Aasta uus

Ilusat uut, sõbrad!

Meil on lõbus olnud. No teisiti ei saakski, kui sul on siuke vahmiil, et selle kirjeldamiseks lihtsalt pole sõnu.

Jõulurahu algas meil teatega, et noorem vend sai Tartus õrnalt peksa. Mokk lõhki nagu jänesel. Nõudis kolme õmmelust. Aga ellu jäi.

Jõulud olid imeilusad.

Lund oli ja kuusk oli super ja jõuluvana tore ja Oh ja Ah tegid siukse lõunasöögi, et neelud käivad siiani.
Jäin törtsu ajahätta, seega sai sel korral mütsi ainult Ah. Aga küll ma omadega järjele jõuan ja Oh saab kah mütsikese. Erkroosa
Ma olen nõus vardaid välgutama, sest vaatepilt tõotab tulla imeline: Oh ja Ah aerutavad roosas-punases mummumütsis. Nu teate ju küll, et mida vanem eit, seda roosam... müts.

Jaanuari esimesel (seega selle aastakese esimesel) päeval helistas paanikas õde. Et kas maailmas on olemas sellist haigust, mis raseda inimese kannikad potisiniseks muudab? Temal on igatahes istmik lilla ja paanikaks polndki rohkem vaja.
Igatahes sai kiirabis tööl olnud tohter end herneks naerda, sest ärevil noorpaar sööstis pärast potisinist avastust arsti juurde...

Koertel on ka lõbus olnud. Tantsisid ja trallisid hirrrmsa hooga (sõbranned käisid sotsialiseerumas), nüüd magavad õiglase und. Tegemata väljagi sellest, et suures hoos löödi toas söögi- ja joogikausid ümber. Muidugi, las kahejalgne koristab, eksole.


Igatahes, kui nüüd aasta esimestest päevadest mingeid järeldusi teha, siis tõotab põnev tulla see eluke.