Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
August 2007

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

530997 sõpra on siin käinud

14 August 2007
Solli*, ikka veel ei mingit käsitööd

Lastega on see tore asi, et nad muutuvad hirmus ruttu. No just nad on väikesed ja korraga on sul kodus puberteeriv beib või matšomees. Või eelpuberteeriv. Ja siis, kui nina on püsivalt mossis ja “ei viitsi” on muutunud sidesõnaks, kipuvad need ajad, kus su eelpuberteet oli tõeline nunnukas, ununema. (Õnneks ei räägi ma veel meie perest, aga ega need ajad enam kaugel ole. Esimesed märgid, et tung ja torm hakkavad saabuma, on juba aimatavad.)
Selleks, et tuju püsiks ka siis hea, kui uksed pauguvad ja krohvi lendab suurte latakatena põrandale, tuleb paremad palad kirja panna.
Näiteks see, et ühel toredal reisipäeval hakkasid lapsed autos mänguasjade pärast riidlema. Järsku karjatas Sassu: “Emme, ta tahtis mind odaga näkku lüüa!” Emil (nördinult): “Ei tahtnud näkku, ikka kõhtu lüüakse odaga!”

Või siis see: Sassu, tore vanem õde, otsustas oma rüblikvenda harida. Alustas (õpetlikult): “Emil, millest tehakse mahla?”
Ilmselgelt Emil ei tea ja püüab välja vingerdada: “No ikka kausis tehakse.”
“Ei-ei, MILLEST tehakse mahla? No sa ju tead küll, sa oled ju mahla joonud.”
Emil (lausa karjatades): “No ma ju ei joo mahla, ma joon jääteed!”

Või siis see, et mu õde rääkis täna Emilile, et kuule, sulle sobiks veidike lühem tukk, et peaks juuksurisse minema. Veidi hiljem laksasid käärid köögis hirmsa hooga kokku ja nüüd on pojaraasu kena klaar laup ikka juba kaugelt näha.

Ja see, et kontserdil elavad mõlemad pakutavale ikka sajaprotsendiliselt kaasa. Alles see oli, kui Rannap koos Taaviga Rõuge kirikus käis. Muidugi oli see laps, kes selge ja kõlava häälega laulma hakkas, kui Taavi just vait jäi, meie oma.

Või too kord, kui me Metsatöllu Pühajärvel kuulamas käisime. Ilmselgelt nautis see osa publikust, kes Emilit nägema ulatus (no kolmeaastast ju kaugele ei näe), tema etteastet. Selle juurde käis: näpuviskamine, juustelehvitamine, breigielemendid, kujuteldava kitarri mängimine jne.

Hirmus teadlikud on nad ka. Nii pakkus Sassu reisil olles, et kuulge, minge randa ja tehke romantikat, äkki saab siis endale pisikese õe kah. Õnneks olid ettenägelikud Ventspilsi kämpingupidajad telkimisala ümbritseva aia tabalukustanud ja nii ei jäänud meil muud üle, kui õhtuhämaruses romantiliselt võrkpalli mängida.


* solli – kuna pojaraas meil jätkuvalt keeldub r-i põristamast, siis kõlab ingliskeelne sorry tema suus sel moel. Ja see mõjub alati nii armsalt, et olgu tegu mistahes käkiga, piisab sellest sollist ja haledast pilgust ning kõik on jälle ok. (Õnneks ei oska ta veel lugeda, seega ta ei tea, et tema solli kõik leebeks muudab).

Veike illustreeriv pildike ikka ka:
Foto NAGI's: emsusassu
Eowyn posted @ 19:56 - Link - kommentaarid (5)