga päris mitu ribakest leidsin oma suureks meeleheaks ja need kasutasingi ära koti valmistamiseks. Koid olid ka ribades sees käinud. Koti sang on kokku õmmeldud neljast tükist, koiaugud lõikasin vahelt välja, kuigi mõni pisike auguke on lähemal vaatlusel ikka näha. Lõike võtsin ajakirjast ''Käsitöö'' (suvi 2007) ja suurendasin veidi vastavalt ribade pikkusele, et midagi kaotsi ei läheks! Ajakirja kotikese on teinud Maaja Kalle. Mina panin kummi asemel linasest niidist keerutatud nöörid. Riie on ka 100% linane, kuigi Leedu oma. Nüüd aeg vist pilti ka näidata:



Ei saa oma pikka juttu veel lõpetada! Seoses rahvusliku projektiga tuli meelde, et ema andis mulle kunagi pabernuku rahvariietega. Oli aeg, kus mängisin pabernukkudega, aga vot neid ei tihanud kunagi ära lõikuda. Kuidagi eriline oli see komplekt. Võtsin vahel välja ja vaatasin ainult. Ja nii nad ongi 40 aastat alles püsinud ja arvatavasti vahel jälle võtan välja ja vaatan! Nagu tänagi! Näitan teile ka! Nimekiri, mis paikkonna rahvariietega tegu, on ka kaasas.



Silpsolps postitas kell 18:48 - Link - kommentaarid (10)

06 Juuli 2008

Saaremaa reisist

Juba nädal on möödunud Saaremaa reisist ja lubasin oma muljeid teiega ka jagada. Mul tekkis võimalus Saaremaale sõita koos Põlva Käsitööklubi rahvaga ja ühtlasi kutsuti mind ka Käsitööklubisse. Tegelikult oli asi küll vastupidi. Internet on üks võimas asi ja sealt võid leida ka naabri, kellest sa iga päev mööda kõnnid, aga teda ei tunnegi! Nii leidsdki Põlva käsitöökad naised mind netist üles ja kutsusid endaga ühinema. Ja mis mul saab selle vastu olla? Olen seda isegi vaikselt mõelnud, aga hoovõtt on liiga pikk olnud. Nüüd siis saime kokku ja mind kutsuti kohe kaasa ka reisile, mis Põlva Käsitööklubi naistele oli preemiaks eelmise hooaja ja eriti vabariiklike käsitööpäevade korraldamise eest.
Kuna mul on ka teine, reisi- ja matkablogi, siis tundus reisikirjeldus paremini sobivat sinna. Päris palju juttu sai ja veel rohkem pilte! Olete oodatud lugema minu Saaremaa reisikirja!



Silpsolps postitas kell 06:47 - Link - kommentaarid (2)

01 Juuli 2008

Roosa motiivikott



Täitsa viimasel hetkel jõudsin maikuu roosa valmis! Sellega oli ka tegemist. Roosa on selline värv, mida ma ise eriti ei kanna ja seetõttu olin algusest peale üsna kindel, et panen selle oksjonile või müün või kingin ära. Koti tegin sellepärast, et sellest lõngast nagu muud teha ei tulnud pähe ja lõng oli mul olemas tänu sellele, et harutasin kunagi ära selle salli! Lõng on Katia Samoa ja ilmselgelt salli jaoks liiga jäme. Võtsin heegelnõela nr 3,5 ja heegeldasin motiivid (nimega Rist ruudus) Heegeldamise Piiblist. Kahest kerast lõngast jäi koti jaoks väheks, õnneks sain Tartust sama lõnga juurde osta. Kokku kulus siis 3 kera Katia Samoat ja umbes 2 tokki Steinbach Wolle Caprit. Peale motiivide heegeldamist tegin seda kotti praktiliselt 2 korda! Esialgu sai kott väiksem, heegeldasin pealtpoolt kokku ja disainisin ta nii ära, et enam ei meeldinud... Jäigi tükiks ajaks seisma. Kahju kohe, et vahepeal pilti ei teinud! Siis harutasin jälle kõik lahti, heegeldasin ühevärvilise rea kõigile motiividele juurde ja ühendasin seestpoolt. Nüüd hakkas kott juba meeldima ja tulemus on siin:



Eile tuli järsku meelde, et mul on kapis üks seelik, millega kott sobida võiks ja täna tekkis veel idee üks suvine pluusike ka samast roosast Caprist juurde heegeldada. Polegi selle seelikuga muidu sobivat pluusi. Seelik on muide ka oma õmmeldud, vist paar suve tagasi, aga rohkem kapis seisnud. Ongi alt selline pikemate nurkadega.

Koti sees on vooder ja üks katsetustest ülejäänud ruuduke leidis oma koha mobiilitaskuna. Teine, suurem ja kangast lihtne tasku on teisel pool. Mobiiliripats lehmakesega on kingitus Mari Marikeselt!



Roosa teema lõpetuseks ka mõned roosad Saaremaa pildid - esimene tehtud õhtul, teine hommikul peale vihmasadu. Varsti kirjutan sellest reisist ka pikemalt, kui saan pildid ära töödeldud!





Eilsest algas puhkus!!!

Silpsolps postitas kell 15:30 - Link - kommentaarid (13)

Sina oled 1185148 külastaja! Tule jälle!