Eowyni väikesed asjad
Foto NAGI's: mytsid2
Kes ei proovi, see ei saa. Nii et tasub proovida;)
.:Eowynist :.
Vanus: Tjah. Juba 34 :)
Asukoht: Eestimaa kagunurk
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
oma pere ja muud loomad.


.: Ei meeldi :.

.: Lingid :.
Mu jutublogi

Mu jutublogi

Jälgi blogi GOGO.EE abil

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
Jaanuar 2011
Detsember 2010
Oktoober 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006
September 2006

.: Currently :.

Reading:
palju

Last Movie:
viimasel ajal enamasti multikad: Lotte, Jääaeg jms. Lapsed on vallutanud dvd-mängija ja teleka;)


Listening to:
kodumaine


.: Visits :.

472237 sõpra on siin käinud

28 Aprill 2007
Suvine topike
Ma pole kunagi teab mis kuduja olnud. Nüüd võtsin ette ja tegin endale suvepluusi.
Alguse sai pluusitegu sellest, et käisin Võrus lõngapoes. No ja see ilus kirju puuvillalõng jäi kohe silma. Ilma et mul oleks olnud mingitki ettekujutust, mis sellest saab, ostsin endale kaks tokki. Lihtsalt nii ilus värviline. Ja roosat on sees, teate ju küll, et mida vanem eit, seda roosam kleit. Või pluus.
Kui ma mingi aeg tagasi hakkasin Tallinna koosolekule sõitma, ei mahtunud muud kotti kui see lõngapussakas ja vardad. Tegin isegi udupeene proovilapikese, et ikka ilus ja hää saaks ning mõtlesin, miukest pluusi ma tahan. Et oleks ilusti taljes (jeah, sipelgamamma minagi) ja et oleks ikka auke ka. Mustri (haa, kui seda võib ikka mustriks nimetada) mõtlesin ka ise välja.
Ja siis ei jäänud üle muud, kui ainult kududa. Hirmus hea, et meile see Carcassonne’i lauamäng kingiti. Teiste mängukorra ajal jõuab kenasti mõned read kududa.
Eileõhtuse telekavaatamise (see on jube, mis seal Tallinnas toimub!) taustaks saigi topp valmis. Täna heegeldasin ääred üle ja voilaa, mu esimene topike, millega ma tõesti rahul olen, sai valmis.
Kokku kulus kolm tokki Baby Cotton lõnga. Tõeliselt mõnus ja pehme kududa.
Foto on tõeline kunsttükk, tütreraasu tehtud Nägu ei saanud peale jätta, sest mul on üle saja aasta hirmus peavalu. Bah, see on, kui kodus kõik haiged.

Foto NAGI's: topp



Eowyn posted @ 12:03 - Link - kommentaarid (29)

24 Aprill 2007
Cernit
Kolm tundi mätsimist ja plaaditäis sai valmis (tõele au andes peab märkima, et teist samapalju jäi külmkappi paremaid aegu ootma):
Foto NAGI's: cernit
Eowyn posted @ 21:19 - Link - kommentaarid (12)

Penibande
Nüüd ma siis tean, mis tunne on pärast eriti haiglast päeva, täis arstilkäike ja ravimeid, ning õhtut, mis vastu ootusi oli ütlemata mõnus (telekast tuli üks mu lemmikuist, Mõistus ja tunded, mmm) ärgata öösel kell kolm oma voodi alt kostva sügava bassihäälse lembemörina peale, sest ühel sigudikul tekkis igatsus naabrite väikese valge nässi järele. Oh kus tuli lause, aga mõte jääb samaks. Ma olen nõus keset ööd ärkama, kui sellel on sügav põhjus. Ent armuvalu, eriti veel neljajalgse oma - tige kui herilane pole mu öise seisundi määramiseks ka veel täiesti täpne. Tige kui parv herilasi oleks parem.
Kui Oravake märkis, et tema lemmikelajate hellitusnimed on tuhnused, puugikongid ja muhvikandidaadid, siis tõe huvides pean mainima, et meie koerabeibed, kes täna hommikul õue minnes tulistasid mind eriti tapvate pilkudega (appikene, kuhu see inimloom meid ometi veab, õues on ju märg) ning kes üha enam arvavad, et nad on vähemalt eelmises elus olnud inimesed (ma ei imesta, kui nad varsti nõuavad oma krõbinatele garneeringut või ootavad joogivett, mis oleks õrnalt jõhvikamaitseline), kannavad omaniku nõrkushetkedel tunduvalt proosalisemaid nimesid. Penibande. Käkid. Põrsad. VIPid (Väga Ilged Pärdikud).

Hingame nüüd kõik koos sisse: mmmmmmmm. Ahaa. Ohooo. Uh, kohe kergem hakkas. Läen beibedega uuele katsele. Esimesel korral selgus, et nende põis võib vihmase ilma korral olla uskumatult mahukas, kummalgi polnud ennist vähimatki häda.
Foto NAGI's: sannuFoto NAGI's: uubi
Ja ärge laske end piltidest eksitada. Vaga vesi, sügav põhi.
Eowyn posted @ 07:05 - Link - kommentaarid (13)

22 Aprill 2007
Nagu merelaine

Mul on alati kentsakas muusikamaitse olnud. Vägevamaid palu ei hakka ma siin ükshaaval välja tooma, aga üks, mis sõpradel-tuttavatel alati näo muigvele veab, on mu muusikamasinast kostev “Nagu merelaine”. See vanem versioon, mida Vrait laulab. Ütlemata hea on sellele kaasa laulda.

Seal A Le Coqi sünnipäevapeol pakuti teiste hulgas ka seda laulu. Vraidi esituses. Ma olen jätkuvalt lummatud, ausõna.

Igatahes saavad mu sellekevadised ehted ühisnimetajaks Nagu merelaine. Esimene laineke jõudis täna õhtul randa, teisestki juba suurem osa tehtud. Kuigi ma ise olen närb ehtekandja, siis vol 1 jaoks on juba plaanid tehtud. Läheb kasutusse.
Foto NAGI's: kee1
Eowyn posted @ 20:01 - Link - kommentaarid (14)

Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö...
... ja suure inimese rõõm. Igatahes kirjutab siin inimene, kes eile öösel kella kolmeni mängis. Sõna otseses mõttes ja mõnuga.
Et kõik ikka ilusasti ja ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et mulle meeldib mängida. Eriti veidi mõtlemist nõudvaid mänge.
Ei, ma pean ikka veel kaugemalt alustama. Sellest, et mees elas ülikooliajal Tartus erakas. Koos nelja endise koolivennaga. No ja on raske arvata, mida teevad mehed siis, kui neil on veidu vaba aega? Ei ole. Mängivad muidugi. Arvutis strateegiamänge.
Päris sujuvalt saabusid need samad strateegiamängud ka meite koju. Algul jätsid need mind päris külmaks, aga kaua sa ikka vaatad, kuidas teine mõnuleb, eks. Hakkasin vaikselt proovima. Ja meeldis.
Päris tükk aega mõtlesin, et mõnusad mängud on ainult arvutis. No kaua sa ikka reisid ümber maailma või pommitad laevu. Hoopis põnevam on endale (virtuaalseid) linnu ehitada või vägesid koostada ja maid vallutada.
Arvutimängude ainus, paraku pirakas miinus on see, et kuni üks mõnuleb, peab teine oma järjekorda ootama. Pealegi tõmbas meie pisipiiga mõnusatele mängumaratonidele rasvase kriipsu peale. Nii moodustasid paar aastat meie mängude top kolme domino, pusled ja lotod (no need, kus tuleb kaardile paariline leida). Sõnaga mängud, mida saab kogu perega mängida.
Ühed jõulud tõid meie koju Monopoli. Jeah, ilmselgelt polnud ma siis ränkadeks finantskrahhideks valmis ja kohe esimene mäng tõi kaasa meie ajaloo suurima tüli. Kellele siis ikka meeldib kaotada?
Finantsgeeniust pole minust tänini saanud ja Monopoli me suurt ei mängi. Kohe, kui ma ettepaneku teen, vaatab mees, silmis varjamatu õud, mulle otsa ja peaaegu karjatab: “EI!”
Eesti mäng suhtekaoseid enam ei põhjustanud. Pakkus hoopis mõnusat äraolemist.
Nagu ka igasugu kaardimängud.
Nüüd kingiti mehele sünnipäevaks Carcassonne’i lauamäng. Seda me eile öösel mängisimegi. Igavesti põnev teine. Nii et kui külalised kella poole kahe paiku minema läksid, tegime mehega ühe mängu veel. Et panused olid kõrged (kaotaja likvideerib koduse kaose), pingutasin ja võitsin. Mmm, vaat, naised, see on üks mõnna mäng.

Ja ega me mängudekogu ainult taibumängudest koosne. Üks ütlemata tore mäng on Twister (no see, kus jalad-käed värvilise mati peal sõlme aetakse). Ja noolemäng on tore.

Cernitiga olen viimasel ajal ka mänginud. Kohe lustiga. Ehk õhtuks saab miskit valmis ka.

Eowyn posted @ 09:21 - Link - kommentaarid (5)

20 Aprill 2007
Kretinism
Teate, kui see va käsitööpisik teid kätte saab, siis enam pääsu pole. Natuke hirmutab, eksole.

Igatahes tähistati Tartus eile seda, et väärikas õlletööstus A Le Coq on näinud 200 kevadet. Ilus pidu ja osa rahvast oli väga põnevalt riides.
Aga ilmselgelt on kole kedagi pidevalt jõllitada, eks. Nii sain ma mingil hetkel oma mehe käest riielda, et kuule, sa kipud muudkui juhtima. Muidugi üritasin ma teda tantsutada sinna põrandanukka, kus kepsutasid kaks kõige vaimustavamat jalga. Õigemini olid need jalad kängitset kõige vaimustavamatesse sukkpükstesse. Mõlema sääre välisküljele oli tikitud (muhu) värvikirevaid lillekesi. Ja kleit oli samas stiilis kirjatud.
Igatahes rändab mu mõtteke nüüd mööda neid radu, mis peaks viima kirjatud sukkpüksteni. Mul on üks mõnus seelik, mille juurde passiks valgete lillekestega kaunistet püksid imehästi. Ainus mure on see, et millised on need sukkpüksid, mis tikkimise ajal hingusele ei läe (loe: auklikuks muutu)?


Professionaalsest kretinismist tahtsin kirjutada ka, aga ma olen jätkuvalt peaaegu sõnatu. No kas pole armas, kui ühe tubli ja tööka maamehe (nüüd küll riigikogu liikme) tekstis on esindet sellised poeetilised väljendid-võrdlused:

/...( kasvatada tublide ametnike kõrvale värskeid tegijaid, kes tooksid vikerkaarde uusi värve.
Maalilised värvid paisusid, kumades üle maakonna ja heites oma valguskiiri ka Eesti kaugematesse kohtadesse.

/.../väikesest mõttest keriti kokku suur ja strateegiline idee nagu heinakõrtest rullpressis väärtuslik silopall.

Haa, sellised kaunid ütelused päästavad mu päeva. Uraa!



Eowyn posted @ 07:42 - Link - kommentaarid (2)

17 Aprill 2007
Löök allapoole vööd
Käisin eile poes. Mu truudel teksapükstel on see koht, millel istutakse, täitsa viledaks kulunud. No juhtub, kui üks püks on su ainumas saatja tööl, kodus ja puhkehetkel.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis sellest, et mu tagasihoidlikule soovile saada endale üks kena ja kabe püksipaar, vastas popi spordipoe müüjanna ropu solvanguga. Pärast pikka piidlemist tõmbas ta riiulist üüratusuured püksid. Ilmselge naudinguga.
Aga ma olen ometi karastet naesterahvas, ja iga pisikese asja peale atakki ei saa. Tõmbasin põlglikult need püksid ta käest ja trampisin kabiini, et tõestada talle (ja endale), et pole ma nõnda kabe midagi.
Igatahes pole ma sellest rajust löögist allapoole vööd praeguseni toibunud. No need püksid, mis olid müüja jutu järgi kõõõõõiiigeee suuremad, mulle jalga ei läinud.
Pärast vaatasin peeglist, et ma olen nagu naissoost Mihkel Raud. No siis, kui ta tiba kopsakam oli. Igatahes jäävad nüüd õhtused šokolaadisöömingud ära (Raua kehakaalule olevat see kõikse paremini mõjunud). Ja ei mingeid saiakesi enam. Ja prantsuse juustupirukat söövad nüüdsest vaid külalised.
Tänasel koosolekul päälinnas olin juba igavaesti viks, näksisin pika hambaga vaid ühe küpsise ja seitse viinamarja. Ja kaheksa tundi bussisõitu täitsin oma suvetopi kudumisega, selmet kommikesi pugida. See sõit oleks olnud õnn ja rõõm, kui tagasiteel poleks bussis järjekordselt küttesüsteem rikki läinud. Mis saab olla mõnusam lagipähe paistvast päikesest ja jalge juures täisvõimsusel huugavast radiaatorist?

Eowyn posted @ 16:46 - Link - kommentaarid (27)

12 Aprill 2007
Köök, kord ja Kivirähk
Et mu teinepool võimsalt vananeb ja seoses sellega on käesoleva nädala märksõnaks külalised (nende arvukust märgib hästi sõna hord), pole minu viimaste päevade tegutsemisraadiuse äraarvamine mingi kunsttükk. Köök. Koos prantsuse juustupirukaga. Jeah, isegi pärast neljandat järjepanu manustamist maitseb see hõrgult ja viib jätkuvalt keele alla. Muidugi tõmbab ta mõnusa kolinaga vee peale ka kõigile mu püüdlustele suveks veeeeiiiiiddddi kabedamaks saada. Kui sa ikka ühte pirukasse paned suure paki rõõska koort (ikka seda 35protsendist, mitte mingit laket) ja paki võid, portsust juustust rääkimata, siis see lihtsalt on hullult hea. Kuidas see ütelus oligi, et kõik, mis on hea, on paratamatult ka kas amoraalne või teeb paksuks...
Teine hulga küladega seotud märksõna on kord. Täna öösel nägin unes tolmulappi. Mitte et mul oleks mingi udupeen lapike, mis kõik läikima lööb. Poja väikeseks jäänud pluus kõlbab ju ka. Seal unenäos otsustas see tolmulapp oma omaniku elu lihtsaks teha ja ärkas keset pilkast ööd, nühkis maja särama ja hommikuks oli sulnilt oma kohal tagasi. Koduperenaise soovunelm, ha-ha.
Reaalsus on paraku see, et vaevalt olen ma jõudnud lapiga maja üle käia, kui mu penibande tuleb ja end nii natuke raputab. Ja juhtub köögis miski hästi lõhnama (viimastel päevadel juhtub seda üllatavalt sageli), lisanduvad karvadele ka mõnnad ilalärakad. Velkam, külalised, ma ütlen.
Kivirähk oma uusima lapsukesega on mu tänase päeva päike. Kui käsitööks aega ei jää, siis paarkümmend lehekülge ussisõnateadjast ja elu on lill. Mulle kohe meeldib see portsuke irooniat ja muhedat sõnakasutust.
Tegelikult võiks ma sinna pealkirja panna selle neljanda k-tähega algava sõna ikka ka. Käsitöö. Nädala algul, kui ma korraks lõngapoest läbi hüppasin, et lihtsalt vaadata (nagu alati, eksole), väljusin ma sealt võidukalt koos kotitäie lõngadega. Esimene kerake on edukalt varrastatud, jupp mu tulevasest suvepluusikust valmis. Kootud eile juuksuris olles ja hilisõhtul, taustaks nõudepesukolin. Juubilar pesi.
Uh, ma olen karm, eksole.



Väike lisa:
prantsuse juustupiirak (retsept mu tädikese põhjatust varamust)

põhjaks 150 gr võid ja 2 1/4 dl jahu. Need sõmerda sõrmevahel podiks, lisa 50 ml rõõska koort ja 1 dl riivjuustu. Sega tainaks ja mätsi ümmarguse koogivormi põhja ja seintele. Küpseta 225 kraadi juures 10-15 minutit, kuniks on ilus ja peaaegu valmis.

Küpsemise ajal saad teha täidise:
2 muna
150 ml rõõska koort
200 gr riivjuustu
1 väike porru
1 pisem paprika
150 gr sinki

Munad kloppida veiduke vahule, lisad rõõsa koore, juustu ja hakituna kõik tahked ained (ehk siis porru, paprika ja singi). Veidike soola ja valget pipart pane ka ning kalla täidis eelküpset põhja peale. Ahjus hoia seni, kuni muna on hüübinud ja ilusasti pruunikaskollane.
Hääd isu!
Eowyn posted @ 10:10 - Link - kommentaarid (16)

10 Aprill 2007
Kolmekümnene,vol 2.

Vastu igasugu ootusi pole mul täna vähimatki isu parastada – näe, sa kah nüüd kolmekümnene. Hoopis igavesti tore tunne on. Ta ju kah nüüd kolmekümnene
Meie osavnäpp meisterdas issile tähtsaks juubeliks prossi. Ja muidugi säras piiga kui pühademuna, kui issi selle rinda pani ja tööle marssis.

Kaart ikka ka:


Rubriigist lapsesuu: vahel kohe peab veidi halama. Ükspäev, kui me parajasti maale sõitsime, tekkis tunne, et kui ma kohekohe endale uusi kontsakingi ei saa, on maailmalõpp. Kõpskingake on ju see, milles jalg ilus ja naine kena paistab.
Ja siis... kostis tagumiselt istmelt mõtlik hääleke. “Emme, sa pead enne natuke alla võtma. Muidu murduvad kontsad su all ära.”
No comments, ma ütlen. Ma olen jätkuvalt löödud.

Seepärast ka: riisusime, higimull otsa ees, oma kraavikaldaid prahist puhtaks. Tips, õitsvas eas tüdriklaps, vaatas mõtlikul pilgul kaugusse ja märkis elutargalt, et meil läheb veel kümme aastat, enne kui õu korda saab. Pärast väikest rehkendust:
“Issi, mõtle, sa oled siis alles 39!”
Pisuke teatraalne paus. Ja siis: “Emme, ma usun, et sa ikka siis veel näed. Sa ju siis 40.”

Ja mina mõtlesin, et ma, va skorpion, olen õel mutt. Oo ei.
Eowyn posted @ 04:38 - Link - kommentaarid (17)

07 Aprill 2007
Kiire
Kui on võimalik ise oma elu kiireks elada, siis tuleb seda teha, eks. Nii ma olen jooksunud kui orav rattas kaks viimast nädalat. Huh, jube, ma ütlen. Ja nagu alati, plaanin ma pärast hulle töömaratone viksiks ja viisakaks hakata, kes kõik oma tööd ja toimetused õigeks ajaks (või suisa tibake varem) valmis teeb. Vähemalt ma pole veel lootusetult käega löönud, et ma olen parandamatu juhtum. Ehk koidab tõesti millalgi ka päevake, kus ma saan oma asjadega ekstravara valmis ja võin õndsalt ohata, et tubli, oi, ma olen tubli.
Lisaks tööle on meid tabanud tähtpäevade laine. Ma küll veidike vist liialdan, aga tundub, et enamik meie sõpradest on rihtinud oma sünnipäeva aprillikuusse. Või äärmisel juhul märtsi lõppu või mai algusse. No ei möödu nädalavahetust, kus poleks mõnd pidu või prallekest. Ja ehkki ma olen mõned korrad tekitanud furoori ja vedanud lõngakera ja heegelnõela istungile kaasa, pole see ikka see.
Sõnaga: eilseks olin ma käsitöötusest niivõrd haige, et ma lausa tundsin, et ma pean veidikegi midagi tegema. Tulime sõprade lapse sünnalt ja ma lõin käärid riidesse. Õhtul kell pool üheksa.
Tegelikult oli mul kujutelm, milline asi sealt valmima peaks, mõni öö varem valmis mõeldud. Kui palju magada ei saa (eelmisel nädala tuli mul neid unetunde kokku vast nii kümmekond), siis tekib deliiriumisarnane olek, kus teinekord plahvatavad huvitavad ideed. Igatahes teadsin ma, et sangad tuleb teha sel moel, et ribastad kanga, ääred üle overlokiga, millel eri värvi niidid ja siis põimid patsiks. Tegingi.
Meheema lubas mul oma mulineevarusid revideerida (suuuuur aitäh ), nüüd said lõngad lõpeks kasutust.
Ja no see tikkimine oli nii mõnus, et ma lasin hooga öösel kella poole kaheni välja. MMmm, mõnnnaaaa.
Kotisaaja oli ka varem teada. Üks ütlemata armas visa hing, kes vaikselt, aga järjekindlalt end magistriks koolitas.
Foto NAGI's: tatjanakott2

Foto NAGI's: tatjanakott

Eowyn posted @ 12:29 - Link - kommentaarid (18)