Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Veebruar 2007

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

530992 sõpra on siin käinud

26 Veebruar 2007
Pikkadest juhtmetest
Üks paar nädalat tagasi tegin ma oma hommikust ringkäiku internetis, kui mu netisirvija gogo.ee aknakeses oli kiri, et võitjad on välja loositud. Klikkisin sinna, lugesin ilusti külje läbi ja surfasin edasi. Käisin mõnes blogis ja siis hakkas midagi kuklas tiksuma. Et seal küljel oli üks tuttav nimi. Et seal küljel oli lausa päris tuttav nimi. Nuvot, ja nii ma siis võitsingi pisikese digifotoka.
Foto NAGI's: fotikas
Enam ei saagi mu kohta öelda, et olematu võiduõnnega persoon. Ma nimelt pole mitte kunagi varem mitte midagi võitnud.
Tegelikult mõtlesin ma juba ammu, et üks selline pisike riistapuu võiks elamises olla. Oma kännut ei raatsi ju kuskile sauna- või muiduprallele kaasa vedada, aga pisike fotokas mahub kenasti taskusse või kotti ja lihtsalt vaatamiseks saab sellega päris ilusaid pilte teha. Jõuluajal valisin isegi väikese pildimassina välja, aga raha sai enne otsa, kui selle ostmiseni jõudsime. Igatahes olen ma väga õnnelik ja tänulik. Aitäh.
Ja eelmisel nädalal ostsime viis Bingoloto piletit, elus esimest korda. Uraaa-uraaa, ühega võitsime 126 krooni, nii ei jäänud päris roppu miinusesse.
Et mu blogi täitsa muujutublogiks ei kvalifitseeruks, pean märkima, et käsitöötan ikka ka. Peamiselt harutan. Alustasin tütrele kampsi kudumist. Urr, see peenike lõng ja need peenikesed vardad on üks rist ja viletsus, kahtlustan ennast juba tükimat aega varjatud masohismis. Võib vaid ette kujutada, kui õnnelik ma olin, avastades pärast kolmepäevast ränka kudumist, et kampsunil on keerd sees. Ausõna, mina ei tea, kes selle sinna tegi. Igatahes tõmbasin oma esimeselt ringselt kootud kampsunilt vardad seest välja, harutasin vaikselt ropendades (kõvasti ei või, need väiksed kõrvad kuulevad imehästi) asja üles ja alustasin uuesti. Nüüd teen nii, nagu vanasti tehti, et alustuseks esimene, siis tagumine tükk ja lõpetuseks varrukad. Kampsuniteemalist soigu kuuleb selles blogis raudselt veel, sest esitükist pole poolgi veel valmis. Aga ilus tuleb ta küll. Kirun juba vaikselt, et veidi rohkem silmi vardale ei pannud, oleks öelnud pärast, et ups, veidi suur sai. Ja oleks kampsiku suurema kärata endale hiivanud.
KataP niäitab foorumis aeg-ajalt oma kriminaalselt ilusaid ehteid. Lugesin ta postid ette- ja tagurpidi läbi, surfasin veidi netis ka ja kukkusin pärleid niidile lükkima. Kolm tundi tubli tööd päädis järjekordse nutu ja halaga. Võtsin liig peenikese niidi heegeldamiseks. Loomulikult harutasin asja üles ja käisin täna poes. Paksema heegelniidi järel. Ei mina jonni jäta.

Eowyn posted @ 15:40 - Link - kommentaarid (10)