Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
November 2007

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

531106 sõpra on siin käinud

06 November 2007
Jänes
Ma ütlen otse ja keerutamata, et ma olen jänes. Eriti siis, kui ähvardab ees mõni käik hambaarstile. Igatahes sain täna hommikul oma märkmikku vaadates kergekujulise šoki, kui märkasin, et 10.00 ootab mind tore tohter.
Märkmikku vaatasin tagamõttega. Et võtan hambatohtri telefoninumbri ja ütlen homse aja üles. Põhjendan näiteks meeltesegadusega, et ma ei tea, mis mul arus oli, kui kohtumise kokku leppisin. Ajutine hullumeelsus, või umbes nii.
Päevad olid mul kapitaalselt sassis ja nüüd, kus see 10.00 säras tänase päeva peal, ei olnud enam midagi päästa. Samal päeval olevat aega on ikka sigadus üles öelda, eksole.
Mees ainult naeris. Ma ei saa aru, kuidas võib see eluke nii ebaõiglane olla? Temal, kes ta puurimist-uurimist üldse ei karda, pole kunagi hambaarstile asja.
Suure nutu ja halaga vedasin end kohale. Muidugi punastasin, kui tore tohter päris, et oi, kas tõesti käisite viimati meil 2004. aastal? Jeerum, see aeg läheb vahel ikka liiga ruttu.
Alles poole hambaloenduse ajal tuli meelde, et ikka eelmisel aastal käisin, ainult et Tartus, teise arsti juures. Oma tarkusehammast välja opereerimas. Vaat pärast seda ei tõusnud minu käsi enam ühegi hambatohtri telefoninumbrit valimast. Ausõna. See oli jube.
Algul polnud häda midagi. Väike röntgen, et veenduda: hammas on suus olemas. Nalja viskav arst ja puha. Või vähemalt mulle tundus, et ta teeb nalja, kui ütleb, et tarkusehambaopp on raske asi, miska ta kutsus mõned nooremad kolleegid endale appi kangutama.
Tund aega hiljem sain toolist välja. See aeg kulus igeme ja luu lahtilõikamiseks, hamba väljakangutamiseks kohati kuuel (!) käel ning õmmeluseks.
Nädal aega hiljem sain juba normaalse inimese moodi lõugu liigutada.
Igatahes on hirmus raske kogu seda kurbmängu edasi anda, kui sul on tativoolik ja marlitupsud suus. Aga ma sain hakkama. Arsti nägu lõi seepeale särama: aga ülejäänud kolm tarkusehammast? Mulle meeldib ta huumorisoolikas, ausõna
Igatahes olen ma enda üle täna ütlemata uhke. Hädine auguke sai pärast kolmandamat tuimestavat süsti korda ja praeguseks hakkab isegi mokatuimus üle minema.
Ja et päevake ikka täiuslik oleks, on mul siin arvuti kõrval viimane Potter. Ainult et ma ei raatsi seda lahti lüüa. Ootusärevus on mõnus.
Eowyn posted @ 12:14 - Link - kommentaarid (24)