Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Jaanuar 2011
Detsember 2010
Oktoober 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006
September 2006

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

469607 sõpra on siin käinud

31 Juuli 2007
Veidi ummamuudu käsitööd

Me olime seda juba aegu kaalunud ja kaalunud. Küsimus polnud selles, kas teha, vaid et mida teha. Pärast tohutut netiavarustes tuiskamist ja erinevate kataloogide vaatamist me lõpeks leidsime, mees endale, mina endale.

Nüüd on mu säär siis selline:
Foto NAGI's: vaikeg
Otse loomulikult olen ma ütlemata rahul
Eowyn posted @ 20:14 - Link - kommentaarid (15)

30 Juuli 2007
Paar pildikest sünnipäevast

Kui sul on üks ütlemata armas laps, kellel on ütlemata palju sõpru, siis pole ime, et ühel kenal päeval tuleb pidu. No see ütlemata armas laps saab vanemaks. Ja üheskoos on ju kergem seda va vananemist taluda
Nii alustasime me reede õhtul piduliku osaga ehk siis tort:
Foto NAGI's: kook

Sellele järgnes vabakava ehk töö sektsioonides. Lastele organiseerisime õue (jah, sadas küll, aga ega see neid takistanud) aardejahi ning teised murumängud, vanainimesed mängisid toas. Wiid. See on siuke tore telekamäng, mis mehed uuesti poisteks ning naised tüdrukuteks muudab. Igatahes selgus keskööks, et igavesti lahe mäng on.

Seejärel saadeti vanemad koju ning tõeline pid˛aamapidu läks lahti.
Koos öödisko:
Foto NAGI's: oodisko1

ja jenkatantsuga:
Foto NAGI's: jenka1

Kell pool kaks magas kõik see pere õiglaseund, et hommikul pärast pisikest snäkki matkale startida.

Alustuseks uneväsimus kontidest ehk pisike kullimäng:
Foto NAGI's: kull1

Seejärel said kõik piigad (poisid muidugi ka) silmnäo allikas klaariks pesta, et terve aasta mureta oleks (on vist mõttetu märkida, et nii mõnigi pesi oma nägu ikka kordi. Lootuses, et ehk tõmbab kortsud kuklale kokku ).

Ühelt õigelt sünnipäevalt ei puudu õhkuvisked (sel korral siis üheksa):
Foto NAGI's: yheksa

Ja matka lõpetasime laulupeoga:
Foto NAGI's: laulupidu1

Pärast tulid pannkoogid, maasikamoos ning vanemad.
Meite Sass igatahes oli ütlemata rahul.
Mu meelerahu hakkab ka juba vaikselt taastuma.
Eowyn posted @ 18:40 - Link - kommentaarid (13)

27 Juuli 2007
Sassike
Meil on maailma kõige armsam tütar. Sest ainult tema oskab:
· Kallistada nii, et emmel jääb hing kinni. Mitte et tal oleks Pipi ramm, aga oma lapse kalli, kui seda tehakse sõnade: “Ma olen nii õnnelik, et sa mu emme oled!” saatel, siis lihtsalt ei jää muud võimalust;
· Nuruda õhtuti kaissu. Põhjendusega, et siis on tal kauem meeles, kui mõnus on emme-issi kaisus magada. Sest varsti on ta juba NII suur ja siis enam ei kaisutata;
· Raamatut lugedes puksuda nagu väike auruvedur;
· Kurva filmi ajal läbi pisarate öelda, et ma tean küll, et see kõik on tegelikult mängult, aga nii jube kurb on ikkagi;
· Olla nõnda arusaajalt väike vanainimene, et vahel hakkab lausa imelik ja valus. Sest tegelikult võiks ta kauem laps olla.


Meie Sassike saab täna üheksaseks. Maailm on pärast tema sündi tunduvalt imelisem ja põnevam paik. Sest peale kõige muu on tema ka see, kes suudab pärast sõpradele helistamist teatada (veidi üllatunult), et emme, kas sa tead, palju külalisi meile tuleb? Õigesti vastavad need, kes pakuvad 45. Ma tean, meil lihtsalt on maailma kõige lahedam laps
Foto NAGI's: sass1


Eowyn posted @ 08:25 - Link - kommentaarid (24)

14 Juuli 2007
Kuurits
Pole sugugi nii, et ainult mina olen meie peres kiiksu(de)ga. No öelge, kes ronib sellise kehva ilmaga tunniks ajaks vette? Ikka see, kel kiiksud küljes.
Tegelikult oli neid kiiksukaid täna Võrumaal Viitinas rohkem kui üks. Ligi paarkümmend võistkonda, igas neli kalameest-naist ning kuurits. Jajah, kui ma veel saarlane olin, ei teadnud ma ööd ega mütsi, mis see kuurits on. Pole lind (kuigi võiks olla, no kuuritsa kõlab täitsa kana moodi) ega loom, vaid hoopis kalapüügiriist. Selline kahe tiivaga ning püüab täitsa kenasti. No kui püüdjad ikka hingega asja juures on ja oskavad seda imerelva kasutada.
Otse loomulikult oli meite meeste vaim võistluseks valmis. Hoolimata sellest, et kuuritsat olid kõik vaid eemalt näinud, jutustasid nad meie õuemurul tükk aega, kuidas kõige õigem on seda kasutada.
Paraku selgus vees, et teoorias on kõik küll tugevad, praktikas seevastu veel mitte niiväga. Aga mida aeg edasi, seda kobedamalt läks. Paraku sai võistluseks antud tunnike enne otsa, kui vilumus tekkida jõudis. Aga ikkagi said mehed päris kobeda saagi: kokku natuke üle 300 grammi kala. Toidab neli peret ära küll, eksole
Tuleval aastal minnakse kindlasti jälle. Me saime meestele kaldalt kaasa elades teoorias päris tugevaks, nii et järgmisel suvel võite meid Viitina järve veeres ulpimas näha.
Selline see kuuritsapüük siis on (suurem osa kuuritsast on vee all):
Foto NAGI's: mehedvees1

Nii võetakse kuuritsast kala välja:
Foto NAGI's: kala

Tõestus, et mõni kala saadi ikkagi kätte ka (jah, see väike must puru seal pihus on kala) :
Foto NAGI's: kala1

Ja öelge veel, et veest ei leia imeasju. Eelmisel aastal jäid sinna Contra kingad, neid veel üles ei leitud. Aga üle-eelmisel aastal kaotanud üks võistkond paar pudelit jooki vette ära, ühe neist said mehed kätte:
Foto NAGI's: kala2
Eowyn posted @ 19:35 - Link - kommentaarid (13)

09 Juuli 2007
Faktid ja vennaraas
Ei mingit käsitööd, Oravakese
heldel osutamisel tulevad hoopis faktid ehk siis
seitse fakti Eowyni kohta:
1. Gümnaasiumis suutsin ma lõpuklassis ühest veerandist kaks kolmandikku puududa. Muidugi pole ilus kodus lebotada ja lugeda, selmet koolis õppida, aga mulle tundus toona, et raamatud annavad rohkem. Lugemine tasus ära: lõpukirjand kuulutati tol aastal Saaremaal kirjutet kirjandite hulgas parimaks. Preemiaks saadud 500 krooni eest sõitsin Tartusse ülikooli sisseastumiskatsetele. Hoogsast puudumisest hoolimata suutsin ma oma tunnistusele tekitada ainult paar nelja. Matemaatika (kui ma õudusunenägusid näeks, piisaks matemaatikatunnist, et mind karjuma panna) oli põhjuseks, et ma hõbemedalist ilma jäin.
2. Mulle meeldib mu pere. Ma armastan (jätkuvalt) oma meest, kellega me oleme jube kaua koos elanud.
3. Ma olen liiga isepäine. Kergemaks see elukest ei tee, põnevamaks küll.
4. Ajuti tabavad mind tibihood. Siis tekitan ma endale geelküüned, ründan hullunult riidepoode ja mökerdan kreemidega. Tavaliselt saab mul nädala jooksul raskest tibielust villand ja ma annan alla.
5. Nende nn hoogude ajal olen ma ostnud endale kolmed kontskingad. Muul ajal armastan ma madalaid jalanõusid.
6. Ma ei kannata alkoholi. St mind tabab pohmell isegi siis, kui ma pelgalt vaatan õllepudeli poole. Harvad pole juhud, kus herr teinepool naudib paari toopi kesvamärjukest ning järgmisel hommikul naudin mina. Peavalu.
7. Ilmselgelt on mu silmad märja koha peal. Liiga märja. Nii juhtus kord, et üht lugu tehes nutsin ma kolmel korral: siis, kui ma intervjuud tegin; siis, kui ma lugu kirjutasin ja siis, kui ma seda hiljem lugesin. Vahel oleks lihtsam, kui ma nii hooga ei pisardaks.

Ja praegu torkas mulle pähe, et kogu selle blogitamise juures olen ma täiesti teenimatult jätnud tähelepanuta oma noorema venna. Täiesti süüdimatult. Sest temata poleks me eluke pooltki nõnda põnev. Ainult tema oskab:
· helistada öösel kell kolm ja küsida huvitunult, et mis sa teed;
· helistada päeval, kurta härdamast härdamal häälel, et kõik raha sai otsa ja palgapäevani on veel hirmsalt aega ja näljapaistetus, see hakkab juba tekkima. Ja otse loomulikult leiad sa end pärast sellist kõnet internetipangast;
· teatada keset lõbusaimat pidu mulle ja mu sõbrannadele, et naised, teiega oli tore küll, aga ma läen nüüd nooremate seltsi;
· pärida oma tüdruksõbrakandidaadilt, et kuule, on sul ka head hambad? Ja saanud vastuse, et päris ok, vastab: “No peavadki olema, kui sa sellise toreda pepu oled suutnud endale taha närida.”;
· teha hullult häid ahjukartuleid;
· märkida, et ta kutsus mõned sõbrad Rõuge paadrialli ajaks külla. No et tsill ja grill. Ning kui siis nimetet päevake kätte jõuab, leiad sa oma õuelt poolsada täiesti võõrast persooni, kes asjalikult arutavad, kuhu telk jms panna. Paadiralli möödus iseenesest toredalt, teisel ööl saime isegi veidi magada. Sest me koerad, kes esimesel ööl iga krõpsu peale lõugama pistsid, väsisid lihtsalt ära.
Möödunud nädalavahetust meenutavad meie aida räästa all kolm sajaliitrist taarakotti, kaks paari kingi (ühes kingas on stringid) ja kellegi ehituselt toodud punaseks võõbatud neljameetrine voodrilaud. Usutavasti tulevad omanikud oma asjadele peagi järele;
· pärast roppu koristamist (no poolsada inimest produtseerivad teataval hulgal prahti) optimistlikult särades küsida, et onju, järgmisel aastal kordame.
Elagu vennaraasud, eksole
Eowyn posted @ 12:49 - Link - kommentaarid (11)

05 Juuli 2007
Kiiksudest
No ma olen täiesti ahastuses. Tahaks hirmsasti kiiksutada, aga keegi ei viska mulle kinnast. No ma siis kirjutan ilma kindata.

Alustuseks muudest kiiksudest:
1. Mina pole vahel mina. Ehk ma mõtlen end aeg-ajalt kellekski teiseks. Väiksemana lugesin mõnd raamatut ja hops, ühel hetkel polnud enam raamatut lugevat last, vaid hoopis tegelane raamatust. Otse loomulikult ei saanud ma siis hetkega oma uuest minast lahti ja oma parematel päevadel olen ma emale, kes mind sööma kutsus, vastu hõiganud: “Hau, suur pealik on rääkinud!” (muidugi lugesin ma tol korral Winnetoud), või märkinud kõrgilt, et palun, serveerige tee mulle terrassile (raamatut enam ei mäleta, usutavasti oli see mõne inglase väljapeetud teos).
Nüüd pole mulle enam raamatut vaja, et end kellekski teiseks mõelda. Piisab mõnest eriti lahedast inimesest, kellest ma lugu kirjutan ja ühel hetkel ma taban end mõtlemas umbes nii, nagu see inimene võiks mõelda. Või rääkimas nii, nagu see inimene räägib. Usutavasti ei saa mu mees üksluisuse üle kurta. Viimaste aegade toredamad kohtumised, mis päris jälgi jätmata ei möödunud, olid rõõmurullist arst, mototädi, eksbeibe ja vinge vanaemaga.

2. Mulle meeldib muutuda. Mängida soengu ja juuksevärviga. Siniseid juukseid mul pole olnud, ülejäänud toonid (alustades valublondist ja lõpetades sitikmustaga, nende vahele erinevat tooni punased ja pruunid, rohelised) küll.
Hooti tundub mulle, et ma kasutan liig vähe kosmeetikat ning siis viin ma suurema osa oma palgast mõnda peenesse poodi. Et siis mõni aeg hiljem avastada, et enamik tol korral ostetud nätsikuist seisab kasutuna. Praegu on mul see n-ö kogumisperiood. Et kui te näete kuskil mind ladumas letilt kreemipurke kotti, siis vedage mind julmalt poest välja. Nagunii ma neid kreeme suurt ei kasuta. Mul lihtsalt ununeb ära, et hea oleks pisike hommikune turgutus, õhtusest rääkimata.

3. Kehvavõitu mälu (või oleks õigem öelda selektiivne mälu?) on mu nuhtlus. Et midagi elutähtsat meelest ei läeks, on mul märkmik. Mis paraku enamasti on kadunud. Vahel kahtlustan ma oma põngerjaid märkmiku peitmises ning siis peidan ma selle nende eest ise ära. Otse loomulikult ei suuda ma seda pärast enam leida, sest peidukohad läevad meelest. Nii on mul parematel aegadel olnud aasta jooksul kaheksa märkmikku. Sel aastal on alles teine. Sinna ma kirjutan üles kõik kohtumised (kuhu ma üritan jõuda tsutike varem, ma lihtsalt ei kannata hilinemist ja mul on alati jube piinlik, kui ma jubedalt pingutan, et õigeks ajaks jõuda ja siis on nt teeremont, millest ma muhvigi ei teadnud ja ma jään hiljaks); telefoninumbrid ja sõprade sünnipäevad. Mul on muidugi ka tore sünnipäevamärkmik, kuhu on kuude kaupa sünnipäevalapsed üles tähendatud. Aga see märkmik on veel sagedamini kadunud.
Nimed kirjutan ma ka üles, sest nimemälu on mul paraku olematu. Mõnikord nt kinos käies kulub mul pool tundi, enne kui ma suudan välja mõelda, kes oli see onku, kes mind nõnda rõõmsalt teretas. Enamasti ma ei mõtlegi seda välja. Nii et ärge väga pahandage, kui ma mõnel toredal päeval tulen ja küsin, et kuule, kust ma sind tean. No mu meelest on hirmus piin käia nagu munas kana ja mõelda, et ma ometi olen seda inimest kuskil näinud, temaga ehk rääkinud ja no nüüd ei tule meelde, kes ta on. Ja küsija suu pihta ju ei lööda. Ükskord üks kullassepp oli küll väga solvunud. Ta nikerdas mulle mitu kuud Sõrmuste isanda filmist nähtud sõrmust, kus haldjakeelsed kirjad peal. Ja siis, pärast tohutuid proove ja kohtumisi, astusin ma ühel päeval poes ta juurde ning küsisin, et ütle, palun, kes sa oled?

4. Mulle meeldivad inimesed ja mulle meeldib mõelda, et inimesed on ilusad ja head. Skeptik minus on muidugi alati naerust kõveras, kui ma neid tore-helgeid mõtteid mõtlen, aga no olgu temalgi oma rõõmuhetked, eks.

Söögikiiksud:

5. Mulle meeldib süüa. Eriti nii, et kogu pere on koos. Ma lasin endale sünnipäevaks ontliku serviisi kinkida, et kogu pere saaks tarvitada ühesuguseid lauatarbeid, aga paraku ei ole ma eriti virk nõudepesija ja nõudepesumasinat mul pole (st kui nõudekapis on mõni puhas nõu, mis küll ei sobitu teiste nõudega, mis parajasti laual, läheb käiku see kapis olnud nõu). Seega on meie söögilaud alati kui Tootsi peenar, st erakordselt kirev.

6. Ma joon oma hommikukohvi alati mehe tassist (tema päev algab tunduvalt varem, nii saan ma ta tassi ekspluateerida). No kohv on seal tassis kohe õige maitsega.

7. Ma käin aeg-ajalt mõnes kohvikus latet joomas. Üksi. Mulle meeldib inimesi vaadata ja kohvikuis on alati väga palju vaatamisväärset.

Majapidamisveidrused:

8. Mulle ei meeldi koristamine, aga mulle meeldib, kui need ruumid, kus ma parajasti olen, on korras. Ja kuna ma töötan kodus, siis koristan iga päev, sest ma ei kannata seda, kui pean tööd tegema toas, mis on sassis. Nii veeretan ma juba tükk aega mõttekest majapidajannast. Paraku kardan ma seda, et enne tema tulekut tuleb elamine nagunii korda teha. No et ta atakki ei saaks. Kaks täiskasvanut, kaks last ja kaks peni suudavad produtseerida arvestataval hulgal segadust.

9. Ma ei kannata korras kappe. St mu kapid pole isegi siis korras, kui ma olen neid koristanud. Ja mulle ei meeldi triikida nii, et mul on hunnik pesu ja ma haaran härjal sarvist ning hakkan otsast triikima. Milleks? Et kapis korralikud virnad oleks ning rõivaile voltimiskortsud sisse tuleks? Ma ärkan hommikul pigem tsutike varem ja triigin päevaks vajalikud asjad ära.

10. Raamaturiiul seevastu on mul enamasti korras. Ja ma tean, kus miski asub. Ja ma jumaladan värske raamatu lõhna. Seepärast ma pigem ostan raamatuid. Raamatukogus meeldis mulle kunagi ka, aga pärast seda, kui üks vanahärra, kes lisaks raamatuile armastas ka alkoholi, lugemissaalis mu koti peale oksendas, on mul teatud tõrge. Päris kindlasti ei ole kõik Eestimaa lugemissaalid täis oksendavaid vanamehi, ent kindlam on lugeda oma kodus oma raamatut.

11. Ja otse loomulikult peab kempsupaber jooksma altpoolt. Pole harvad korrad, kus ma külas kempsus käies sätin paberi õigesti jooksma. Mhmh, ma küll püüan end talitseda, aga on täiesti talumatu, kui paber on valesti.



Eowyn posted @ 19:24 - Link - kommentaarid (33)

03 Juuli 2007
Veidi hõrgust topist ja muutustest
Ma ei tunne ennast enam ära. Tõesõna. Viimasel ajal aiva vaata ja imesta. Esiteks see, et mul on tekkinud imetabane võime igal võimalikul ja ka võimatul ajahetkel unine olla. Sõltumata sellest, et ma olen nt just ärganud, hakkavad silmad kinni vajuma, suu on suurest haigutamisest valus ja kohv, see mõnus rüübe, ka ei aita.
Või siis aitab eriti hästi. Pärast eileõhtust kohvitassikest (sõbrad käisid külas) vähkresin öösel kella kolmeni, enne kui midagi unesarnast lõpeks saabus.
Mõtlesin siis kuskil kella kahe paiku, et seda va unetust võiks ratsionaalselt ära kasutada ja tiksusin söögitoa diivanile, raamat näpus. Aga lugemiseks, palun väga, olid mu silmad liiga väsinud. Nokk kinni, saba lahti.
Teiseks see, et ma alustasin hõrgu topikese kudumist. Mina, kes ma eelistan ühistegemisi pigem eemalt vaadata ja mustrilehe järgi suurt miskit teha ei taha, pigem ikka omaloomingut. Tõele au andes peab muidugi märkima, et topikest siit ei tule, pigem kampsunilaadne asi, aga asi seegi. Leili33, tänud allääre õpetuse eest, selle järgi oli lausa lust kududa. Alläär ongi tehtud täielikult õpetuse järgi, ülejäänu tuleb loodetavasti selline, nagu ma vaimusilmas seda praegu näen ehk siis ülejäänu pole õpetuse järgi. Mis muidugi, kui nüüd järele mõelda, on natuke riskantne ettevõtmine. Aga põnevust, seda on ju ka vaja.
Kolmandaks ongi see, et mul on tavapärasest villand. Ma päris täpselt veel ei tea, milles see muutus avaldub, aga kuskil kuklas tiksub teadmine, et miski võiks teisiti olla. Ole muudkui väike ontlik vanainimene, see väsitab ju ära.
Pildike pühapäeval alustet kampsikust kah:
Foto NAGI's: kampsik
Eowyn posted @ 13:07 - Link - kommentaarid (7)