Üks mehemoodi mütsehk kui poeglaps ikkagist hakkab ühel hetkel vihjama, et aasta eest kootud müts on pehmelt öeldes napp, siis tuleb emal varrastega veidu vehelda ja talle üks mehelikumat sorti peakate nikerdada.
Põimisin kokku kaks lõngaotsa (musta ja halli Titan Wool winneri), kudasin kõrvaklapid ja neile otsa ülejäänd mütsi. Kuklaosas lühendet read, nii jääb müts sealt mõnusalt hoidma.
Kärjemustri joonise sain Silpsolpsult. Aitäh! Veidu katsetasin ja muutsin ja kudasin mütsi sisse ühe sinisetopsulise lõnga, mis muidu olekski vist kasutuseta jäänud.
Mütsiomanik on ema disainit mütsiga rahul. Ma kah


Valge unelm ehk mu esimene GretaMul on hästi tore meheema. Et tal on täna juubel, siis võtsin end kokku ja kudasin talle haapsalli. Polnud minukene elus enne haapsalli nuppu kudunud. Õppisin ära. Sest Haapsalu salli raamatusse on üks ilmatuilus Greta Garbo salli muster üles tähendatud. Ja kui ühes nimes on niipalju g-tähti ja ühes koekirjas niipalju südameid, siis tuleb see ju salliks kududa, eksole!

Sõbranna rääkis millaski oma sõbrannast, kes teeb imeilusaid kaarte. Palusin tal nuputada, kas saaks kuidagi teha kaardi 2 in 1. Ehk et samas oleks kaart ka kingiümbris. Välja nuputas! Imeilusa!

Sisse valisin Doris Kareva luuletuse. Elust, selle loomisest ja lootusest.
Loomist ja lootust kõigile, eks!
Tehnilised andmed:
mahub läbi sõrmuse. Ludinal.
Kootud vardaga nr 3. Ilmselgelt polnud ma mõistuse juures, kui niiväikse varda valisin.
Kudumise aeg: umbes igavik ehk 40 tundi. Täna öösel kell kaks lõpetasin.
Lõng: siidpehme meriino. Imepeenike.
VoodiveerekampsikEi, käsitöötahe pole siit perest kuhugi kadunud. Täitsa alles. Aga et juba päris mitu kuud elab siin peres üks antenn, siis käib käsitöötegu tema järgi.
Antenn on meil timmitud väga tundlikuks. See tähendab, et antenn tajub ära kõik. Alates tundevirvendustest ja lõpetades ligimeste kohaloluga. Antennile meeldib kõik rahuroosa. Kui tunded on rõõmsad ja rahulikud. Ning kui lähedased on lähedal. Siis on tema ka rõõmus ja rahulik.
Täpselt selline:

See tähendab muu hulgas ka toredaid tagumikutunde voodiveerel. Miska valmis kampsun. Nähtud
Nele blogis, palmikud kokku keerutatud oma oskuste järgi. Raglaanina (st et kehaosa kuni varrukateni kudusin ühe jupina, seejärel lisasin varrukad. Nii ei jää tüütuid küljeõmblusi). Krae kudusin lühendatud ridadega, nii jäi toredalt hoidma.

