Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Detsember 2007

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

500297 sõpra on siin käinud

03 Detsember 2007
Peeglike, peeglike seina peal…

…kellel on kõige mummulisem müts kogu maal?
Peegel vaatab, köhatab piinlikust tundes ja ütleb: “Ilmselgelt mitte sul!”
Foto NAGI's: gmyts
A igatahes ma püüdsin. Te ei kujuta ette, millise aja need mummud võtavad, jube! Ma nikerdasin sada aastat alumist mummurida.
Ja siis, juba finišisirgel, müts puha valmis ja isegi lõngaotsad peidetud, mõtlesin, et oh, olen kordki tubli ja pesen mütsi enne kandmist ära. Siis pidid ju silmused kenasti ühesuguseks minema ja kudum üldse kabedam välja nägema. Igatahes minu kena mütsike, mis mulle ilusti peanupu otsa passis, venis nii välja, et nüüd sobib hiidnaise peakatteks. Aga ma ei heida meelt, lötakad mütsid ongi mulle alati meeldinud.
Üldse on mul viimasel ajal tore eluke. Nimelt olen ma eriliselt turvatud persoon. Viimane nädal aega piisab mul vaid oma ninaots hommikul voodist välja pista, kui turvanaised on kohal. Nad muidugi on öösel ka. Magavad voodi ees.
Igatahes käin ma kempsus, kaks peni kaasas. Teen süüa, koerad valvavad kõrval. Käin posti toomas, ikka koos koertega. Ja seda paanikat, kui ma juhtun näiteks dušši alla minema ja koerad jäävad tuppa! Siuke kiun ja ving, nagu topiks keegi neile tulikuumi orasid küünte alla. Või näevad nad vaimusilmas, kuidas keegi eriti nüri noaga mind juppideks saeb ja nad tunnevad mulle väga häälekalt kaasa.
Sõnaga: koerad on igaks petteks asunud valvesse. Ei või iial teada, millal see reeturlik mammi jälle sääred teeb ja neid üksinda jätab. Pisiasi, et nad mu reisi ajaks mitte üksi ei jäänud, vaid täiesti ontlikult Ohi ja Ahi juures asumisel olid, on neil vist kahe silma vahele jäänud.
Asumisest kõneldes: mul tuleb vist hakata puusepatööd õppima. Nimelt polnud dogiloom absoluutselt nõus õues koera kombel patseerima, vaid nõudis pidevalt tuppalaskmist. Kaks teist peni, meie Uba ning Ohi-Ahi Sofi, lendasid samal ajal mööda õue ringi. Tuppalaskmissoovi suurusest annab märki Ohi-Ahi välisuks, mis on sügavate küünejälgedega kaunistet. Dogiloomal on ju kena, tugev küüs, mis ei kõhvitse mitte õrnalt, vaid tõmbab kabeda vao sisse.
Jalutamiskäigud on meil nüüd ka toredad. Kui vanasti tuiskasid nad eriti hullunult mööda metsi-välju, siis nüüd joostakse moe pärast mõned kiiremad tiirud ning vähemalt Sannu, see meie dogi, tuleb ilma kutsumata ning kõnnib kõrval. Ausõna, ma poleks ealeski uskunud, et minu silmad seda trikki näevad. A näed, nad suudavad üllatada.

Nii ääremärkuse korras: hakkasin jutuvestmiskoolitusel käima. Tõeliselt lahe, ma olen täiesti vaimustuses. Üldse on viimasel ajal imetoredaid asju juhtunud!
Ja lõpetuseks üks looke ka, selle rääkis üks armas muuseumitädi tol samal koolitusel:
Tore naine kiidab seltskonnas teistele oma meest. “Mõelge vaid, kui hooliv ja armas ta on: kui ma mullu suvel meie maja katust lappisin, tõi ta mulle külma Pepsit!”

Jah, kes meist ei igatseks endale sellist küljesoojendajat, eksole



Eowyn posted @ 12:54 - Link - kommentaarid (13)