Hingesoojad ja Buratiino

Mulle meeldib tohutult Ilukuduja tava öelda vesti asemel hingesoe. Tõesõna on hingel soojem, kui armastusega kootud asi seljas.
Me suguvõsa kaks kõige pisemat nääpsu said hiljuti aastaseks. Et nende hingel soe oleks, kudusin neile vestikesed. Šnitti võtsin Ravelryst nähtud pildikeselt (a et ma jätkuvalt ei oska ravelryst linkida, siis võtsin lingi flicryst )

Vest kootud põikipidi, üllataval kombel on nii päris põnev kududa.

Servad heegeldatud. Valge hingesoojaga sai mu jaanuarikuine värvispekter tehtud.


Emadel pole vist veste vajagi. Nende hingele annab sooja, kui lapsed on tublid ja tragid. Meie tublike tõi pisivennale sünnipäevakingiks oma kätega tehtud Buratiino.


Tõesõna, ma olen oma nobenäpu üle uhke. Ja tänulik Ailale, kes Võrus toredat näpustuudiot veab. Seal see Buratiino valmiski. Mis õpetaks paremini püsivust kui üks tore nukk, mille tegemiseks kulus tütreraasul ligi kaks kuud.


Ilusat on veel. See kõige kallim kinkis mulle mõned päevakesed tagasi uue objektiivi. Ja nüüd katsetan. Selle postituse pildid on uue 100millimeetrisega tehtud.