Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
November 2008

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

531104 sõpra on siin käinud

15 November 2008
Noorem tütar

Kaks meremeest seilasid ilmamerel, otsides õnne ja ehk veidi ka iseennast. Head sõbrad olid.
Kord randusid nad saarel, mida valitses vägev pealik.
Pealikul oli kaks tütart. Kuivõrd vanem tütar oli ilus, sedavõrd peeti nooremat koledaks. Nii oli. Vanem ilus, noorem kole.
Mehed elasid mõne aja seal. Lahke rahvas oli saarel, võttis külalisi toredasti vastu. Ent kaua sa ikka paigal oled, ilm tahab ju avastamist. Kui üks hakkas end minekule sättima, ütles teine, et tema jääb. Võtab pealiku tütre naiseks. Sõnaga, ta on leidnud oma õnne.
“Muidugi, vanem tütar on tõesti imeliselt ilus ja tark,” kiitis sõber teise otsust. Ent too naeratas ja ütles, et armastab nooremat.

Sel saarel oli kombeks osta pruut lehmade eest. Hea naise eest käidi välja kümme lehma. Meremees võttis kümme lehma sappa ning läks kosja.
“Pealik, ma tahan abielluda su tütrega. Pakun kümme lehma tema eest!”
Pealik oli peigmehekandidaadiga igati rahul ning ütles, et annab hea meelega vanema tütre väärikale meremehele naiseks.
“Ei, pealik, ma tahan su nooremat tütart,” täpsustas meremees. Pealik ei uskunud oma kõrvu. Usutles meest veel kord. Ja siis veel. Meremees jäi endale kindlaks.
“Kui noorem, siis noorem. Ma olen aus mees. Ma ei saa võtta tema eest kümmet lehma, sest ta pole seda väärt. Kolm lehma on tema eest paras,” arutles pealik, ent meremees katkestas teda, öeldes, et tema tahab maksta naise eest just kümme lehma.

Meremees ja pealiku noorem tütar abiellusid.

Aastad läksid ning ilmameredel seilav sõber randus taas kord saarel, et uurida, kuidas semul läinud on. Rannas kohtas ta imeilusat naist, kellelt küsis juhatust, kuidas sõbra juurde jõuda. Naine juhtatas.

Sõber istus maja ees pingil, tema ümber jooksid lapsed. Rõõmsad ja lustlikud. Õnnelik tundus ka sõber, otsatult õnnelik. Jõudsid nad vaevalt tervitada, kui too imeilus naine, keda mees ennist rannas kohtas, tuli nende juurde.
“Kas sa mu naist mäletad?” päris mees sõbralt. Too tunnistas naist küll siit-, küll seatpoolt, ent ei mäletanud. Uuris vaikselt, et uus jah?
Ei olnud uus. Pealiku noorem tütar ikka.
Sõber ei uskunud. Läks, vabandas oma taktituse pärast ja küsis: “Mu mäletamist mööda polnud sa just kõige .... Kuidas sinust korraga selline iludus sai?”
Naine vaatas meest, naeratas vaikselt ja ütles: “Ma lihtsalt taipasin ühel päeval, et olen väärt kümme lehma!”

See on lugu, mida olen tükk aega endaga kandnud. Mõni lugu ju jääb sinuga, justku puudutab. Teise kuulad ära ja juba ta läinud ongi. Meelest ja mõtteist.

Täna sai me aasta kestnud jutuvestmiskoolitus lõpu. Üks trehvamine tegelikult veel tuleb, ent töö, kui seda tööks raatsib nimetada, sai läbi.
Üks kursuslane, Epp, näitas täna, kuidas ta lugusid, vahel ka regilaule, üles joonistab. Seejärel sai igaüks oma loo omale meelepärasel moel üles tähendada.

Foto NAGI's: lugu

Häid inimesi ja jutte te ellu.
Ning ärge unustage, mis te väärt olete.



Eowyn posted @ 16:07 - Link - kommentaarid (7)