Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Juuli 2009

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

530987 sõpra on siin käinud

19 Juuli 2009
Kriuksuga haapsall ja raamat

Foto NAGI's: haapsall1
Jehuu, valmis sain! Õigupoolest juba mitu päeva tagasi, sall on juba hääle sõbrale vananemise puhul äragi kingitud, aga emotsioon on ikka veel tore: mu päris esimene haapsall.
Haapsallitegu oli tükk aega mõttes. Võtsin ette “Pitsilised koekirjad”, ikke Reimanni oma, ja valisin mustri välja. Enne seda käisin Tartus Lianni lõngapoes ja ostsin sealt tõeliselt hurmava lilla meriinolõnga. Rohelist ostsin ka, a see seisab ja ootab oma aega.

Lõngakerimine oli lõbus. Meheema kinkis millalgi mulle kerilauad, tal oli mitu paari. Herr teinepool monteeris need ühe paku külge ning me Emiliga hakkasime kerima. Muidugi mõjus lõngaetiketile märgitud 1400 meetrit tõeliselt “innustavalt”. Kujutasin ette, kuidas lõng saab keritud tulevaks jaanipäevaks, a näe, kiiremini sai. Tänu Emilile, kes ütles, et lõngakerimise juurde võiks rääkida ühe pika muinasjutu. Tulidki lohed ja printsessid ja poolikud luukered ning jäid me juurde nii kauaks, et ühe soojaga sai kogu lõng keritud. Võib kolm korda arvata, mis töö nüüd Emilile meeldib. Muudkui käib lõngariiuli juures ja arutab: võtaks nüüd selle rohelise ja keriks ära?

Esimene sallitegu läks totaalselt nässu. Kudasin ja kudasin ja kudasin ja kootud ei saanud. Nädalase kudumise “saak” olid napid kümme sentimeetrit. Ilmselgelt liiga peenikesed vardad said.
Ja parajasti sel ajal ilmus imearmas “Haapsalu salli” raamat. Juhendid selged nigut silmapesuvesi ning õpetused kenasti kirjas. Mulle kohe ei istu need väljamaised kudujuhendid, kus peensusteni kirjas, et koo kaks kokku või jäta üldse kudumata. Jätangi.

Tellisin raamatu ja kohe, kui postipaki kätte sain ning raamatu lahti lõin, jäi Sirelilehekiri silma. Üks peen lilla pitssall võiks olla tõesti kui kobrutav sirelivaht. See nägemus ei lasknud enam endast lahti. Ja kui pärast röögatuid kudumistunde (ausalt, see hapsallitegu NÕUAB kannatust) jõudis järg äärepitsini, oli selge, et traditsioonilist pitsi ei tule. Tuleb hoopis kobrutav sirelivaht. Ja nii saigi.
Foto NAGI's: haapsall

Suvi on tore aeg. Nii sai seda salli kootud me värskelt valminud terrassil. Herr teinepool oma väikeste valgete kätega ise tegi. Ilus ja hää ja mõnus sai.
Siis käisime perega Vilniuses veepargis ja Lätis mere ääres. Sealgi oli sall kaasas. Istusin aga basseiniveerel lebotoolis ja kudusin. Mustri kiituseks tuleb märkida, et see jäi kiirelt ja kergelt meelde.
Igatahes ei jää see haapsall, mis vuhiseb sõrmusest läbi nigut õlitet välk, mul viimaseks. Sest ees terendab mõnus sügis. Mmm, ma juba ootan

Suvi on olnud mõnus, eks! Targad on öelnud, et eesmärgid tuleb sättida võimalikult kabedad, siis on tunne, mis nende täitumisel tuleb, kah kabe. Võtsin endale eesmärgiks, e koos suure suvega saan valmis oma esimese lasteraamatu käsikirja. Saingi
Ja tunne on tõesti kabe!
Toredalt hakkaja ning mõnusalt vaimukas Kristi (ehk Villatuustija ) tegi loo juurde imelised pildid.
Kui lapsed kooli läevad, tuleb ta trükist. Me päris esimene raamat. Lohe Lembitu lood.
Järg tuleb sellele ka. Poleks uskunud, et kirjutamine on nii mõnus tegevus. Kohe tõsiselt mõnus.



Eowyn posted @ 14:27 - Link - kommentaarid (33)