Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Juuni 2007

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

531098 sõpra on siin käinud

28 Juuni 2007
Mõista, mõista, kes see on…
…kõht augustet kui julmemas lahingus (kui tahta peenemalt väljenduda, võib selle kehaosa kirjeldamiseks kasutada ka nt sõnapaari: untsuläinud harakiri vms), kasutab söögi alla ja peale hullumeelsetes kogustes briljantrohelist ja alkoholi (pealemäärimiseks ikka) ja kes peale kõige muu on oma enam kui kümneaastase tööstaa˛i juures esimest korda haiguslehel?
Nojah, mina muidugi.
Muidugi oleks nüüd paslik rääkida oma julmadest kannatustest ja muust seesugusest, aga mida siin ikka halada. Valu läeb üle, liigun juba tunduvalt kiiremini kui tigu ja pealegi, kui poleks seda jama olnud, kas oleksin võinud ma aimata, kui kaunis võib üks inimhing olla nt valgetes sukkades ja huultega, mis üle kõige meenutavad Hollywoodi pruntsuid?
Öelge, kas saab tuju olla paha, kui sulle enne operatsiooni ulatatakse sukad. Valged. Trimmivad. No puhas ilu. Ja nende peale tõmmatakse omakorda rohelised. Mmmm. Total bjuuti. Minul läks sellest tuju nõnda heaks, et isegi kaks hetke enne narkoosiunne vajumist tõmbas suu naerule. Nojah, järgmisel hetkel tuli mulle meelde see tore ja hariv dokumentaalfilm nendest persoonidest, kellele narkoos ei mõju. Aga siis sain oma laksu kätte ja ärkasin intensiivraviosakonnas ühe õe karjatuse peale: “Oi, oksendab!” Üks pisike poiss, mitte mina.
Hiljem, kui ma pidin end püsti ajama, tuli seesama õde ja ma sain üle saja aasta kiita. Et tubli ja hakkaja. Mul kõrvad igatahes liikusid. Ausõna. Ja samm, mis esiti kiskus jube töntsiks, venis sentimeetri võrra pikemaks. Esimese korra kohta olid need kaks mikroskoopilist sammu tubli saavutus.
Aga huuled, no sellised, mille saamiseks filmistaarid roppu raha välja käivad (no Botox pole just odav) sain ma narkoosivoolikust. Ma pole tükk aega oma peegelpildiga nõnda rahul olnud. Aga paraku on nii seatud, et kõik ilus saab ruttu otsa. Nii kadusid ka lopsakad huuled, efekt polnud sugugi püsiv.
Aga seda püsivam on veendumus, et pole see ilmaelu hukas ühti. Leida ühest pisikesest haiglast nõnda palju toredaid ja armsaid inimesi – vaat see oli minu jaoks tõeline avastus.
Nüüd ma lähen ja olen haiguslehel edasi. See tähendab seda, et mina lebotan ja ülejäänud familie on eriti tubli. No ja peab märkima, et nad on. Tublid.


Ja suuuuuur aitäh eelmiste kommentaaride hulgas olnud heade soovide eest ka






Eowyn posted @ 16:25 - Link - kommentaarid (18)