Kaart


Täna käisime minu sõbranna juubelil ja kaardi tegin ise.

Ikka väga hea tunne on, kui saad kedagi rõõmustada! Minu tehtud rohelise värvipaki sai täna Muhv! Ta kirjutab sellest oma blogis kenasti ja pikalt! Panen ka oma blogisse mõne pildi ehk niiöelda ''märgi maha'':



Kui drex saatis mulle Muhvi täidetud ankeedi, siis mu süda hõiskas! Roheline!!! Olin just oma ankeeti sama värvi pannud ja lugedes Muhvi eelistusi, tundus, et loen enda ankeeti! Kuna Muhvil oli konkreetne soov kirja pandud, siis polnud mul üldsegi vaja pead murda, mis asi valmis meisterdada. Kilpkonna idee sain siit lehelt. Algselt oli küll plaanis randme-nõelapadi, aga see kilbik kasvas mu käte vahel nii suureks, et randmele enam ära ei mahtunud! Valmistatud on ta Tiimarist ostetud vildist ja sees poroloon. Muide, mul pole endalgi korralikku nõelapatja... Kõige rohkem nägin vaeva rohelise šokolaadi leidmisega! Tartu suurest kaubavalikust ma seda ei leidnudki. Lõpuks viimasel hetkel, kui olin lootust kaotamas, näkkas Põlva Kaubamaja Konsumis! Lõngadega oli täpipealt sama lugu. Ükski roheline ei tundunud küllalt sobiv. Otsisin seda ''õiget'' rohelist. Kui olin need 2 tokki Capri lõnga ära ostnud, siis tulin koju ja küsisin mehe käest selle kollaksrohelise lõnga kohta, kas see ikka on roheline... Või on liiga kollane? Kuna Muhvi blogi taust on väga sarnast tooni, siis tundus sobivat. Eks rohelisi on ju ka palju toone ja mine võta siis kinni, missugune see kõige lemmikum on. Orbiti pakk sai ka valitud värvi pärast ja täiesti uskumatu oli lugeda, et need ongi ainsad pastillid, mida Muhv üleüldse sööb! Tore oli see värvipakivahetus, võiks mõne aja pärast korrata!

Fakt on see, et...

...mulle meeldib pildistada, eriti loodust – lilli ja loomi! Enamjaolt on alati fotokas kotis, metsas eriti. Unistan peegelkaamerast.
...olen mõnes mõttes tehnikahuviline. Kui mingi suurema elektroonika- või kodumasina ostan, siis alati uurin üksipulgi juhendi läbi ja teen endale asja selgeks. Võin seda õhtute kaupa teha. Kui midagi uut enam avastada pole, siis pole asi ka enam huvitav. (Vajalik siiski!) Suur nõrkus – arvuti. Sellega jälle sama lugu, et viitsin jännata mõne asja kallal kasvõi hommikuni ja enne ei jäta, kui asi selge või tehtud. Arvutiga pole ka seda probleemi, et kõik selgeks saaks! Olen hästi kannatlik, kui vaja. Kui enam kuidagi ei saa, siis viimases hädas küsin targemate käest abi. Vahel hoian ennast lausa tagasi, et jälle mingit uut kujundust blogile vms ei hakkaks välja mõtlema. Arvuti osas täiesti iseõppija katse-eksituse meetodil. Ainult autost ma ei tea midagi ega sõida ka.
...armastan reisida, aga seda ei juhtu väga tihti. Kui rahakott poleks nii õhuke, siis rändaks küll igal vabal hetkel. Reisidelt meeldib kaasa tuua kruuse ja kive.
...eriti ei meeldi šopata. See väsitab.
...hommikuti tahaks kaua magada. Kui ainult saaks... Ja poole ööni üleval olla. Öösel tulevad kõige paremad mõtted. Ju vist sellest, et sündinud olen ka öösel.
...mulle meeldivad arstid ja haiglaseriaalid, kummaline ehk mõne jaoks... Isegi keskkooli ajal mitmete kuude kaupa haiglas viibimine pole seda kohta mulle vastikuks teinud. Ja ma ei tea, miks see nii on. Haiglasse sattuda küll enam ise ei tahaks...
...kirjutades oskan ennast paremini väljendada kui kõneledes. Juba kooli ajal olid mul kirjandid head, aga jutustavates ainetes mind naljalt klassi ette ei kutsutud, kõik hinded sain tunnikontrollidest või kontrolltöödest. Aja jooksul on küll asjad paranenud ja olen kõnesidki pidanud!

Nii! Panin ka oma 7 fakti kirja. Käsitööst pole juttugi, aga tuleb kohe, kui värvivahetuspakk omanikuni jõuab! Kaheksas fakt on veel see, et üle mitme aasta käisin eile jälle Tallinnas ja kel huvi, võib muljeid lugeda-näha mu reisiblogist.

Kiiksudest

Quote: Pane kirja mõni oma naljakamatest või veidramatest kiiksudest, mida julged teistega jagada 1) kokkamises 2) majapidamises 3) muu vaba teema Mõtle, kellele võiks teatepulga edasi anda

Drex andis mulle teatepulga üle. Püüan siis mõned kiiksud kirja panna. Kuigi teiste kiikse lugedes tekkis küll mõne asja puhul mõte, et see pole ju kiiks, vaid täitsa iseenesestmõistetav asi…

1. Noad ei tohi kunagi ega kusagil olla terad ülespoole. Isegi mitte sahtlis. Külmkapis ei tohi olla katmata toiduaineid. Kõik peab olema kiletatud, kilekotis või kausil vähemalt taldrik peal. Ma ei salli, kui mõni paneb lahtise vorsti-juustu külmikusse. Lähen närvi, kui torti peab sööma salatitaldrikust ja kui ise külalisi kostitades kuulen, et ‘‘oh, me sööme siitsamast, ära hakka taldrikuid määrima’’. Kilekotid voldin kõik ilusti kokku nagu Maksimarketi reklaamis!

2. Mul on hea olla, kui toad on koristatud (kellel siis poleks?). Kui toas on segadus, siis ma ei saa midagi teha. Minu jaoks segadus toas = segadus minus. Siis ma ei saa isegi käsitööd teha. Sellepärast polegi vahel pikka aega midagi teinud… Raamatud peavad riiulis olema joonlaua järgi rivis. Ja kõik muud asjad ka omal kindlal kohal. Mitte just sümmeetriliselt, aga kui keegi tõstab ja vaatab midagi, siis ma vahel pärast nihutan ta jälle õigele kohale, nii umbes 0,5 cm paremale… Monk´i sündroom on mul täiega olemas… Mis ei tähenda muidugi seda, et mul kogu aeg ongi kõik ideaalselt korras. Koristada meeldib näiteks reedel. Siis on nii mõnus laupäeval ärgata korras kodus ja nautida nädalavahetust.

3. WC-paber peab jooksma pealtpoolt rulli. Mõnes üldkasutatavas kohas olen küll vahel õigetpidi pööranud… Mulle meeldivad maod! Mulle meeldib (mitte väga tihti) vihma käes olla ja läbiligunenuna vihmast tilkudes koju jõuda. Vihm toob kohe nagu taeva maa peale ja millegipärast on mul siis alati väga hea tuju! Aga muidu mulle märg ja porine ilm ei meeldi.

Ei arvanudki, et nii pikk jutt tuleb. Aga kiiksutage nüüd teie, tumevalge ja leili33!

Käekett

Kuna liisbet saatis mulle värvivahetusprojekti raames nii lahedat kraami, siis pidin kohe midagi ära ka proovima. Võtsin ette liisbeti saadetud käeketi ja lõpuks sai valmis aretatud selline asi:

Siin veel lauale laotatult ka:

Mõtlesin, et paneks ehk mingit värvi veel juurde, aga kuna momendil midagi sobivat pole, siis on nii ka ilus!

Puhkus algas pärlitega!

Täna on siis ametlik puhkuse algus! Lõpuks ometi! Eile õhtul võtsin kätte ja tekitasin oma teokarbi ripatsile mingisuguse kee taha. Seekord kasutasin küll kitarrikeeli! Lisaks tegin veel käevõru ja kõrvarõngad. Ühesõnaga täielik komplekt. Pool päeva oli pusimist. Kinnistega eriti. Kraapisin neid üsna halastamatult oma mitteprofessionaalsete töövahendite (ja töövõtetega). Kinniste pilti parem ärge vaadakegi...

Modelliks lasin karu kapist välja: