Aga mina sain täna oma koti kätte!
Eile sain juba pakiteate ja tänast õhtut andis oodata! Nii kui postkontorist välja sain, nii avasin paki ja piilusin sisse. Oh kui ilus asi sealt paistis! Vot selline:



Selle lähivõtte peal on värvid õigemad. Ja kott ei olnud tühi! Aga ma homme ütlen, mis kotis oli, sest muidu on teil liiga lihtne pakkuda, kes koti tegi. Nii et võite nüüd 3x arvata!

Koti tegijale suur-suur aitäh! Mulle see nii väga meeldib! Hästi ilus ja armas ja heade värvidega!

... kah valmis!



Täna sai valmis teine nukk, seekord siis väiksem - 7 cm. Pole enam pupujuku, on hoopis Isetegelane! Sellega jäin täitsa rahule, isegi täitsa armas on. Kui väga tahta, siis leidub ikka kodus sobivat lõnga ka. Kehaosa on heegeldatud veneaegsest "Tjulpan" lõngast ja Isetegija värvides kleidikese jaoks leidsin sobivad toonid samuti veneaegsete mulineede hulgast. Mulinee võetud pooleks ehk siis 3 niiti. Heegelnõeltest ärge küsige, sest need on kah nõuka-aegsed ja ilma numriteta, vot sellised.

Originaalõpetuse leiate siit. Ja minu kohandatud tõlge - puust ette ja punaseks - sellepärast tegelikult saigi hakatud teist nukku tegema ja osalt ka sellepärast, et esimesega ma ei jäänud rahule.

Kui veel Isetegija värvidest rääkida, siis "mõõtsin" värvide vahekorra ka ära. Ehk on mõnele abiks:

Näpud hakkasid sügelema ja mõtlesin, et teen õige midagi väikest, mis ruttu valmis saab. Algne mõte oli küll mobiile sõber nikerdada, aga kuna õige jämedusega lõnga ei leidnud, siis tuli see tegelane natuke suurevõitu ja tegin tast hoopis võtmehoidja. Pikkust tal siis 11 cm. Kuna mulle endale see pupujuku nii väga ei meeldi, siis ehk leian mõne lapse, kes tast rõõmu tunneb. Õpetus on olemas saksa keeles siin. Kui on soovi, võin ka eesti keelde tõlkida.

Veel kaktustest...

Kuna huvi kaktuse vastu oli suur, siis kirjutan veidi lähemalt. See siilikkaktus on mu kasuisale kingitud ja jäi mulle, kui vanemad siit korterist oma majja kolisid. Oli mingi aeg, kus ma olin hull kaktusefänn. Lugesin erialakirjandust ja terve aknalaud oli kaktusi täis. Ega ma nendega nüüd nii hoolsasti tegeleda küll ei viitsinud, aga õnneks kaktused on vähenõudlikud. Nad lihtsalt kasvasid. See kaktus hakkas korrapäraselt igal aastal õitsema, kui ta oli juba päris suur ja vana. Nii 12 aastat vast, võin ka eksida. Eks tal enne seda ka ikka mõned õied aeg-ajalt puhkesid. 3-4 aastat tagasi võitlesin villtäiga ja olin alla andmas. No ei saanud jagu ja olin loobumas. Pesin siis kogu kaktuse majapidamisseebi ja harjaga korralikult puhtaks, nühkisin ikka kõvasti. Juured ka mullast täiesti vabaks ja jätsin ta vist pea nädalaks ajalehe peale kuivama. Tegelikult mõtlesin, et viin ta prügimäele. Ei viitsinud temaga enam sõdida. Aga ei saanud, süda ei lubanud. Kohe tundsin, et ei tohi. Ja kuna ma päästsin ta kindlast surmast, siis peale seda on ta mind igal aastal tänutäheks rõõmustanud kümnete õitega. Vahepeal on neid õienuppe nii palju, et mõned kukuvad ära. Sel aastal on kuus õit juba olnud ja nähtavaid pungi on praegu veel kuus. Paar aastat tagasi panin ühele tallinlannale kasvama kaktusepojad ja kuna ma pole juba mitu aastat ise Tallinnasse saanud, siis täna hommikul avastasin üllatusega, et ühel väikesel kaktusel on juba õienupp küljes! Nii et ma ei oskagi öelda, millal nad täpselt õitsema hakkavad. Igatahes kannatlik peab nendega olema. Minu kaktus on nii kõver, et seisab ainult aknanurgas ja ma ei oska kohe mitte midagi välja mõelda, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Igasugused toed jäävad talle nõrgaks.

Mõned mu kaktused on näha siin.

Ja veel, kuna kaktus kogub endasse negatiivset energiat, soovitatakse teda eriti kasvatada arvuti lähedal. Ei sobivat koeraomanikele ja magamistuppa. Niipalju siis selleks korraks mitte-käsitööst.

Mul on tänasest puhkus! Jõudsin ikka ära oodata. Ja mu hääl otsustas ka puhata, täna hommikul ei tulnud piuksugi välja. Ta mul juba üle nädala ära olnud, aga eile tahtsin kangesti natuke laulda ja vot nüüd on tagajärg käes! Täitsa hääletu.

Ei saanud kiusatusest võitu ja liitusin ka kotivahetus projektiga. Nüüdseks teada, kellele teha ja tuleb mõtlema hakata, mis ja kuidas. Puhkuse alguseks sobis hästi koti korrastamine, seetõttu keerasin oma koti tagurpidi ja avalikustan siinjuures ka oma koti sisu:

Kotis on rahakott, mobiil, fotokas, kilekott, vihmavari, kingalusikas, kamm, hügieeniline ja värviline huulepulk, peegel, pabertaskurätikud, tabletikarp, mynthonikarp, pastakas, harilik pliiats ja mapp, kuhu kirju, dokumente ja muid väikseid pabereid vahele pista.

Eile õhtul avanes mu suurel siilikkaktusel kaks õit, täna veel kolm. Õiepungi on veel. Õied püsivad ühe ööpäeva, jahedamate ilmadega ka kaks. Ühe õie läbimõõt on ca 12 cm. Aga aastal 2004 oli rekord, kui korraga avanes 8 õit!

Ja lõpuks pika pusimise peale sain hakkama ka siia blogisse ühe tulba juurdemoodustamisega . Neid projekte on juba nii palju kogunenud, et las nad olla seal paremas servas omaette! Hiljem tuleb sinna veel midagi...