Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Jaanuar 2011
Detsember 2010
Oktoober 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006
September 2006

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

475118 sõpra on siin käinud

24 September 2008
Törts käsitööd

Käed rüpes istumine pole minu moodi. Vaikus blogis ei tähenda, et miskit käsitöölist sündinud poleks. Ikka on.
Näiteks selline kott:
Foto NAGI's: kasitoo (1)
Tegemisõpetuse leiab tuliuuest Eesti Naisest.
Muster pärit "Pitsilistest koekirjadest".
Kuldset sügist!
Eowyn posted @ 04:35 - Link - kommentaarid (5)

21 September 2008
Ohhi ja Ahhi riiul

Kui sul on lähedaste armsate inimeste hulgas siuksed kanged hinged, nagu Ohh ja Ahh, võid olla kindel, et igav ei hakka sul iial.
Näiteks helistab Ohh õndsal pühapäevahommikul ja teatab rahulolust pakataval häälel, et nende riiul sai valmis. Ei häiri teda see, et kell on häbitult vähe (vanal inimesel läheb ju uni varakult ära) või et telefonile vastaja (ehk mina) kähiseb eriti unise häälega. Nende riiul sai valmis. Oma väikeste kuldsete kätega tegid.
Hurraa igatahes.
Väga uhke riiul on.
Foto NAGI's: riiul

Aga mitte see riiul pole tänavuse suve suurteos.
No vaat, kui eluke veereb kenasti ning naabritädi lehm lüpsab eriti rammusat piima, pole midagi imestada, et kõik need kalorid, mis suust sisse pistetakse, ei lahku sündsalt sealt, kust need lahkuda võiks. Nemad jäävad paikseks.
Ning Ohh ja Ahh muutusid üha pringimaks. Põsed punased kui ladvaõunad ning palged siledad. Ei ühtki kortsu. Kui panid sirkli keset nina, said ilusa ümmarguse sõõri tõmmata. Meil oli juba plaan nende talule uus nimi panna. A see oli üks ebasünnis plaan ning lähemalt sellest ei räägi.
Igatahes ei märkand Ohh oma paisunud gabariite enne, kui läks ühel päeval aita mingit tööriista otsima. Seal oli kellegi kuri käsi pihustanud makrofleksipudeli seinale tühjaks.
Foto NAGI's: vaablane
Või vähemalt nii Ohhile tundus. Ja läks tema lähemalt vaatama seda tompu. Kohe lausa sõrmega katsus. Ja siis nägi, et pisike helikopter võttis otsustavalt sealt tombusuust suuna tema poole. Vaablane!
Ohh surus end maad ligi madalaks. Aga see koht, kus jalad ja selg kokku saavad, jäi ikka põrandast ähvardavalt kõrgele. Kohe nii kõrgele, et Ohh pidas kavalamaks jooksu pista.
Tjah.
Kui sa oled uksest sisse astunud külg ees, sest otse lihtsalt ei mahu, tuleks sealt ka väljuda sel moel.
Aga Ohhil polnud aega.
Vaablasest sai ta lahti. Uksepiitadest ka.

Igatahes nüüd on Ohh ja Ahh ennast käsile võtnud. Söövad hommikuti putru, kablutavad kepikõndi teha ning naabritädi lehma rammusat piima joovad jao pärast. Ohh ja Ahh on nüüd saledad.


Eowyn posted @ 18:41 - Link - kommentaarid (17)

16 September 2008
Tere!
Mina olen Eowyn. Ma ei kirjuta teile päris esimest korda, küll kirjutan pärast pikemat pausi blogisse esimest korda.
See paus oli üks kentsakas paus. Mõtlesin pikalt, kas ma enam üldse blogin. Milleks ma blogin? Kellele ma blogin?
Päris selgeid ja üheseid vastuseid ma ei leidnudki. Küll ma mõtlen edasi, vahepeal võib blogida ju lihtsalt niisama, ilma sügava mõtte ning maailmapäästvate ideedeta.
Igatahes on tänase loo teema: suvi. Täpselt seesama, mida polnudki. Üks kehv suusailm teise järel. Päikest sai näpuotsaga, moe pärast. Ilm oli sant.

Kindlasti keerutavad mõned sõrme nüüd oimukohal, aga see oli üks ilus suvi Üle pikapika aja on mul lõpuks elamise tunne ja see on super. Kohe tõsiselt.
See suvi oli mosaiik:
väga armsatest inimestest
toredatest sündmustest
muinasjuttudest
laatadest/festivalidest/etendustest
ja veel kord väga armsatest inimestest.

Viimase sutsaka sain Itaaliast. Olin nädal aega vabatahtlikuna ühel hiiglaslikul raamatufestivalil pildistamas. Ja see nädal oli nagu muinasjutt: päike, imeline maa ja toredad inimesed. Need viimased, muide, olid eestlased
Teate, elu on ilus.
Muidugi on pärast iga sellist õnneohet oht, et kuskilt kõrgemalt vaadatakse, et nüüd on seda head aega liiga palju saanud ning et asi ikka tasakaalus oleks, lajatatakse millegi kehvaga. Näiteks tapva nohuga. Aga elame üle, eksole.

Igatahes leidsime keset Milanot ühe pulli. Kelle pehmel kohal keerutades ja miskit soovides pidi soov täide minema. Eks näis
Foto NAGI's: pull
Ilusat sügist!




Eowyn posted @ 06:39 - Link - kommentaarid (15)